2-19-7329/18 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.T D’le võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik T D esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks. Avalduses tunnistab võlgnik, et ei tule ise enam toime materiaalsete raskustega ega oska ise kujunenud olukorda lahendada. Võlgniku seletuse kohaselt on ta võtnud laene ebaõigetel põhjustel. Võlgnik püüdis aastaid aidata oma meest, et ravida teda uimastisõltuvusest ja tasuda tema võlgu. Mees viis kodust minema võlgniku asju ja varastas tema raha. Viidatud olukorra tõttu halvenes võlgniku vaimne ja füüsiline tervis ning tal tuli lahkuda kõrgepalgaliselt kohalt. Eelkirjeldatud olukord viis võlgniku selleni, et ta ei saanud hakkama jooksvate kohustuste täitmisega, mille taagajärjel tekkisid võlad ja täitmata kohustused. Võlgnikul puudub vara, täitmata kohustusi on 87 333.81 eurot. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 09.07.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku registrijärgne elukoht xxx, kuid enda seletuse kohaselt elab võlgnik xxx. Võlgnik töötab, tema igakuine töötasu on 48.20 eurot. Võlgniku suhtes on hetkel menetluses 8 täitemenetlust. Võlgniku vara koosneb arveldusarve jäägist 6.20 eurot, mida ilmselt ei saa lugeda pankrotivara hulka, kuna võlgnikul on sama arvelduskontoga seotud võlgnevus panga ees. Politsei- ja Piirivalve tagatiskontol on võlgnikult kriminaalmenetluse käigus ära võetud 150 eurot, mis jäeti kohtulahendiga aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. Nimetatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega PankrS § 45 alusel. Võlgnik ei oma osalusi äriühingutes, kuid äriregistri andmetel on ta märgitud tegelikuks kasusaajaks OÜ-s xxx, kus käibeks on märgitud 5 500 eurot, kasumiks 238 eurot, äriühingul on varasid kokku 15 000 eurot, kohustusi 7 000 eurot. Äriühingu tegevusalaks on kinnisvarabüroo, äriühing omab korteriomandit asukohaga xxx. Võlgnikule kuulub LHV Pensionifondi L osakuid, mille saldo seisuga 11.07.2019 on 3411.96 eurot. Kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohaselt ei kuulu pensionifondi osakud pankrotivara hulka. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud väikelaevu või alla 12-meetrise kogupikkusega laevu. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara. Võlgnikule on kuulunud kinkena isalt saadud 1⁄4 kaasomani osa korteriomandist asukogaga xxx, mis on 01.06.2015 kohtutäituri poolt võõrandatud OÜ-le xxx hinnaga 650 eurot, mis on kantud kohtutäituri ametialasele kontole. Vallasvara võlgnikul puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub

2-19-7329 võlgnikul realiseeriav vara, pankrotivara hulka kuulub vaid kriminaalasja raames arestitud raha 150 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 131 211.02 eurot, millest 116 964.66 eurot on solidaarselt välja mõistetud kriminaalasjas nr 1-16-7008. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu suhtumine võetud kohustustesse, m.h see, et võlgnik oli sunnitud võtma laenu oma abikaasa sõltuvuse raviks ja tema võlgade katmiseks. Võlgniku makseraskused tekkisid juba enne 2009. a, mis ajast pärinevad esimesed täitmata kohustused, püsiva maksejõuetuse väljakujunemise ajaks hindab ajutine pankrotihaldur 2016. a novembrit, kui jõustus võlgniku suhtes tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-7008. Nimetatud kriminaalasjas mõisteti võlgnik süüdi kelmuses, kuna võlgnik tegutses ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste isikutega faktilistest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel ja varalise kasu saamise eesmärgil, järelmaksuga müügilepinguid või laenulepinguid sotsiaalselt vähekindlustatud isikutele, kes ei omanud stabiilset sissetulekut ja kes olid vanadus- või töövõimetuspensionärid nende teadmata sõlmides. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku tahtlikud kriminaalkorras karistatavad teod. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei lõpe pankrotivõlgniku kohustustest vabastamisel tulenevalt PankrS § 176 lg 2 õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Selliseid kohustusi on võlgnikul vähemalt 115 700 euro ulatuses ehk 88% kogu nõuete mahust. Seega võiks võlgnik vabaneda ülejäänud kohustustest summas 15 300 eurot, mis võlgniku elujärge oluliselt ei muuda. Seega ei muudaks võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine ja pärast seda kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine isiku kogu kohustuste suurust sellisel määral, et kaoksid isiku püsiva maksjõuetuse alused. Käesoleval juhul kaasneksid pankroti väljakuulutamisega nii võlgnikule kui ka riigile täiendavad märkimisväärsed kohustused pankrotimenetluse kulude näol. Kohustustest vabastamise eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Võlgniku puhul seda eesmärki ei ole võimalik täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on ebatõenäoline, et võlgnik leiab lähiaastatel niivõrd tasuva töökoha, et töötasuga saaks täita võlausaldajate kohustusi määral, mis võimaldaks vabaneda püsivast maksejõuetusest. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-19-7329 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku vara väärtuseks on 150 eurot. Võlgniku arveldusarve jääk on 6.20 eurot, mida ilmselt ei saa lugeda pankrotivara hulka, kuna võlgnikul on sama arvelduskontoga seotud võlgnevus panga ees. Politsei- ja Piirivalve tagatiskontol on võlgnikult kriminaalmenetluse käigus ära võetud 150 eurot, mis jäeti kohtulahendiga aresti alla tsiviilhagi tagamiseks. PankrS § 45 kohaselt lõpeb arest pankroti väljakuulutamisega. Võlgnik ei oma osalusi äriühingutes, kuid äriregistri andmetel on ta märgitud tegelikuks kasusaajaks OÜ-s xxx, kus käibeks on märgitud 5 500 eurot, kasumiks 238 eurot, äriühingul on varasid kokku 15 000 eurot, kohustusi 7 000 eurot, äriühing omab korteriomandit asukohaga xxx. Võlgnikule kuulub LHV Pensionifondi L osakuid, mille saldo seisuga 11.07.2019 on 3411.96 eurot. Kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohaselt ei kuulu pensionifondi osakud pankrotivara hulka. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud väikelaevu või alla 12-meetrise kogupikkusega laevu. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara. Vallasvara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 131 211.02 eurot, millest 116 964.66 eurot on välja mõistetud kriminaalasjas nr 1-16-7008 ja mis on solidaarkohustus. Võlgnik on perekonnaseisult lesk, tal on üks täisealine poeg. Võlgnik töötab, tema igakuine töötasu on 48.20 eurot. Võlgniku suhtes on hetkel menetluses 8 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb

2-19-7329 täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei lõpe pankrotivõlgniku kohustustest vabastamisel tulenevalt PankrS § 176 lg 2 õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded, milliseid kohustusi on võlgnikul vähemalt 115 700 euro ulatuses ehk 88% kogu nõuete mahust. Seega võiks võlgnik vabaneda ülejäänud kohustustest summas 15 300 eurot, mis võlgniku elujärge oluliselt ei muuda. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine ja pärast seda kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine ei muuda võlgniku kogu kohustuste suurust sellisel määral, et kaoksid isiku püsiva maksjõuetuse alused. Käesoleval juhul kaasneksid pankroti väljakuulutamisega nii võlgnikule kui ka riigile täiendavad märkimisväärsed kohustused pankrotimenetluse kulude näol. Kohustustest vabastamise eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Võlgniku puhul seda eesmärki ei ole võimalik täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on ebatõenäoline, et võlgnik leiab lähiaastatel niivõrd tasuva töökoha, et töötasuga saaks täita võlausaldajate kohustusi määral, mis võimaldaks vabaneda püsivast maksejõuetusest. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse hindamisel ja pankroti väljakuulutamise otsustamisel ei kuulu kaalumisele asjaolu, kas võlgnikku on võimalik kohustustest vabastada või mitte, nimetatud asjaolu hindab kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisel pankrotiseaduse 11. peatüki sätteid silmas pidades. Samuti puudub alus jätta võlgniku pankrt välja kuulutamata tuginedes tõendamata oletustele, et võlgnik ei suuda tulevikus tulutoov tegevusega tegeleda. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

2-19-7329 PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on ta võtnud laene ebaõigetel põhjustel, kuna püüdis aastaid aidata oma meest, et ravida teda uimastisõltuvusest ja tasuda tema võlgu. Mees viis kodust minema võlgniku asju ja varastas tema raha. Viidatud olukorra tõttu halvenes võlgniku vaimne ja füüsiline tervis ning tal tuli lahkuda kõrgepalgaliselt kohalt. Eelkirjeldatud olukord viis võlgniku selleni, et ta ei saanud hakkama jooksvate kohustuste täitmisega, mille taagajärjel tekkisid võlad ja täitmata kohustused. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu suhtumine võetud kohustustesse, m.h see, et võlgnik oli sunnitud võtma laenu oma abikaasa sõltuvuse raviks ja tema võlgade katmiseks, võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku tahtlikud kriminaalkorras karistatavad teod. Võlgniku makseraskused tekkisid juba enne 2009. a, mis ajast pärinevad esimesed täitmata kohustused, püsiva maksejõuetuse väljakujunemise ajaks hindab ajutine pankrotihaldur 2016. a novembrit, kui jõustus võlgniku suhtes tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-7008. Nimetatud kriminaalasjas mõisteti võlgnik süüdi kelmuses, kuna võlgnik tegutses ühiselt ja kooskõlastatult koos teiste isikutega faktilistest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel ja varalise kasu saamise eesmärgil, järelmaksuga müügilepinguid või laenulepinguid sotsiaalselt vähekindlustatud isikutele, kes ei omanud stabiilset sissetulekut ja kes olid vanadus- või töövõimetuspensionärid nende teadmata sõlmides. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab T Dle, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui T D soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks T D pankrotihalduriks.