Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2020, Rapla Tsiviilasja number 2-20-13190 Tsiviilasi V P ja M P hagi T L vastu kaasomandi lõpetamiseks Hagihind 7000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja I V P (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx, xxxxxxx, e-post:); hageja II M P (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx, xxxxxxx, e-post:); kostja T L (sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxxxxxx x, xxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxx, xxxxx, e-post: ) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Lõpetada V P (isikukood xxxxxxxxxx), M P (isikukood xxxxxxxxxxx) (1/2 kaasomandist) ja T L (sünd xx.xx.xxxx) (1/2 kaasomandist) kaasomand kinnistule, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx. 2.Jätta kinnistu registriosa nr xxxxxxx V P (isikukood xxxxxxxxxx) ja M P (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandisse. 3.Kohustada T L andma nõusolek kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, omanikukande parandamiseks selliselt, et T L (sünd xx.xx.xxxx) kohta tehtud kanne tühistatakse ning kinnistu ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse V P (isikukood xxxxxxxxxx), M P (isikukood xxxxxxxxxxx) ning asendada T L (sünd xx.xx.xxxx) nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. 4.Kohustada V P maksma T L hüvitist 3500 eurot. 5.Kohustada M P maksma T L hüvitist 3500 eurot.
6.Kohustada V P maksma T L hüvitist 3500 eurot, kandes selle Pärnu Maakohtu deposiitkontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, selgituseks tuleb märkida kohtuotsus tsiviilasjas 220-13190, hiljemalt 14.12.2020. 7.Kohustada M P maksma T L hüvitist 3500 eurot, kandes selle Pärnu Maakohtu deposiitkontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is või nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Luminor Bank AS-is või nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank AS-is, selgituseks tuleb märkida kohtuotsus tsiviilasjas 2-20-13190, hiljemalt 14.12.2020. 8.Edastada Pärnu Maakohtul pärast V P ja M P poolt kohtu deposiiti hüvitise maksmist ja kohtuotsuse jõustumist käesolev kohtuotsus kinnistusametile. Peale seda, kui kohus on saanud kinnistusametilt teate kinnistusraamatusse kande tegemisest, koostada Pärnu Maakohtul kohtumäärus deposiiti kantud raha 7000 euro väljamaksmiseks T L kuuluvale arvelduskontole: I&M Bank Kenya xxxxxx xxxxxx Konto omanik T L Konto nr (xxx)xxxxxxxxxxx Swift kood: xxxxxxxx Panga kood: xxx Haru kood: xxx. 9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagejad paluvad: 1) lõpetada ühisomanike M P ja V P (1/2) ja T L (1/2) vahel kaasomand kinnistu, reg nr xxxxxxx (xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx), suhtes, määrates kostja kaasomandisse kuuluv 1/2 mõttelist osa kinnistust hagejate ühisomandisse; 2) kohustada kostjat tegema tahteavaldus andmaks nõusolek kinnistusraamatus kinnistu reg nr xxxxxxx 1/2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks hagejate ühisomandisse ja kinnistusraamatus vastava kande tegemiseks; asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega; 3) kohustada hagejaid tasuma võrdsetes osades kostjale kinnistu kaasomandiosa omandikaotuse eest turuhinnale vastavat hüvitis, s.o 7000 eurot; 4) saata kohtulahend täitmiseks kinnistusregistrile. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väljavõttega kinnistusraamatust loeb kohus tuvastatuks, et kostja omab 1/2 mõttelist osa, hagejad 1/2 mõttelist osa kinnistust asukohaga xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, registriosa nr xxxxxxx. Avalduse kohaselt pooled on jõudnud konsensusele, et soovivad kaasomandi lõpetamist. Pooled taotlevad kohtult jagamise esemeks oleva kaasomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt hagejad jäävad ühisomanikuks ja kostjale tasutakse turutingimustel hüvitist 7000 eurot. Hagejad paluvad kohtul tuvastada soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalik tahteavaldus, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavaldus kinnisasja omandiosa üleandmiseks ja omanikukande muutmiseks vajaliku kinnistusraamatus sellekohaste kande tegemiseks. Kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks on vajalik tahteavaldus, mille võib vastaspool anda vabatahtlikult, kuid selle asendamist saab nõuda ka hagiavaldusega. Hagejad nõuavad tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. AÕS § 70 lg 3 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lgd 5 ja 6 sätestavad, et ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. AÕS kommenteeritud väljaande § 76 kohaselt võib kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nimetatud reegel viitab asjaolule, et kaasomand on üldjuhul ajutise iseloomuga, mille lõpetamist võib reeglina alati nõuda, erandiks on selles suhtes korteriomand. Seega on nõude eelduseks vaid kaasomandi olemasolu ning välistamise kokkulepete puudumine, kaasomanik ei pea põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib ning juhul, kui lõpetamise otsustab kohus, ei pea ka kohus üldjuhul tuvastama põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomanikule § 76 lg 1 alusel kuuluv õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei ole kujundusõigus, vaid see on kohtu poolt maksma pandav nõue. See tähendab, et kaasomanikevahelist suhet kui kestvusvõlasuhtele sarnanevat suhet ei saa üles öelda, vaid kaasomanik võib nõuda teistelt kokkuleppe sõlmimist kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandis oleva asja jagamist. Kaasomanik võib vajadusel pöörduda kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse ning sel juhul otsustab kohus kaasomandi lõpetamise § 77 lg 2 kohaselt. Kuigi kaasomandi lõpetamist võib kaasomanik alati nõuda, võib kohus siiski jätta kaasomandi erandlikult ka lõpetamata, kui lõpetamine või taotletav lõpetamise viis oleks vastuolus hea usu põhimõttega ega oleks õiglane. Kohus ei tuvastanud kaasomanikevahelise kokkuleppe, mis välistaks kaasomandi lõpetamise, olemasolu. Pooled on jõudnud kokkuleppele kaasomandi lõpetamise osas. Seega leiab kohus, et kaasomandi lõpetamine antud asjas ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad taotlevad
kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu ühisomand jääb hagejatele ja kostjale tasutakse tema osa rahas. Ka kaasomandi lõpetamise viisi osas on pooled jõudnud kokkuleppele. Siis samuti ei ole kaasomandi lõpetamise viis antud asjas vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud asjas on AÕS § 76 lg 1 eeldused täidetud. Kohus leiab, et hagejate taotletud kaasomandi lõpetamise viis on reaalselt võimalik. Pooled on kokkuleppele jõudnud hüvitamisele kuuluva kompensatsiooni summas. Seega lõpetab kohus hagejate ja kostja kaasomandisse kuuluva kinnistu kaasomandi selliselt, et kinnistu jääb hagejate ühisomandisse ning hagejad kohustuvad tasuma kostjale tema osa rahas, s.o kokku 7000 eurot. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et põhjendatud on hagejate taotlused kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistu omanikukande parandamiseks selliselt, et kostja kohta tehtud kanne tühistatakse ning kinnistu ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse hagejad ning asendada kostja nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hagejad paluvad kohtul kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et pärast kohtuotsuse jõustumist tasuvad hagejad kohtu deposiitkontole kaasomandi kaotamise hüvitisena 7000 eurot. Seejärel kohus edastab kohtuotsuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse tehtavate omanikukannete muutmiseks. Pärast kinnistusraamatusse kannete tegemist kannab kohus kohtu deposiiti kantud kaasomandiosa kaotamise hüvitise kostjale. Kostja hagejate taotluse kohta vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud määrata otsuse täitmine hagejate taotletud viisil ja korras. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud kohtulahend on kõigi menetlusosaliste huvides. Seega kohus leiab, et antud asjas on mõistlik ja õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.