Aktsiaseltsi Transcom hagi Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks Sinear OÜ pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Transcom apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Aktsiaseltsi Transcom (registrikood 10550575), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš Vastustaja (kostja): Sinear OÜ (registrikood 11496671, pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov (alates 19.11.2020 pankrotihaldur Toomas Saarma)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. augusti 2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018 määrusega kuulutati tsiviilasjas nr 2-18-16419 välja Sinear OÜ (võlgnik) pankrot. Aktsiaselts Transcom (hageja) esitas 9. jaanuaril 2019 võlgniku pankrotimenetlusse nõudeavalduse, millega palus tunnustada hageja nõuet summas 206 717 eurot 77 senti pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 järgse nõudena. Võlgniku pankrotimenetluses toimus
21.mail 2019 nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele esitas vastuväite võlgniku pankrotihaldur. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja võlgnik 21. augustil 2015 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus võlgnik rekonstrueerima ja laiendama lepingus ning selle dokumentides toodud tingimustel ja mahus lepingu objektiks oleva valmis ehitatud kaldakai, asukohaga Kalda 2 Pärnu linn, ning selle vastavalt lepingu tingimustele hagejale üle andma. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja tasuma võlgnikule teostatud töö eest kokku 537 396 eurot 53 senti (sisaldab käibemaksu). Lepingu p 3.2 järgi pidi võlgnik lõpetama töö ja andma selle koos kogu vajaliku dokumentatsiooniga hagejale üle hiljemalt 25. septembril 2015. Võlgnik töid tähtaegselt ei lõpetanud ega andnud hagejale lepingus sätestatud korras üle. Töid ei ole hagejale siiani üle antud, vormistamata on lepingukohane lõppakt. Lepingu p 3.3 sätestab, et kui töövõtja (võlgnik) ületab lepingu punktis 3.2. nimetatud töö lõpetamise tähtaega, kohustub töövõtja maksma tellijale (hageja) leppetrahvi 0,8% tasult päevas iga viivituses oldud päeva eest kuni töö nõuetekohase lõpetamiseni ja üleandmiseni (arvestatakse tasult ilma käibemaksuta). Leppetrahvi suurus on iga viivitatud päeva kohta 3582 eurot 6 senti. Kuigi võlgnik ei ole hagejale töid tänaseni üle andnud, esitas hageja võlgniku pankrotimenetlusse leppetrahvi nõude seisuga 21. oktoober 2015 (s.o nõue, mida hageja on võlgnikult varasemalt nõudnud), mil võlgnik oli lepingust tuleneva töö üleandmisega viivituses 26 päeva, mis teeb lepptrahvi nõude suuruseks 93 147 eurot 60 senti (26x3582,6). Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga on hageja viivisenõude suuruseks 24 085 eurot 48 senti. Võlgniku poolt on esitamata lepingu kohased garantiikirjad. Lepingu p 5.3 kohaselt pidi võlgnik esitama 10 päeva jooksul lepingu sõlmimisest hagejale garantiikirja või kandma 10% tasust hageja arveldusarvele. Vastavalt lepingu punktile 5.4. kohustus võlgnik esitama kehtiva ehituse
koguriskikindlustuse ja ehitustegevuse vastutuskindlustuse 7 päeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest. Võlgnik ei ole täitnud lepingu p-st 5.3 tulenevat kohustust esitada garantiikiri. Samuti on täitmata lepingu p 5.4 kohane kohustus. Hageja on nõudekirjades nõudnud võlgnikult kindlustuspoliiside ja garantiikirja esitamise kohustuse täitmisega leppetrahvi seisuga 21. oktoober 2015 ehk 54 päeva eest, mis vastab nõudele summas 27 000 eurot. Võlgnik sattus viivitusse 29. augustil 2015, pankroti väljakuulutamise seisuga on hageja viivisenõue 7 148 eurot 21 senti. Hageja andis lepingu p 6.8 alusel võlgnikule kasutada injektsiooniankrute paigaldamiseks hagejale kuuluva ujuvaluse (pargas), mille võlgnik kohustus pärast kasutamist hagejale tagastama. Ujuvpargas uppus 2017 kevadel võlgniku valduses ja kasutuses kaldakai äärde. Esialgse hinnangu kohaselt on pargase pinnale tõstmise kulu kuni 42 000 eurot. 2017 aprilli alguses sõlmisid hageja ja võlgnik kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik ehitama Pärnu kesklinna 253,9 meetri pikkuse kai ääretala. Töö teostas allhanke korras FCC OÜ. Pakkumuse kohaselt leppisid pooled kokku töömahus 850,30 m3 ja töötasus 377 eurot 66 senti/m3, mis tegi tehtava töö kogusummaks 321 123 eurot (ilma käibemaksuta). Kai ääretala jooksva meetri maht on 3,35 m3. Lisakokkuleppest tulenevalt on võlgnik akteerinud 850,30 m3 mahus teostatud töid. Pärast kai ääretala geodeetilise teostusmõõdistuse valmimist ja täiendavaid kontrollmõõtmisi on selgunud, et tegelikult teostatud ääretala pikkus on 229,14 meetrit ehk 24,76 meetrit vähem kui esialgses võlgniku esitatud pakkumises. See teeb ääretala betoontööde kogumahuks 767,62 m3 (229,14m x 3,35 m3 ). Seega on võlgnik akteerinud töid 82,68 m3 rohkem kui töid tegelikkuses teostati, mis vastab kokkulepitud tasule summas 31 224 eurot 93 senti (ilma käibemaksuta). Hinnapakkumises mittesisaldanud ehk täiendava tööna teostas võlgnik uue ääretala ja vana kaldakindlustuse ühendamistööd pikkusega 4,35 meetrit betoonitööde mahuga ca 6,2 m3. See teeb rahaliselt 2 341 eurot 49 senti (ilma käibemaksuta). Arvestades võlgniku poolt tehtud täiendavat tööd on võlgnik esitanud hageja vastu alusetu rahalise nõude summas 28 883 eurot 44 senti (ilma käibemaksuta). Pärast 6. veebruari 2018 tasaarvestust oli hagejal võlgniku vastu alusetu rikastumise nõue summas 11 401 eurot 13 senti. Alusetu rikastumise nõue muutus sissenõutavaks 6. veebruari 2018 nõudekirja esitamisega. Hagejal on võlgniku vastu viivisenõue summas 784 eurot 65 senti.
6.veebruaril 2018 saatis hageja võlgniku esindajale koos leppetrahvi nõudega ka nõude alusetult saadud summa tagastamiseks. Samuti esitas hageja tasaarvestusavalduse hageja alusetu rikastumise nõude tasaarvestamiseks võlgniku nõudega hageja vastu nende kattuvas osas. Võlgnikul oli hageja vastu heaks kiidetud ehitustööde aktist nr 20 tulenev rahaline nõue summas 17 482 eurot 31 senti, mille hageja enda nõudega tasaarvestas. Hageja nõudis, et võlgnik hüvitaks talle ujuvpargase veepinnale tõstmise kulud summas 42 000 eurot. Lepingu p 9.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult alates kahju tekitamise hetkest viivist 0,01% kahjusummalt iga kahju hüvitamisega viivitatud päeva eest. Hageja teavitas võlgnikku kahjunõudest esimest korda 19. märtsil 2018. Hagejal on võlgniku vastu viivisenõue summas 1150 eurot 80 senti. Kokku on hagejal võlgniku vastu nõue summas 206 717 eurot 77 senti, mis koosneb järgmistest nõuetest: a) leppetrahvinõue seonduvalt kindlustuspoliiside ja garantiikirja esitamise kohustuse rikkumisega 27 000 eurot, millele lisandub viivsenõue 7 148 eurot 21 senti; b) leppetrahvinõue seonduvalt töö üleandmisega viivitamisega 93 147 eurot 60 senti, millele lisandub viivisenõue 24 085 eurot 38 senti; c) alusetu rikastumise nõue 11 401 eurot 13 senti, millele lisandub viivisenõue 784 eurot 65 senti; d) kahjunõue seonduvalt ujuvpargase uputamisega 42 000 eurot, millele lisandub viivisenõue 1 150 eurot 80 senti.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
Kostja vastuväite kohaselt on hageja esitanud Sinear OÜ (pankrotis) vastu leppetrahvi tasumise nõude hilinenult, kuivõrd vastav kohustus tuli täita augustis 2015. Hageja esitas Sinear OÜ-le (pankrotis) leppetrahvi tasumise nõude esmakordselt veebruaris 2018, s.o üle kahe aasta hiljem. Hageja on kaotanud õiguse nõuda väidetava rikkumise eest leppetrahvi. Sinear OÜ (pankrotis) kinnitusel leppisid pooled pärast lepingu sõlmimist kokku, et kuivõrd tööde teostamise periood on nii lühike, ei ole garantiikirja esitamine otstarbekas. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole hageja asenduskohustuse täitmist nõudnud, sest on tasunud Sinear OÜ-le (pankrotis) lepingujärgsed tasud kinnipidamisi teostamata. Sinear OÜ (pankrotis) kinnitusel loobus hageja ehituse koguriskikindlustuse saamise nõudest, sest ükski Eestis tegutsev kindlustusandja ei pakkunud vastava riski kindlustamise võimalust. Pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on Sinear OÜ (pankrotis) täitnud nõuetekohaselt ehitustegevuse vastutuskindlustuse tegemise kohustuse, mistõttu on alusetu vastav leppetrahvi nõue. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud leppetrahvi nõue tööde üleandmisega viivitamise eest. Lepingu kohaselt pidi Sinear OÜ (pankrotis) andma hagejale tööd üle hiljemalt 25. septembril 2015. Nädal aega pärast lepinguliste tööde alustamist hakkas ehitustööde objektiks olev kai vajuma, mistõttu sõlmisid pooled täiendavad kokkulepped vajalike lisatööde tegemiseks. Seega ei olnud Sinear OÜ-l (pankrotis) võimalik lepinguliste põhitöödega jätkata enne, kui kai vajumisest tingitud lisatööd lõpetati. Tähtaja ületamine on vabandatav ning sellest tulenevalt on hageja nõue põhjendamatu. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue leppetrahvi saamiseks on põhjendatud, esineb alus leppetrahvi vähendamiseks mõistliku suuruseni vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg-le 1. Kostja väitel on alusetu hageja nõue seoses ujuvpargase uppumisega, sest Sinear OÜ (pankrotis) ei vastuta ujuvaluse uppumise ja sellega kaasnevate tagajärgede eest. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et ujuvalus oli Lemminkäinen Eesti AS-i valduses. Kostja ei nõustunud alusetu rikastumise nõudega, sest hageja on tasunud Sinear OÜ-le (pankrotis) teostatud tööde eest ja vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Tasu, mida hageja maksis vastavate tööde eest Sinear OÜ-le (pankrotis), kattus täies ulatuses tasuga, mida Sinear OÜ (pankrotis) tasus omakorda alltöövõtja FCC OÜ-le. Seega on hageja aktsepteerinud, et Sinear OÜ (pankrotis) poolt teostatud töö oli nõuetekohane ja vastas poolte kokkuleppele. Kuna hageja enam makstud 28 883 euro 44 sendi suurusel nõudel puudub alus, on hageja poolt selle nõude suhtes tehtud tasaarvestus kehtetu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 12. augusti 2020 otsusega hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus märkis, et pankrotihalduril puudub menetluskulude nõue. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse 19. juuni 2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus käsitles kõigepealt hageja leppetrahvi nõudeid, siis kahju hüvitamise nõuet ja lõpuks alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et H. Maidra on Sinear OÜ (pankrotis) juhatuse liige, kuid see ei anna alust tuvastada, et tema e-posti aadressile [email protected] saadetud e-kiri on saadetud 21. augusti 2015 töövõtulepingu lepingu p 12.1 ja 12.2 kohaselt võlgnikule. Lepingu p 13.7 teise lause alusel lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Seega on hageja juba lepingu sõlmimisel välistanud võimaluse, et muul e-posti aadressil, kui on selgelt kokku lepitud lepingus, ei ole võimalik saata ja saada kehtivalt õiguslikku tagajärge toovat tahteavaldust. Käesolevas vaidluses oli lepingu pool, seega tahteavalduse saaja võlgnik, mitte H. Maidra.
Võlgnikule 21. augustil 2015 lepptrahvi nõudmise avaldust lepingus kokku lepitud e-posti aadressil ei ole saadetud. Kui siiski lugeda võlgniku juhatuse liikme isiklikule e-posti aadressile 21. oktoobril 2015 saadetud leppetrahvi nõue lepingupoolele kätte toimetatuks, on hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi (ja vastavalt nõude tunnustamist pankrotimenetluses) garantiikirja (lepingu p 5.3) esitamata jätmise eest. Garantiikiri (on first demand) tuli võlgnikul esitada 10 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal. Hageja on tõendanud, et võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud: lepingu p 5.3 kohaselt pidi võlgnik esitama 10 päeva jooksul lepingu sõlmimisest hagejale garantiikirja või kandma 10% lepingutasust hageja arveldusarvele. Võlgnik vastutab garantiikirja esitamata jätmise eest, sest teine isik garantiikirja esitada ei saanud ning võlgnik ei ole tõendanud, et lepingupunkti täitmine oli võimatu. Kostja väited suulise kokkuleppe kohta lepingu muutmise osas on jäänud tõendamata. Kostja tunnistaja H. Maidra ütlustest ei nähtu kirjaliku lepingu sõlminud isikute läbirääkimiste pidamist lepingu tingimuse muutmiseks, s.o garantiikirja esitamata jätmiseks (ta ei ole kunagi hageja juhatuse liikme K. Kokaga kohtunud). Lisaks on lepingu muutmine muus vormis kui kirjalikult välistatud vastavalt lepingu p-s 11.1 kokkulepitule. Garantiikirja ei esitatud kogu lepingu täitmise aja. Seetõttu oleks hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 27 000 eurot (arvestusega 500 eurot viivitatud päeva eest), kui hageja oleks esitanud 21. oktoobril 2015 leppetrahvi nõude võlgnikule lepingukohasel e-posti aadressil. Kostjale teadaolev leppetrahvi nõue ja tasaarvestuse avaldus on esitatud 6. veebruaril 2018. Maakohus oli seisukohal, et 21. augustil 2015 sõlmitud lepingus toodud kohustuse 10-päevase tähtaja järgimata jätmise eest leppetrahvi nõudmine 6. veebruari 2018 nõudekirjaga, s.o 2,5 aastat hiljem, ei ole mõistliku tähtaja jooksul esitatud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Võlgnik oli lepingu p 5.4 kohaselt kohustatud 7 päeva jooksul lepingu sõlmimisest esitama ehituse koguriskikindlustuse ja ehitustegevuse vastutuskindlustuse. Võlgnik ei esitanud hagejale lepingus kokku lepitud ulatuses ja sisuga kindlustuspoliise hiljemalt 28. augustil 2015. Võlgnik on sõlminud Egro Insurance SE-ga 19. juunil 2015 üldvastutuskindlustuse lepingu ning on edastanud poliisi e-kirjaga, kuid ainult võlgniku töötajatele ning alles 16. novembril 2015, hageja (seaduslikule või volitatud) esindajale poliisi saatmist ei ole tõendatud. Seda ei saanud kinnitada ka H. Maidra tunnistajana, andes ütlusi selle kohta, et projektijuhid pidid kindlustuspoliisi ise edastama tellijatele. Hageja on kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse ka selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest põhjusel, et leppetrahvi nõudmisest ei ole võlgnikule mõistliku tähtaja jooksul teatatud. Kui hageja oleks sellel põhjusel leppetrahvi nõudmisest õigele, s.o lepingujärgsele adressaadile, 21. oktoobril 2015 teatanud, oleks leppetrahvi nõudmise asemel olnud põhjendatud kindlustuskulude hüvitamine (kui hageja oleks kulutusi kandnud) vastavalt lepingu punktile 6.6. VÕS § 6 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.
Hageja nõuab leppetrahvi lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu 26 päeva eest arvestusega 0,8% päevas lepingutasust käibemaksuta, s.o summas 93 147 eurot 60 senti. Hageja ei ole kohtule väitnud ega tõendanud, et võlgnik, tegutsedes küll majandustegevuses, oleks võinud ja pidanud nende dokumentide pinnalt mõistlikult arvates ette nägema kai rekonstrueerimisel esile kerkinud olulisi takistusi. Kostja väitel ei olnud võimalik lepingus kokku lepitud tööd tähtaegselt teha, sest nädal pärast lepinguliste tööde alustamist hakkas ehitustööde objektiks olev kai vajuma, mis ei olnud ettenähtav kummalegi lepingupoolele. Kostja sai kokkulepitud töö tegemisega jätkata alles pärast lisatööde (mida samuti tegi kostja) lõpetamist kai vajumise tõkestamiseks. Hageja tunnistaja I. Koka ütluste kohaselt jätkati võlgnikuga koostööd 2016 jaanuaris, hageja tellijana sai juurde raha ja tellis võlgnikult täiendavaid töid. Hageja leppetrahvinõue tööde tegemise tähtaja ületamise eest jääb rahuldamata põhjusel, et leppetrahvi nõudmise teatist ei ole esitatud võlgnikule mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest. Leppetrahvi nõudmine veebruaris 2018 esitatud nõudekirjas on esitatud mõistliku tähtaja möödumisel. Kui leppetrahvi nõue lugeda siiski võlgnikule 21. oktoobril 2015 kätte toimetatuks, jääb hageja nõue rahuldamata VÕS §-de 103 ja 160 alusel. Lepingu p 6.8 kohaselt injektsioonankrute paigaldamiseks võimaldab tellija töövõtjal vajadusel tasuta kasutada tellija ujuvalust. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi. 21. augustil 2015 sõlmitud lepingus ei antud ujuvalust hageja poolt võlgniku kasutusse kogu lepingu täitmise ajaks, vaid konkreetse töö tegemise ajaks ja sedagi vajaduse korral. Seega väljaspool lepingus kokku lepitud aega pidi ujuvalus olema hageja valduses või hageja poolt kellegi teise valdusesse antud, viimast aga ei ole kohtule tõendatud. Kohus möönas, et hagejal tekkis temale kuuluva uppunud ujuvaluse väljatõstmisega kahju. Kuid hageja ei ole tõendanud, milline on võlgniku poolne lepingu rikkumine ja põhjuslik seos hagejal tekkinud kahjuga. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude 11 401 euro 13 sendi väljamõistmiseks võlgnikult alusetu rikastumise alusel. Ääretala betoneerimine oli akti nr 3 kohaselt lõppenud juulis 2017, kuid valmis tööd polnud selleks ajaks tellija poolt üle vaadatud ja üle mõõdetud. Hageja esitatud e-kirjast 29. septembril 2017, saadetud I. Koka poolt FCC OÜ esindajale Eero Haamerile, nähtub, et 2017 septembrikuu lõpuks oli hageja tasunud ääretala maksumuse komplekti eest, kuid hagejal puudus teadmine, milline oli FCC OÜ poolt tegelikult ehitatud kai pikkus. Kohus oli seisukohal, et hageja oli juulis 2017 vastu võtnud 229,14 m pikkuse kai ehituse. Hageja tellijana tasus 321 123 eurot kai ääretala betoneerimistöö eest ehitustööde aktis märgitud ühiku „komplekt“ alusel ning ei teatanud tellijale viivitamatult olulisest puudusest tellitud töös: ca 25 m lühemast kai ääretalast. Kohus oli seisukohal, et ainult FCC OÜ hinnapakkumisest ei saa tuletada hageja ja võlgniku vahelist kokkulepet, kui hinnapakkumise kõrval on olemas ka teisi tõendeid, käesoleval juhul hinnapakkumisest hilisemad ehitustööde vastuvõtmise aktid. Hagejal oleks kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, mis põhineb FCC OÜ kreeditarvel võlgnikule 29. septembril 2017 summas 9 998 eurot (käibemaksuta) Pärnu Linnakai ääretala eest, sest selle summa võrra on FCC OÜ tunnistanud lepingulise kohustuse täitmata jätmist, kuid hageja on selle summa ulatuses võlgnikule tasu maksnud, seega on makse tehtud õigusliku aluseta (VÕS § 1028 lg 1, kohustust ei olnud olemas). Kuid 6. veebruari 2018 nõudekirja kohaselt on hageja tasaarvestanud enda väidetava nõude, s.o ääretala betoneerimise eest enammakstud 19 906 eurot 46 senti (käbemaksuta) võlgniku rahaliste nõuetega hageja vastu, mille tulemusena jäi kostja hagejale võlgu veel 82 eurot 66 senti hageja arvestuse kohaselt. Kohus oli seisukohal, et hageja on 6. veebruari 2018 tasaarvestusavaldusega tasaarvestanud FCC OÜ kreeditarve, s.o 9 998 euro, ulatuses kehtivalt oma nõude ning hageja nõue on lõppenud
VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt. Võlgnik ei ole tasaarvestusele vastuväiteid esitanud, sest ei ole pannud maksma oma rahalisi nõudeid hageja vastu tulenevalt ehitustööde aktis nr 20 fikseeritud 2017 maikuus tehtud tööde ja täiendava töö eest tasu saamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnustada hageja nõue summas 206 717 eurot 77 senti Sinear OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Hageja palub menetluskulud jätta Sinear OÜ (pankrotis) kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hagejal leppetrahvinõue seonduvalt garantiikirja esitamise kohustuse rikkumisega. Maakohus tuvastas, et Sinear OÜ oli lepingut rikkunud. Hageja on seisukohal, et maakohus on leppetrahvinõude kättetoimetamise fakti analüüsides jätnud kohaldamata VÕS § 13 lg 1. VÕS § 13 lg-le 3 ja sellekohasele kohtupraktikale toetudes on selge, et hageja 21. oktoobri 2015 leppetrahvinõue on saadetud õigele e-posti aadressile, kuna võlgniku esindaja H. Maidra on ise soovinud suhelda hagejaga lepingu p-s 12.1 sätestatust erinevalt e-posti aadressi vahendusel. H. Maidra väide, et ta ei ole leppetrahvi nõuet kätte saanud, ei ole eluliselt usutav. Võlgnikule on leppetrahvinõue saadetud 21. oktoobril 2015. Hagejal on leppetrahvinõue seonduvalt kindlustuspoliiside esitamise kohustuse rikkumisega. VÕS § 6 kohaldamiseks puudub alus ning maakohus ei ole VÕS §-i 6 kohaldamist põhjendanud. Leppetrahvinõudest on võlgnikku mõistliku aja jooksul teavitatud. Seega on leppetrahvi nõudmise eeldused täidetud. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et leppetrahvi asemel on põhjendatud kindlustuskulude hüvitamine. Leppetrahvi tühisust ei ole maakohus otsuses põhjendanud. Kuigi lepingu p 6.6 annab hagejale võimaluse sõlmida kindlustuselepinguid võlgniku arvel, siis tegemist on hageja õiguse, mitte kohustusega. Kostja ei ole tõendanud koguriskikindlustuse esitamise võimatust või nõuetekohase vastutuskindlustuse esitamist hagejale. Hagejal on leppetrahvinõue seonduvalt töö üleandmise viivitamisega. Hageja on selgitanud, et töö viivitamisega seonduv teavitus (sh leppetrahvi nõudest) oli võlgnikule esitatud tähtaegselt ning rikkumine ei olnud vabandatav. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et koormis kai rekonstrueerimisel esile kerkinud takistuste ettenähtavuse tõendamisel lasub hagejal (TsMS § 631 lg-d 1 ja 2). VÕS § 103 lg-st 1 tulenevalt peab võlgnik kui lepingut rikkunud pool tõendama, et tema rikkumine on vabandatav. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud vääramatu jõu esinemist kui takistust lepingu tähtaegsel täitmisel. I. Kokk ütluste kohaselt oli lepingu täitmisega viivitamine tingitud võlgnikust tulenevatest asjaoludest (TsMS § 631 lg 1). Hagejal on alusetu rikastumise nõue tulenevalt kai ääretala ehituse üleakteerimisest. Hageja on seisukohal, et maakohus on hageja nõuet analüüsides jätnud kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid (TsMS § 631 lg-d 1 ja 2). Maakohus ei ole alusetu rikastumise nõude eeldusi (VÕS § 1027 jj) käsitlenud. Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid, kuivõrd on alusetult leidnud, et pooled on kokku leppinud tükitöö tegemises (TsMS § 631 lg 1). Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta taoliste ehitustööde puhul rakendatava tava, et hinnapakkumised ja tööde teostamised leiavad aset mahupõhiselt. Maakohus on jätnud I. Kokk ütlused põhjendamatult tähelepanuta. Asjakohatu on kohtu seisukoht, et hagejal on alusetu rikastumise nõue üksnes ulatuses, milles alltöövõtja FCC OÜ on tunnistanud kohustuse täitmata jätmist (9 998 eurot). Asjaolu, et FCC OÜ on lepingu täitmata jätmist võlgniku ees tunnistanud üksnes 9 998 euro ulatuses, ei tähenda, et tegelikkuses on tööd tegemata jäetud samas mahus (antud juhul ongi töö jäetud tegemata suuremas, st 28 883 euro 44 sendi ulatuses).
Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS §-s 645 sätestatud töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused. Kohus on tuvastanud, et hagejale anti üle puudustega töö. Sõltumata teavitamiskohustuse tähtaegsest täitmisest või täitmata jätmisest on hagejal vastavalt VÕS § 645 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 õigus tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Hagejal on kahjunõue seonduvalt ujuvpargase uppumisega. Ujuvpargas uppus 2016 lõpus või 2017 alguses ning kuigi injektsiooniankrud olid selleks ajaks rajatud, siis ujuvpargast kasutas võlgnik siiski edasi. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud võlgniku rikkumise fakti. Hagiavalduses on hageja käsitlenud kõiki kahju hüvitamise eeldusi: võlgniku valduses oleva ujuvpargase uppumisel rikkus võlgnik kohustust ujuvpargas tagastada (lepingu p 6.8), tagada töö tegemisel kõigi ohutus- ja keskkonnaalaste nõuete täitmise omal kulul (lepingu p 5.17), anda hagejale territoorium üle sama heas seisukorras, kui territoorium kostja poolt vastu võeti (lepingu p 5.19), tagada töö korraldamist selliselt, et sellega ei takistata laevaliiklust ega sadamatööd (lepingu p 5.26), hoiduda hagejale kahju tekitamisest (lepingu p 5.28) (I kd, tl 25-41, vt ka hageja 19. juuni 2019 hagiavalduse p 2.4). Põhjusliku seose olemasolu on ilmne, kuivõrd kahju seisneb võlgniku valduses olnud ujuvpargase ülestõstmise kuludes (lepingu p 5.28).
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub jätta poolte menetluskulud hageja või poolte endi kanda. Põhjendatud on jätta menetluskulud hageja enda kanda tuginedes TsMS § 162 lg-le 4.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.augusti 2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Asja materjalide kohaselt esitas hageja võlgniku pankrotimenetlusse nõudeavalduse, millega palus tunnustada nõuet summas 206 717 eurot 77 senti pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 järgse nõudena. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas võlgniku pankrotihaldur vastuväite hageja nõudele. Hageja nõue võlgniku vastu summas 206 717 eurot 77 senti koosneb järgmistest nõuetest: 1) leppetrahvinõue seonduvalt kindlustuspoliiside ja garantiikirja esitamise kohustuse rikkumisega 27 000 eurot, millele lisandub viivisenõue 7 148 eurot 21 senti; 2) leppetrahvinõue seonduvalt töö üleandmisega viivitamisega 93 147 eurot 60 senti, millele lisandub viivisenõue 24 085 eurot 38 senti; 3) alusetu rikastumise nõue 11 401 eurot 13 senti, millele lisandub viivisenõue 784 eurot 65 senti; 4) kahjunõue seonduvalt ujuvpargase uputamisega 42 000 eurot, millele lisandub viivisenõue 1 150 eurot 80 senti. Eelnimetatud nõuete 1 ja 2 aluseks on 21. augusti 2015 töövõtulepingu rikkumise ja täitmisega seonduvad asjaolud ning nõude 3 aluseks on hageja ja võlgniku vahel 2017 aprillis sõlmitud kokkuleppega Pärnu kesklinna kai ääretala ehitamiseks seonduvad asjaolud.
8.Hageja on esitanud leppetrahvinõude seonduvalt kindlustuspoliiside ja garantiikirja esitamise kohustuse rikkumisega summas 27 000 eurot. Nõude aluseks on võlgniku poolt töövõtulepingu p-de 5.3 ja 5.4 väidetav rikkumine. Vastavalt lepingu p-le 5.3 pidi võlgnik (töövõtja) esitama 10 päeva jooksul lepingu sõlmimisest hagejale (tellijale) garantiikirja või deponeerima 10% lepingu tasust (s.o 44 783 eurot) rahalise tagatisena hageja arveldusarvele. Lepingu p 5.4 kohaselt kohustus võlgnik esitama kehtiva ehituse
koguriskikindlustuse ja ehitustegevuse vastutuskindlustuse 7 päeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest. Kostja on leppetrahvi nõudele vastu vaielnud eelkõige põhjusel, et hageja ei ole võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teatanud, et ta nõuab leppetrahvi ning on sellega kaotanud õiguse leppetrahvi nõudmiseks. Hageja väitel on ta esitanud võlgnikule leppetrahvi nõude 21. oktoobril 2015 (I kd tl 103-104) ning leppetrahvi suurus 27 000 eurot on arvestatud lähtudes töövõtulepingu p-st 9.5.4 seisuga 21.10.2015, s.o hageja on nõudnud võlgnikult seoses kindlustuspoliiside ja garantiikirja esitamise kohustuse täitmata jätmisega leppetrahvi seisuga 21. oktoober 2015 ehk 54 päeva ees ning nõue esitati mõistliku aja jooksul. Kostja vastuväite järgi ei ole võlgnik 21. oktoobri 2015 hageja esitatud leppetrahvi nõuet kätte saanud.
8.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole esitanud 21. oktoobri 2015 leppetrahvi nõuet võlgnikule lepingukohasel e-posti aadressil ning kuna võlgniku väitel ei ole ta
21.oktoobri 2015 leppetrahvi nõuet kätte saanud, siis vastava nõude esitamisel 5. veebruaril 2018 on rikutud mõistliku aja nõuet, mille jooksul on õigus leppetrahvi nõuda (VÕS § 159 lg 2). Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 19, 21, 22 ja 23, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Antud juhul on hageja poolt võlgnikule esitatud leppetrahvi nõue lepinguga seotud tahteavaldus. Kuna on tegemist lepinguga, mis on seotud võlgniku majandustegevusega, siis on pooled lepingu kokku leppinud, kuhu tuleks lepinguga seotud tahteavaldused saata (lepingu p 12). Hageja ei ole edastanud oma tahteavaldust võlgnikule vastavalt kokkulepitud korrale. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et pooled on ise lepingu p-s 12.1 kokku leppinud, et e-kirja teel edastatud teated loetakse kätte saaduks, kui kirja edastamise kohta tuleb vastav serveri kinnitus. Hageja ei ole vastavat serveri kinnitust esitanud. Kuna hageja saatis võlgnikule suunatud 21. oktoobri 2015 tahteavalduse väidetavalt võlgniku juhatuse liikme Heldi Maidra isiklikule e-posti aadressile heldi.maidra@gmail (I kd tl 178-179, 182), siis ei ole hageja oma tahteavaldust võlgnikule kokkulepitud e-posti aadressil saatnud. Asjaolu, et tegemist oli juhatuse liikmega, ei anna alust lugeda tahteavaldus kättesaaduks. Samuti ei muuda see, et võlgniku juhatuse liige on suhelnud hagejaga e-posti aadressil heldi.maidra@gmail 08.06.2016 (II kd tl 22), 28.09.2016 (II kd tl 29), 02.03.2017 (II kd tl 7) ja 29.01.2018 (II kd tl 10), lepingus kokkulepitud tahteavalduste edastamise korda ning ei anna alust lugeda tahteavaldus kättesaaduks. Kuigi käesoleval juhul on tegemist võlgniku juhatuse liikme e-posti aadressiga siis selleks, et saaks lugeda tahteavaldus võlgniku poolt kättesaaduks, oleks pidanud hageja täpsustama, kas juhatuse liige sai tema isiklikul e-posti aadressil saadetud tahteavalduse kätte ja kas seda saab lugeda tahteavaldus kättesaaduks võlgniku poolt, kuid hageja ei ole antud juhul seda teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tõendatud ei ole hageja 21. oktoobri 2015 leppetrahvi nõude kättesaamine võlgniku poolt.
8.2.Hageja seisukoha järgi on VÕS § 13 lg-le 3 ja sellekohasele kohtupraktikale toetudes selge, et hageja 21. oktoobri 2015 leppetrahvinõue on saadetud õigele e-posti aadressile, kuna võlgniku juhatuse liige H. Maidra on ise soovinud suhelda hagejaga lepingu p-s 12.1 sätestatust erinevalt talle kuuluva e-posti aadressil.
VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Ringkonnakohtu arvates see, et võlgniku juhatuse liige on pärast seda, kui hageja saatis
21.oktoobril 2015 e-posti aadressile heldi.maidra@gmail leppetrahvinõude võlgnikule, suhelnud samalt e-posti aadressilt hagejaga, ei anna alust järeldada, et võlgnik soovis muuta lepingus kokkulepitud tahteavalduse edastamise korda tagasiulatuvalt.
8.3.Kuna hageja leppetrahvinõue seonduvalt kindlustuspoliiside ja garantiikirja esitamise kohustuse rikkumisega 27 000 eurot (millele lisandub viivisenõue 7 148 eurot 21 senti) ei ole esitatud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist (s.o nõue on esitatud alles
5.veebruaril 2018) ja seetõttu on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, siis ei hinda ringkonnakohus leppetrahvinõuet sisuliselt ning ei vasta ka apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, mis seonduvad leppetrahvinõude sisulise hinnanguga.
9.Hageja on esitanud leppetrahvinõue seonduvalt töö üleandmisega viivitamisega 93 147 eurot 60 senti, millele lisandub viivisenõue 24 085 eurot 38 senti. Hageja nõuab leppetrahvi lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu 26 päeva eest arvestusega 0,8 % päevas lepingutasust. Nõudes tugineb hageja lepingu p-dele 3.2 ja 3.3. Lepingu p 3.2 kohaselt peab töövõtja lõpetama töö ja andma selle koos kogu vajaliku dokumentatsiooniga tellijale üle hiljemalt 25.09.2015. Lepingu p 3.3 alusel lepingu p-s 3.2 sätestatud töö lõpptähtaja ületamisel peab töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,8% tasult päevas iga viivituses oldud päeva eest kuni töö nõuetekohase lõpetamiseni ja üleandmiseni. Leppetrahvinõude tööde tegemise tähtaja ületamise eest esitamisel on hageja samuti tuginenud asjaolule, et ta esitas võlgnikule leppetrahvinõude juba 21. oktoobri 2015 e-kirjaga juhatuse liikmele Heldi Maidrale. Ka siinkohal leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole esitanud 21. oktoobri 2015 leppetrahvi nõuet võlgnikule lepingukohasel e-posti aadressil ning kuna võlgniku väitel ei ole ta 21. oktoobri 2015 leppetrahvi nõuet kätte saanud, siis vastava nõude esitamisel 5. veebruaril 2018 on rikutud mõistliku aja nõuet, mille jooksul on õigus leppetrahvi nõuda (VÕS § 159 lg 2). Vastavad põhjendused on ringkonnakohus esitanud käesoleva otsuse p-des 8.1 ja 8.2 ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kuna hageja ei ole esitanud leppetrahvinõuet seonduvalt töö üleandmisega viivitamisega mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist, siis on ta kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi ja maakohus on õigesti jätnud nõude rahuldamata. Hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi seoses töö üleandmisega viivitamisega ning seetõttu ringkonnakohus ei hinda leppetrahvinõuet sisuliselt ning ei vasta ka apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, mis seonduvad leppetrahvinõude sisulise hinnanguga.
10.Hageja on esitanud alusetu rikastumise nõude 11 401 eurot 13 senti (millele lisandub viivisenõue 784 eurot 65 senti) ning nõue tuleneb kai ääretala ehituse üleakteerimisest. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest nähtuvalt on hageja tuginenud nõudes alusetu rikastumise sätetele ning alternatiivselt töövõtulepingu rikkumisele. Hageja väitel sõlmis ta võlgnikuga aprilli alguses 2017 kokku lisakokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik ehitama Pärnu kesklinna 253,9 meetri pikkuse kai ääretala. Võlgnik esitas hagejale e-kirja teel pakkumused, millede hulgast valis hageja välja FCC OÜ pakkumuse ning mille kohaselt oli töömahuks 850,30 m3 ja töö kogumaksumuseks 321 123 eurot (ilma käibemaksuta).
Asjas ei ole esitatud hageja ja võlgniku vahelist kirjalikku töövõtulepingut Pärnu kesklinna 253,9 meetri pikkuse kai ääretala ehitamiseks, kuid poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastav töövõtuleping oli sõlmitud. Samuti ei ole esitatud võlgniku ja FCC OÜ vahelist kirjalikku töövõtulepingut. Kirjalike dokumentidena seoses kai ääretala ehitusega on maakohtule esitatud projekt koos lisadega, FCC OÜ hinnapakkumine ja ehitustööde teostamise aktid.
10.1.Maakohus jättis õigustatult rahuldamata hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude 11 401 eurot 13 senti ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 28 ning ringkonnakohus nõustub nendega. Asja materjalide kohaselt tasus hageja võlgnikule kai ääretala ehitustööde eest 321 123 eurot ning tööde maht oli 850,30 m3. Hageja väitel pärast kontrollmõõtmist kujunes kai ääretala betoontööde kogumahuks 767,62 m2, s.o võlgnik on akteerinud töid 82,68 m3 rohkem. Arvestades täiendavat betoontööde mahtu (millega hageja oli nõus) 6,2 m3, on alusetust rikastumisest tuleneva nõude suuruseks 28 883 eurot 44 senti ning kuna hageja tegi 06.02.2018 tasaarvestuse, jäi nõude suuruseks 11 401 eurot 13 senti. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta alusetult rikastunud, sest tasu, mida hageja maksis vastavate tööde eest võlgnikule, kattus täies ulatuses tasuga, mida võlgnik tasus omakorda alltöövõtjale FCC OÜ-le. Alusetu rikastumise sätted täiendavad lepinguõiguse regulatsiooni ja seetõttu iseenesest on antud juhul võimalik hageja nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Samas ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole täidetud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Soorituseks õigusliku aluse olemasolu välistab alusetu rikastumise nõuete esitamise. See järeldus kehtib nii juhul, kui õiguslik alus eksisteerib üleandja ja saaja vahelises suhtes, kui ka siis, kui õiguslik alus üleandja soorituseks eksisteerib mitte üleandja ja saaja, vaid üleandja ja kolmanda isiku vahelises suhtes. Õiguslik alus ei puudu ka juhul, kui lepingupool jätab teatavad lepingu alusel täitmisele kuuluvad kohustused täitmata ning teine pool maksab kohustused täitmata jätnud poolele lepingulist tasu selliselt, nagu kohustused oleksid täidetud. Sellisel juhul on tegemist lepingu rikkumisega ning enamtasutu tagasinõudmise küsimus tuleb lahendada lepingu rikkumise tagajärgi reguleerivate sätete alusel. Käesoleval juhul on hageja üleandjana tasunud võlgnikule tasu, millises pooled kokku leppisid. Juhul, kui hageja leiab, et võlgnik on jätnud omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitmata, siis on tegemist lepingu rikkumisega ning enamtasutu tagasinõudmise küsimus tuleb lahendada lepingu rikkumise tagajärgi reguleerivate sätete alusel, kuid kohaldamisele ei kuulu VÕS 1028 lg 1.
10.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja on juulis 2017 vastu võtnud 229,14 m pikkuse kai ehituse. Töö vastuvõtmisel ei saanud valmis kai ääretala pikkuse erinevus ca 25 m ulatuses jääda majandustegevuses tegutsevale tellijale (hagejale) märkamatuks. Samuti pidi hageja majandustegevuses tegutseva isikuna aru saama, et kai ääretala pikkusega seonduvalt on väiksem ka tööde maht, s.o tööde maht ei olnud kokkulepitud 850,30 m3. Hageja tellijana tasus 321 123 eurot kai ääretala betoneerimistöö eest ehitustööde aktis märgitud ühiku „komplekt“ alusel ning ei teatanud võlgnikule viivitamatult olulisest puudusest tellitud töös, s.o ca 25 m lühemast kai ääretalast ning sellega seonduvast kai ääretala betoontööde väiksemast mahust.
Kuna hageja on tasunud võlgnikule vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele teostatud ning poolte esindajate poolt kontrollitud ja akteeritud tööde eest ning hageja ei ole teatanud võlgnikule töö lepingutingimustele mittevastavusest, siis on ta kaotanud õiguse tugineda nimetatud asjaolule. Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjas olevate dokumentaalsete tõendite alusel ei ole võimalik kindlaks teha, milline oli hageja ja võlgniku kokkulepe kai ääretala pikkuse kohta. Pigem on esitatud tõendite (sh projekt koos lisadega, FCC OÜ hinnapakkumine võlgnikule ja ehitustööde teostamise aktid) alusel võimalik tuvastada, et hageja luges kai ääreala ehituse töövõtulepingu täidetuks, kuna on juulis 2017 vastu võtnud kai ehituse.
10.3.Alusetu on hageja viide VÕS § 645 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 ning tema seisukoht, et antud juhul esinesid töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused. VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaselt võib tellija tugineda lepingutingimuste mittevastavusele sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mitteõigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning sama paragrahvi lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja esitatud asjaolude alusel ei ole tuvastatav võlgniku tahtlus. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates tuvastatav võlgniku raske hooletus. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik andis hagejale üle 229,14 m pikkuse kai ja hageja on selle vastu võtnud. Kuna asjas ei ole selge, millistel konkreetsetel tingimustel sõlmiti töövõtuleping hageja ja võlgniku vahel ning millised olid võlgniku ja FCC OÜ vahelise lepingu tingimused, siis ei ole võimalik tuvastada võlgniku rasket hooletust, s.o et võlgnik jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata.
10.4.Hagejal ei ole kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, mis põhineb FCC OÜ kreeditarvel Sinear OÜ-le 29.09.2017 summas 9998 eurot (käibemaksuta) Pärnu Linnakai ääretala eest. Nimetatud summa võrra on FCC OÜ tunnistanud lepingulise kohustuse täitmata jätmist võlgniku ees ning järelikult selle summa ulatuses on võlgnik rikkunud ka hagejaga sõlmitud lepingut, sest hageja ja võlgniku ning võlgniku ja FCC OÜ vahel sõlmitud lepingud on eeldatavasti kattuvad lepingu eseme ja tasu osas ning kui FCC OÜ on möönnud lepingu rikkumist ja tagastanud võlgnikule enamtasutud summa 9998 eurot, on selle summa ulatuses on ka võlgnik jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse hageja eest ning hagejal on õigus enamtasutud summa tagasi nõuda. Kuna hageja on 6. veebruari 2018 tasaarvestusavaldusega muuhulgas tasaarvestanud ka 9 998 eurot võlgniku nõudega tema vastu, siis on hageja nõue võlgniku vastu summas 9998 eurot lõppenud VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt. Kuna hageja on kehtivalt tasaarvestanud 9998 eurot, siis käesolevas menetluses tal ei ole enam lepingu rikkumisest tulenevat nõuet võlgniku vastu summas 9998 eurot.
11.Hageja on esitanud kahjunõue seonduvalt ujuvpargase uppumisega 42 000 eurot (millele lisandub viivisenõue 1 150 eurot 80 senti). Hageja väitel rikkus võlgnik seoses ujuvpargase uppumisega kohustust ujuvpargas tagastada (lepingu p 6.8), tagada töö tegemisel kõigi ohutus- ja keskkonnaalaste nõuete täitmine omal kulul (lepingu p 5.17), anda hagejale territoorium üle sama heas seisukorras, kui territoorium kostja poolt vastu võeti (lepingu p 5.19), tagada töö korraldamine selliselt, et sellega ei takistata laevaliiklust ega sadamatööd (lepingu p 5.26), hoiduda hagejale kahju tekitamisest (lepingu p 5.28).
Kostja vastuväite kohaselt ei olnud ujuvpargas uppumise ajal võlgniku valduses ning seetõttu ei saa ta vastutada hagejal tekkinud väidetava kahju eest. Maakohus jättis õigustatult hageja kahjunõude seonduvalt ujuvpargase uppumisega rahuldamata. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 25, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
11.1.Ringkonnakohtu arvates on seonduvalt kahjunõudega seoses ujuvpargase uppumisega asjakohased töövõtulepingu p-d 6.8 ja 5.26. Lepingu p 6.8 kohaselt injektsioonankrute paigaldamiseks võimaldab tellija töövõtjal vajadusel tasuta kasutada tellija ujuvalust ning p 5.28 järgi kohustus töövõtja vältima lepingu täitmisel kahju tekitamist tellijale või kolmandatele isikutele. Hageja esitatud tõendite alusel saab asuda seisukohale, et tal tekkis tema poolt väidetud kahju seonduvalt ujuvpargase uppumisega 42 000 eurot, kuid samas ei saa väita, et hagejal kahju tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt lepingu rikkumine. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et lepingu p 6.8 kohaselt oli võlgnikul õigus vajaduse korral kasutada tellija ujuvpargast ning selline õigus oli tal injektsioonankrute paigaldamiseks, kuid lepingu kohaselt ei antud võlgnikule ujuvpargase valdust üle kogu lepingu kehtivuse ajaks. Kuna lepingus ei ole reguleeritud ujuvpargase üleandmist, siis saab eeldada, et ujuvpargase valdus võis olla võlgnikul sel ajal, kui ta paigaldas injektsioonankruid. Asjas ei ole tõendatud, et ujuvpargas uppus ajal, mil see oli võlgniku valduses. Võlgniku ja Lemminkäinen Eesti AS vahel sõlmiti 13.10.2016 alltöövõtuleping nr 01-51165-16 (I kd tl 108-112). Lepingu objektiks oli terasest sulundseina injektsioonankrute süvistamine ja eelpingestamine. Alltöövõtulepingu p 4.1.1. kohaselt injektsioonankrute rajamistööd teostatakse ajavahemikus 18.10.2016 kuni 30.11.2016. Alltöövõtulepingu lisas 3 on tellija (võlgnik) kohustunud tagama töövõtjale stabiilse ujuvplatvormi. Tunnistaja Ilmar Koka ütlust kohaselt (II kd tl 153) andis võlgnik 2016 lepingu järgi ujuvpargast kasutada Lemminkäinen Eesti AS-ile, Lemminkäinen Eesti AS sai tööd tehtud ja andis tagasi ujuvpargase võlgnikule; pargas uppus 2016 lõpus või 2017 alguses. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et ujuvpargas sai olla võlgniku kaudses valduses (otsene valdus oli Lemminkäinen Eesti AS-il) ajani, mil Lemminkäinen Eesti AS lõpetas alltöövõtulepingu järgsed tööd ning ujuvpargas uppus pärast tööde lõpetamist. Seega ei olnud ujuvpargas uppumise ajal enam võlgniku valduses (ei otseses ega kaudses) ning ta ei vastuta ujuvpargase uppumise eest.
11.2.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tunnistaja I. Koka ütlustega on tõendatud ujuvpargase võlgniku valduses olek, kuna tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud pargase kasutamine lõppenud selleks ajaks, kui see uppus. Hageja ja võlgniku vahelise lepingu p 6.8 kohaselt võis võlgnik kasutada vajadusel ujuvalust injektsioonankrute paigaldamiseks. Võlgniku ja Lemminkäinen Eesti AS vahel sõlmitud alltöövõtulepingu järgi teostas aktsiaselts lepingu järgi terasest sulundseina injektsioonankrute süvistamist ja eelpingestamist ning võlgnik kohustus tagama töövõtjale stabiilse ujuvplatvormi tööde tegemise ajaks. Kuna tunnistaja I. Koka ütluste kohaselt lõpetati tööd enne pargase uppumist, siis lõppes võlgnikul hageja ja võlgniku vahelise lepingu p-st 6.8 tulenev õigus kasutada vajadusel ujuvalust ning kuna ei olnud toimunud ujuvpargase valduse üleandmist kirjalikult akti alusel, vaid vaikimisi, siis tagastas võlgnik ka ujuvpargase valduse hagejale vaikimisi. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul ei ole tõendatud võlgniku tegu, mille tulemusel oleks hagejal
tekkinud väidetav kahju ning seetõttu ei vastuta võlgnik hagejal ujuvpargase ülestõstmisega tekkinud kahju eest.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS 171 lg 1 alusel hageja. Kostja ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude avaldust esitanud ning seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.