Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine haldur
Võlgnik: Devarin OÜ (registrikood 11609081, asukoht Kohila tn 4, Tallinn, 11314), seaduslik esindaja juhatuse liige J. S. (isikukood xxx, e-post: xxx); Ajutine haldur: Peeter Sepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9, 10412 Tallinn; e-post: [email protected]).
Avalduse läbivaatamine
Kohtuistung 25.11.2020
pankrotti
välja
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Devarin OÜ (registrikood 11609081) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel halduril Peeter Sepper’il likvideerida Devarin OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine haldur Peeter Sepper tema ülesannetest alates Devarin OÜ äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Devarin OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige J. S. (isikukood xxx).
5.Määrata ajutise halduri Peeter Sepperi tasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning vajalike kulude hüvitiseks 96 eurot (sh käibemaks). Tasu ja kulude hüvitis kuuluvad väljamõistmisele Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tema tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutise halduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele nr EExxx Swedbank Aktsiaseltsis. 1 (5)
2-20-16335
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis jätta võlgniku kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile ja Rahandusministeeriumile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Devarin OÜ esitas 06.11.2020 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 11.märtsil 2009.a. Võlgniku osakapitali suurus on 2556 eurot. Võlgnikul ei ole töötajaid. Võlgnik on loodud ühe investeeringu äriühinguks, millel on puudunud muu majandustegevus. Võlgniku kaudu on investeeritud Soome äriühingusse V OY (likvideerimisel) koos Soome fondidega S ja V. Võlgniku majandustegevus, investeeringu hoidmine, on võlgniku juhataja hinnangul lõppenud ilma investeeringu positiivse realisatsioonita. Võlgniku hinnangul ei ole seega ka perspektiivi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eelnevast tulenevalt on juhatusel kohustus esitada pankrotiavaldus. Võlgnik palub määrata Devarin OÜle ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja Devarin OÜ pankrot.
2.16.11.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks halduriks Peeter Sepperi ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 25.11.2020.
3.Peeter Sepper esitas 24.11.2020 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik asutati ühe investeeringu äriühinguna, millel on puudunud muu majandustegevus. Tema kaudu on investeeritud Soome äriühingusse V OY (likvideerimisel) koos Soome fondidega S ja V. V OY tegeles biotehnoloogia arendamisega. 6 juulil 2012.a. müüs V OY enda äritegevuse ja osanikud otsustasid äriühingu lõpetada likvideerimismenetluse teel. Likvideerimine kestab. Likvideerija andmetel võlgnik omandatud väärtpaberite eest raha ei saa. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga on majandustegevus lõppenud, vara aktsiate näol ei ole likviidne. Kohustusi on ajutine haldur tuvastanud aga 1 177 705,06 euro ulatuses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on väärtpaberitesse heas usus ja kalkuleeritult tehtud 2 (5)
2-20-16335 investeeringu ebaõnnestumine, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2018.a. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaolul on kohtul alus lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades huvitatud isikutele rahasumma tasumise võimalusest kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raugemise vältimise eesmärgil. Ajutine haldur on kalkuleerinud pankrotimenetluse kulude suuruseks 2 500 eurot.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata kindlaks vajalike kulude hüvitis summas 96 eurot. Ajutine haldur taotleb Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks menetlusabina riigi vahenditest välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud ajutise halduri tasu 433,60 eurot ja kulude hüvitise 96 eurot palub ajutine haldur jätta võlgniku kanda.
5.25.11.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik avalduse ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda deposiit pankrotimenetluse kulude katteks summas 2500 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.11.2020. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutud. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. 3 (5)
2-20-16335 Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise halduri arvamusese kohaselt kuritegu võlgniku maksejõuetust põhjustanud ei ole. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud esialgsete järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku juhatuse liikme J. S.e võlgniku dokumentide hoidjaks.
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult.
14.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Peeter Sepperi tasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning vajalike kulude hüvitiseks 96 eurot (sh käibemaks). Tasu ja kulude hüvitis kuuluvad väljamõistmisele Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks.
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi 4 (5)
2-20-16335 suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
16.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tema tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis summas 476,40 eurot kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele nr EExxx Swedbank Aktsiaseltsis.
17.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.