Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

V. V. (hageja) esitas kohtule hagiavalduse osaühingu Vinslet ja R. K. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahju summas 719 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv korter nr xx. Kostjale I, osaühingule Vinslet, kuulub hageja korteri peal asuv korter nr xx. xxxxxxxx. a toimus kostja I korterist nr xx vee läbijooks hageja korterisse nr xx. Vee läbijooks tekkis hageja korteri laest. Kostja I korteris viibis sel ajal üürnik R. K. (kostja II). Hageja teavitas koheselt kostjat II sellest, et tema korteri laest tilgub vett. Hageja koos kostjaga II kontrollisid ülemise korteri vannituba. Vannitoa põrand oli vee all ja vesi ulatus vannitoa ukse lävepakuni. Seejärel läks hageja koos kostjaga II hageja korterisse ja kostja II nägi, et hageja korteri laest tilgub vett. Hageja ja kostja II fikseerisid üheskoos olukorra. Kostja II hakkas ülemises korteris veeuputust likvideerima. Koheselt teavitasid nad juhtunust ka ülemise korteri omanikku, osaühingu Vislet juhatuse liiget R. T. ja kortermaja haldusfirmat. Ülemise korteri põrandalt vee likvideerimine vähendas läbijooksu hageja korterisse ning vee läbijooks ajapikku lõppes. Järgmise päeva hommikul käis kortermaja haldusfirma esindaja olukorda fikseerimas. Sel hetkel enam vett ei tilkunud, kuid laepaneelide jätkukoht oli läbijooksust niiske ja see fikseeriti. Kortermaja haldusfirma esindaja tuvastas, et korteriühistu haldusalas torustiku veeleket ei ole toiminud, vaid läbijooks on tekkinud ülemise korteri haldusalas. Ülemise korteri vannitoa põrand on plaaditud väikestest mosaiikplaatidest ja plaadivuukide osakaal põrandapinna suhtes on väga suur ning tõenäoliselt lekkis vesi sealt alumisse korterisse amortiseerunud ja ebatihedate vuukide vahelt. Kortermaja haldusfirma tegi ülemise korteri omanikule ettekirjutuse vuugitäite uuendamise osas. xxxxx.x. a andis kostja II allkirja kirjalikule ülestunnistuse selle kohta, et xxxxxxxx. a kasutas ta korteris nr xx duši valesti, mis põhjustas veelekke korterisse nr xx, mille tulemusena sai kahjustada alumise korteri siseviimistlus. Hageja väitel sai vee läbijooksu tagajärjel kahjustada hageja korteri lagi. Hageja on võtnud lae remondiks konkureerivad hinnapakkumised kindlustusfirmade nimekirjas olevalt kahelt ettevõttelt: Atap Ehitus OÜ-lt ja Ajaver OÜ-lt. Ajaver OÜ esitas odavama pakkumise, mille kohaselt on lae viimistluse, vajalike materjalide ja ehitusjärgsete koristustööde hind 619 eurot. Lae remontimise tööd võtavad aega ühe ööpäeva ja samal ajal hagejal ja tema perekonnaliikmetel korteris ööbida ei ole võimalik, kuna mööbel tuleb kolida vabasse tuppa ja hageja noorimal lapsel on ka astma, mistõttu on remonttööd temale ohtlikud. Seetõttu peab hageja 4-liikmeline pere remondi ajaks kolima oma korterist välja ja ööbima elukoha lähedal asuvas majutusettevõttes, et hageja esimese klassi laps saaks ise koolist koju tulla. Ruumi Lahendused OÜ on pakkunud hagejale tema kodu läheduses xxxxx linnas xxxx tn 10 majutust 3-toalises korteris nädala sees hinnaga 100 eurot üks öö. Hageja nõuab hagis kostjatelt solidaarselt kahju, s.o korteri lae remonditööde ja majutuse kulude, kokku 719 euro hüvitamist. Hageja leiab, et kostjad vastutavad temal tekkinud kahju eest ühiselt. Kostja I kui korteri omanik ei ole järginud vannitoa põranda vuukide seisukorda, mis võimaldas vee läbijooksu hageja korterisse ja kostja II üürniku ning korteri valdajana kasutas dušši valesti, mis põhjustas vannitoas vee üleujutuse. Hageja väitel oli tal sõlmitud kindlustusleping, kuid kindlustusandjalt ta hüvitist ei taotlenud, kuna sellisel juhul oleks tulevikus suurenenud tema kindlustusmakse. Hageja kostjate vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Muu hulgas ei nõustu hageja kostjate vastuväitega, et kostjale I kuuluvast korterist ei saanud toimuda vee läbijooks hageja korterisse. Hageja väitel toimus xxxxxxxxxx. a järjekordne vee läbijooks temale kuuluva korteri laest. Sel päeval saatis kostja I kohale kolmanda isiku, kes lasi hageja ja haldusfirma esindaja kostja I korterisse, kus selgus, et korteri vannituba oli vee

2 (11)

all. Vesi ulatus vannitoa ukse lävepakuni. Hagejale kuuluvas korteris tilkus siis vesi täpselt samadest kohtadest kui xxxxxxxx. a sündmuse ajal. Kohapeal tehtud fotodelt ja videotelt on näha, et ülemise kostja I korteri vannitoa põrand on keskkohast ukse lävepaku poole kaldu. Tegelikult peaks aga kalle olema akna poole, kus asub duši äravoolu trapp põrandal, mille kaudu saab vesi ära voolata. Erinevus xxxxxxxx. a sündmusega oli see, et tookord tekitas vee vannitoa põrandale korteri üürniku kostja II poolt duši vale kasutamine, vett jooksis palju ja see ulatus ukse lävepakuni. xxxxxxxxxx. a sattus vesi kostja I korteri põrandale aga läbi ripplae taga asuva õhtusventiili. Hageja ei nõustunud ka kostja II väitega, et ta ei saanud aru xxxxx.x. a allkirjastatud ülestunnistuse sisust. Ülestunnistuse tekst oli eelnevalt hageja poolt koostatud. Kostja II ei valda küll eesti keelt, aga ülestunnistuse tekst oli kakskeelne. Hageja arvates pidi kostja II väga hästi saama aru allkirjastatud teksti sisust. Eesti Teadusinfosüsteemi kohaselt omab kostja II PhD kraadi ja töötab xxxxx Ülikoolis. Seega ei saa kostja II olla rumal ja eluliselt ei ole usutav, et ta ei saanud aru, millisele dokumendile alla kirjutab. Hageja väitel ei vasta ka tegelikkusele kostja II vastuväited selle kohta, et ta xxxxxxxx. a hageja korteris vee läbijooksu ei näinud. Eluliselt on see väide ka ebausutav, kuna 4 päeva hiljem, s.o xxxxx.x. a allkirjastas ta ülestunnistuse kahju põhjustamise kohta.

Kostja I seisukoht ja vastuväited

Osaühing Vinslet (kostja I) tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja I leiab, et tema ei vastuta hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest. Kostja I ei vaidlusta seda, et temale kuulub korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille eriomandi esemeks on korter nr xx. Kostja I vastu esitatud kahjunõude aluseks saab olla korteriomandija korteriühistuseaduses sätestatud korteriomaniku kohustuste rikkumine. Kostja I leiab, et hageja sellist rikkumist tõendanud ei ole. Kostja I ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et kostja I on rikkunud korteri korrashoiu kohustust. Muu hulgas ei nõustu kostja I hageja etteheidetega selle kohta, et kostja I korteri vannitoa vuugid on amortiseerunud ja ebatihedad ning võimaldavad vee läbijooksu alumisse korterisse. Kostja I leiab, et vastavad hageja väited on ka eluliselt ebausutavad. Ehitisregistri andmetel on xxxxx xxxx x elamu kasutuselevõtu aasta x. Väide, et kolmeteistkümne aasta tagune ehituskvaliteet on ebapiisav, ei ole tõsiseltvõetav. Kui see nii oleks, siis oleks ebapiisava kvaliteediga ehitatud ka hageja korteri laed ning tõusetuks küsimus, kas väidetavad kahjustused hageja korteri laes on tekkinud hoopis tollasest ebapiisavast ehituskvaliteedist. Kui kostja I korteri põranda vuugitäited oleksid amortiseerunud, peaksid veelekked toimuma igapäevaselt duši kasutamisel, mis aga nii ei ole. Kostja I on esitanud kohtule ehitustehnilise ekspertiisi akti, mis tõendab, et see, kas kostale I kuuluva korteri põrandavuugid on ebatihedad või mitte, ei saa käesolevas vaidluses omada määravat tähtsust, kuna võimalike veeuputuste eest on mõeldud kaitsma põrandaplaatide ja nendevaheliste vuukide all asetsev hüdroisolatsiooni kiht, mitte vuugitäide. Seega ei ole oluline, kas kostja I korteri põranda vuugid on tihedad või ebatihedad. Vee läbijooks kostja I korterist hageja korterisse on ka ebatõenäoline seetõttu, et väidetav kahju hageja korteri laes paikneb korteri parempoolses küljes, samal ajal kui kostja I korteri ärajooks asub vannitoa vasakpoolses osas. Kostja I tunnistab, et xxxxxxxxxx. a toimus veeleke hageja korterisse. Sel päeval lülitati xxxxx xxxx tn x majas sisse keskküte, mille tulemusena hakkas lekkima automaatõhutusventiil ning küttesüsteemi vesi jooksis lae paneelidele. Vesi ujutas üle kostjale I kuuluva korteri vannitoa ukseesise ja põhjustas omakorda läbijooksu hageja korterisse. xxxxxxxxxx. a juhtum aga ei ole seostatavad kostja I kohustuste rikkumisega, kuna veeleke sai alguse õhtusventiilist, mis ei kuulu kostja I korteri eriomandieseme hulka. Kostja I leiab ka, et xxxxxxxxxx. a sündmus ei ole sarnane hageja väidetava xxxxxxxx. a juhtumiga ega tõenda sel päeval väidetavalt toimunud veeuputus oleks toimunud kostja I rikkumise tõttu. Kostja I toob veel välja, et kui isegi hagejal tekkis kahju,

3 (11)

siis oli tal võimalik saada hüvitust kindlustuselt, kuid mingil põhjusel hageja seda ei ole soovinud.

Kostja II seisukoht ja vastuväited

R. K. (kostja II) tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja II leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks selles süüdi või oleks põhjustanud hagejale väidetava vee läbijooksu ja laeviimistluse kahjustumisega seotud kahju. Kostja II ei vaidlusta seda, et tema kasutab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat osaühingule Vinslet kuuluvat korterit nr xx. Kostja II on elanud selles korteris alates juulist x. a. Kostja II tunnistab, et xxxxxxxx. a õhtul kell x tuli hageja kostja II korteri ukse taha ning palus vee kinni keerata, kuna väidetavalt jookseb läbi lae vett. Erinevalt hageja väidetust ei käidud aga hageja kostjaga II vannituba kontrollimas. Seda ei olekski saanud sel hetkel teha, kuna kostjal oli külaline, kes kasutas samal hetkel vannituba. Kostja II ei märganud põrandal vett ega võimalikke lekkeid. Ta andis aga võimalikust lekkest teada korteriomanikule. Korteriomanik saatis seepeale tehnikud korterisse, et teha kindlaks võimalikke lekke põhjuseid. Tehnikud kinnitasid, et kõik on korras ning lekkeid toimuma ei peaks. Pärast seda on kostja II endiselt kasutanud vannituba ning hagejal ei ole rohkem pretensioone esinenud. Seega rakendas kostja II võimalikust kahjujuhtumist teadasaamisel koheselt hoolsusmeetmeid, mida teeks iga mõistlik inimene – kostja II kontrollis, kas esineb silmnähtavat põhjust lekkeks (veejooks, ummistus, vesi põrandal vms) ning teavitas koheselt korteriomanikku, kes saatis kohale tehnikud. Seega ei saa kostja II olla süüdi hagejale laeviimistluse kahjustumises. Kostja II kinnitab, et põranda üleujutust ta tekitanud ei ole. Lisaks rõhutab kostja II, et duši kasutamisel liigub vesi renni mööda kanalisatsiooni, mistõttu jääb arusaamatuks, kust ja mis kaudu on vesi väidetavalt põrandakonstruktsioonidesse pääsenud. Samuti on ebausutav hageja selgitus, et vesi on lekkinud tema korterisse ukselävepaku alt, kuivõrd vee jõudmine ukselävepakuni on antud korteris suhteliselt võimatu, kuivõrd dušš asub teises vannitoa ääres. Korterit xx käidi kontrollimas tehnikute poolt xxxxxxxxxx. a hommikul ning tehnikud kinnitasid kostjale II, et tema vannitoas, torude ja vanni juures tundub kõik korras olevat. Kostja saatis vastava informeeriva kirja ka teistele asjasse puuduvatele isikutele. Kostja II avaldas kirjas lootust, et probleem on lõplikult lahenenud ning tulevikus ei oleks enam veelekkeid. Samuti palus kostja II koheselt hagejal teavitada, kui ta peaks nägema mistahes veeleket uuesti ning seejärel saaksid pooled uuesti vaadata milles võib asi olla. Kostja kirjutas, et tundub, et praegu on kõik korras ning avaldas kahetsust ebamugavuste pärast. Hageja on esitanud tõendina dokumendi pealkirjastanud kui „kahju põhjustaja ülestunnistus“. Kostja leiab, et nimetatud dokument ei tõenda kostja II poolt kahju põhjustamist. Kostja selgitab, et mõned päevad pärast xxxxxxxx.a, mil toimus väidetav vee läbijooks, ilmus hageja taaskord kostja korteri ukse taha. Hageja selgitas, et tal on kindlustusele vaja esitada teade juhtunu kohta, et oleks võimalik lae remondiga alustada. Teate oli hageja varasemalt valmis koostanud ning palus sellele kostja II allkirja. Kostja II soovis olla hea naaber ning uskus hageja siirusesse, et paberit on vaja kindlustusele, kes soovib uurida veekahju põhjuseid. Küll aga ei olnud kostjal II võimalik põhjalikult teatega tutvuda ega saada aru selle tegelikust sisust. Samuti ei andnud hageja kostjale II teatest koopiat. Kostja II teatas kohtumenetluses esitatud kirjalikus vastuses, et tühistab tehingu TsÜS § 98 lg 1 alusel, kuna ta oli teate allkirjastamisel olulises eksimuses. Täiendavalt juhib kostja II tähelepanu sellele, et nn ülestunnistuses esineb nii tõlke kui loogikavigu ning inglisekeelne tekst ei vasta eesti keelsele tõlkele. Jääb arusaamatuks, mida on silmas peetud korteri vale kasutamise ning duši vale kasutamise all ning kuidas on selliseid asju võimalik teha ning kuidas on tuvastatud vuukide ebatihedus olukorras, kus hageja ei ole kostjale II teadaolevalt nimetatud vannitoas käinudki ning olukorras, kus tehnikud kinnitasid, et kostja II vannitoaga on kõik korras. Kostja II on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema korteris tekkinud kahju on tekkinud veeuputuse tagajärjel ning tõendamata on see, et 4 (11)

väidetav vee läbijooks toimus xxxxxxxx. a ja just kostja II eluruumist ning kostja süül. Kostja II ei nõustu ka hageja kahjunõude ulatusega. Kostja II hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud hageja majutuskulude hüvitamine. Juhul, kui kohus peaks hageja nõude rahuldama, palub kostja II kahjuhüvitist vähendada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5 (11)

Nii kohustuse rikkumisega seotud kahju kui ka deliktilise kahju nõuete puhul kohalduvad VÕS-is sätestatud üldised kahju hüvitamise sätted, sh VÕS § 1x kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta. VÕS § 137 kohaselt on kostjate solidaarse vastutuse eelduseks see, et nad mõlemad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest. TsMS § x lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjatelt kahju nõudmisel peab hageja tõendama kostja I rikkumist, kostja II õigusvastast tegu, kahju ja selle põhjuslikku seost kostja I rikkumisega ja kostja II teoga. Antud juhul vaidlevad mõlemad kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostjad leiavad esiteks, et hageja ei ole tõendanud, et temal kahju üldse tekkis ja isegi, kui see tekkis, siis nemad ei vastuta selle kahju eest. Kostja I väitel ei ole tema rikkunud vastutuse aluseks olevat korteriomaniku kohustust ja kostja II leiab, et tema ei ole toime pannud vastutuse aluseks olevat õigusvastast tegu. Lisaks on kostja II vaidlustanud osaliselt kahju suuruse. Hageja väitel tekkis temal kahju xxxxxxxx. a kostjale I kuuluvast korterist tema korterisse vee läbijooksu tõttu. Kohus käsitlebki esmalt väidetavat kahju tekitanud sündmust ehk kahju tekkimist ja seejärel kostja I rikkumist ning kostja II õigusvastast tegu ning nende põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. 4.x. Hageja on esitanud tõendina M. S. poolt hagejale ja korteriühistu esindajatele xx.11.x. a saadetu e-kirja (I kd tl x) järgmise sisuga: „meie tehnikud käisid kontrollimas. Korteri peaveekraanid on olnud kõik pidevalt avatud. Torudest tõenäoliselt leket ei ole toimunud. Kreete- palun lasta kontrollida ja korrastada vuukide veetihedust korteris.“ Lisaks on hageja esitanud tõendina väljavõtte e-kirjavahetusest kostja I juhatuse liikme R. T. (I kd tl 33-35). Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et 11.0x.x. a on hageja pöördunud kostja I esindaja poole kirjaga, milles märgib:“ Kahju tekkimisest on täna möödunud peaaegu 3 kuud. On vaja otsused teha. Kas leiame lahenduse, kui Teie seda ei paku, siis olete minu pannud olukorda, kus mul polegi muid variante , kui lasta kohtul leida juhtunule lahendus“. 07.03.x. a on R. T. hagejale vastanud: „Palun anna teada, mis kell homme saab korterit vaatama tulla“. 08.03.x. a on saatnud hageja R. T. kirja sisuga: „ Olen omalt poolt teinud kõik. Teile saatnud kindlustusfirma poolt aktsepteeritava ehitusfirma ehituskalkulatsiooni ning pildid objektist. Kahjunõude sisu on teile edastatud. Palun vaadake, kas te olete antud kahjunõudega tutvunud ning kas te olete selle nõus kompenseerima või mitte“. R. T. on 09.03.x. a hagejale vastanud: „Meie eesmärk on saada teine arvamus teie kahjunõude suuruse, põhjuse, ja nende likvideerimise kulude osas...lasen teiega otse kokku leppida, millal teine firma saab tulla vaatama, et oma hinnang anda olukorrale“. Hageja on esitanud ka kostja II 10.04.x. a e-kirja hagejale (I kd tl 35), milles kostja II teatab: „Mul on kahju kuulda, et sa selle asja kohtusse annad. Mul ei ole midagi lisada, mis ma kahes eelmises e-kirjas juba kirjutasin. Ma ei ole nõus, et minu ühekordne duši kasutamine kahjustas teie korterit ning palun mitte kasutada minu nime või eksitava teabe põhjal allkirjastatud paberit üheski ametlikus või kohtumenetluses.“ Kohus leiab, et eespool nimetatud tõendid tõendavad hageja väidet, et xxxxxxxx. a toimus tema korteri nr xx laest vee läbijooks. Tõenditest nähtub, et hageja on teavitanud juhtunust korteriühistut, olukorda on käinud kontrollimas tehnikud ning hageja on pöördunud kahju hüvitamiseks nii kostja I seadusliku esindaja kui kostja II poole. Kostjad ei ole tõendanud, et nad on võimaliku kahju ning duši kasutamise teemal pidanud kirjavahetust seoses mingi teise juhtumiga. Kostja II on ka õigeks võtnud hageja väite selle kohta, et xxxxxxxx. a õhtul kell x

6 (11)

tuli hageja kostja II kasutuses olnud korteri nr xx ukse taha ning palus vee kinni keerata, kuna väidetavalt jookseb läbi lae vett. Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid tõendavad ka seda, et xxxxxxxx. a vee läbijooks tema korterisse nr xx toimus just kostjale I kuuluvast ja kostja II kasutuses olnud korterist nr xx. Hageja on esitanud tõendina koopia kostja II R. K. nimel xxxxx.x. a allkirjastatud dokumendist (I kd tl 11). Dokument on adresseeritud ERGO Insurance SE-le. Dokument on pealkirjastatud „TEADE“ ja selle sisu on alljärgnev: „Käesolevaga kinnitan mina, xxxxx xxxxx, xxxx x-xx korteri üürnik, et xxxxxxxx. a toimus aadressil xxxxx linn, xxxx x korter xx juhtum, milles sai kannatada korter xxxxx linn, xxxx x korter xx. Õnnetuse tekkepõhjuseks oli: Korteri xx vannitoa vuukide ebatihedus ning dushi vale kasutamise tõttu tekkinud vesi põrandal, mille tulemusena tekkis läbijooks all olevas korteris ja kahjustada sai alumise korteri siseviimistlus. Kinnitan, et mina kasutasin xxxxxxxx. a korter xx dushi valesti, mis põhjustas veelekke korteris xx. Kas kahju tekkepõhjuse ülevaatus on teostatud visuaalsel teel? X jah ei“. Dokumendil on see tekst tõlgitud ka inglise keelde. xxxxx.x. a esitas hageja kohtule tõendina xxxxx.x. a dokumendi originaali (II kd, tl 40). TsMS § 331 lg 1 alusel kohus seda tõendit ei menetle ja tagastab selle hagejale. Hageja on esitanud tõendi pärast kohtuistungil asja sisulise arutamise lõpetamist. Hageja ei ole põhistanud, et oleks esinenud mingi mõjuv põhjus, miks ei saanud ta esitada seda tõendit varem. Selle tõendi menetlemine tooks kaasa ka asja lahendamise viibimise. Kohus leiab ka, et tõendi originaal ei oma ka asjas lahendamisel olulist tähtsust. Kostja II väidab küll, et xxxxx.x. a dokumendi sisu võib olla manipuleeritud, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja II esile toonud asjaolusid, mis selliseks arvamuseks alust annaks või annaks põhjust hinnata tõendit ebausaldusväärseks. Kostja II ei ole vaidlustanud seda, et xxxxx.x. a allkirjastas ta hageja poolt koostatud dokumendi, mille koopia (I kd tl 11) hageja tõendina on esitanud. Ka eespool viidatud kostja II 10.04.x. a e-kirja hagejale (I kd tl 35) annab kinnitust, et kostja II seoses duši kasutamisega seotud kahjuga seoses oma allkirja mingile dokumendile andis. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks samal ajal olnud veel mingeid suhteid või allkirjastas kostja II hoopis mingi muu dokumendi. Kostja II avaldas 04.10.x. a hagi vastuses (I kd tl 147), et tühistab xxxxx.x. a tehingu TsÜS § 98 lg 1 alusel, kuna oli seda tehes olulises eksimuses. Kostja II väitel ei saanud ta dokumendi allkirjastamisel aru selle tegelikust sisust ja arvas, et tegemist on tema kui tunnistaja teatega kindlustusele. Kohus leiab, et kostja II poolt tehingu tühistamist ei saa lugeda kehtivaks, kuna kostja ei ole tõendanud, et selleks materiaalsed eeldused olid täidetud. Kostja II on õigeks võtnud hageja väite selle kohta, et xxxxxxxx. a õhtul palus hageja tal oma korteris vee kinni keerata, põhjusel, et hageja korteri laest jooksis vett läbi. Kostja II hilisem, s.o 10.04.x. a ekiri hagejale (I kd tl 35) tõendab, et pooled on suhelnud kostja II duši kasutamise järel tekkinud kahju teemal. Neid asjaolusid arvestades hindab kohus, et on eluliselt ebausutav kostja II väide, et ta ei saanud aru xxxxx.x. a allkirjastatud dokumendi (I kd tl 11) sisust ning oli olulises eksimuses. See, et dokument oli adresseeritud ja mõeldud esitamiseks kindlustusfirmale, ei anna alust tehingu tühistamiseks ning vastavale asjaolule tuginemine on kohtu hinnangul ka hea usu põhimõtte vastane. Kohus leiab, et xxxxx.x. a kostja II allkirjastatud dokument tõendab hageja väidet, et xxxxxxxx. a lekkis hageja korterisse nr xx vesi kostja I korterist nr xx kostja II poolt seal duši kasutamise tagajärjel. Pärast seda, kui hageja kell x kostja I poole pöördus ja kostja II duši kasutamise lõpetas, vee läbijooks hageja korterisse lõppes. Hageja poolt esitatud M. S. xx.11.x. a e-kiri (I kd tl x) tõendab, et tehnikud käisid kontrollimas ja ei tuvastatud vee lekkimist hageja korterisse väljaspoolt kostja I korteriomandi eriomandi osa. 7 (11)

Hageja on esitanud tõendina MR Vaader OÜ ehitusinseneri M. V. poolt x.xx.x. a koostatud veelekkest tingitud kahjustuste ulatuse väljaselgitamise auditi xxxxx xxxx x-xx (I kd tl 7581). Auditi kohaselt tuvastati paikvaatluse põhjal ülemiselt korruselt lähtunud veelekkest tingitud veekahjustus korter xx magamistubade lagede viimistluses. Viimistlusmaterjalidena on kasutatud pahtlit ja värvi. Auditi koostaja on andnud hinnangu, et vesi on pääsenud ülemise korteri san. sõlmest vahelae paneeli õõnsusesse, mistõttu on osutunud võimalikuks vee levik vahelaes kogu paneeli pikkuse ulatuses. Paneeli märgumisest tingitult on kahjustada saanud lagede viimistlus. Auditile on lisatud varakahju vaatlusakt (I kd tl 64) ja fotod (I kd tl 67-73), millel on kujutatud vaadeldud korteri laed ja ära märgitud kahjustatud kohad. Auditile on lisatud MR Vaader OÜ kalkulatsioon (I kd tl 74), milles on kalkuleeritud kahjustada saanud lagede viimistluse töödena põranda ja seinte katmine, kolimine ja remondijärgne koristus, prügi utiliseerimine, lükandsüsteemi, valgustite, kardinapuude jm demonteerimise, lagede viimistluse ja töödega seotud transpordi, side ja rendikulude hinnaks kokku koos käibemaksuga 731,87 eurot. Kostja I tugineb oma vastuväidetes sellele, et auditi koostanud isik ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Kohus leiab, et see ei vähenda tõendi väärtust ning asjaolu, et auditi koostanud isik ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, ei anna alust hinnata tõendit ebausaldusväärseks. TsMS § x lg x järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § x lg 1 kohaselt võib ekspertiisi teha riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert, aga ka kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Vastavalt TsMS § x lg-le x ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte majandustegevuse registrist (I kd tl 1x), mis tõendab, et MR Vaader OÜ tegevusena on registreeritud muu hulgas ehitise auditite tegemine. Samuti on hageja esitanud kutsetunnistuse (tl 130), mis tõendab, et auditi koostanud M. V. on diplomeeritud ehitusinsener ja vastab hoonete ehituse ja ehitise auditite kutsekvalifikatsiooni nõuetele. Tema poolt koostatud auditit on võimalik käsitleda eriteadmistega isikuna ehitiste auditite alal. Kohus leiab, et M. V. poolt x.xx.x. a koostatud audit tõendab, et hageja korteri laeviimistlus sai ülemisest korterist lähtunud veelekke tõttu kahjustatud. Kostja I on esitanud omalt poolt tõendina Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinseneri Hannes Kase poolt 13.08.x. a koostatud ekspertiisiakti xxxxx linnas xxxx tn x korter xx kahjustuste tekkepõhjuste kohta (I kd tl 108-115). Hannes Kase on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside alal. Nimetatud tõendist nähtub, et enne ekspertiisiakti koostamist on teostatud hageja korteri lagedest tehtud fotode vaatlus ja kostja I korteri nr xx duširuumi visuaalne paikvaatlus. Paikvaatluse tulemusena on ekspert avaldanud arvamust, et xxxxx xxxx x korteris xx ei ole tuvastatav ajavahemikus x.xxxx-xxxx.x. a toimuda võinud veekahju või hüdroisolatsiooni leke ühes selle viidatud perioodil teostatud parandustöödega. Ekspert on andnud hinnangu, et kahju hüvitamise avalduses esitatud lae viimistluse kahjustused ei ole tüüpsed veekahjustused, kuna puuduvad märgumise ja määrdumise jäljed (läbi konstruktsiooni valguv vesi määrib alati valge viimistluse kuna läbi müratõkkeisolatsiooni ning betooni valgudes satub vette fenoole ja muid kemikaale). Kahju hüvitamise avalduses esitatud lae viimistluse kahjustuste fotod viitavad vahelaepaneelide vajumisest tingitud paneelide külgvuuki katva maalriteibi lahtitulekule. Tekkinud kahjustused ei ole seotud ülemise korruse korteri kasutusega vaid hoone pikaajalise vajumisega. Kohus leiab, et ekspert Hannes Kase 13.08.x. a arvamus ei lükka ümber lükka ümber ehitusinseneri M. V. x.xx.x. a auditis tuvastatud vee läbijooksu tõttu kahjustuste tekkimist

8 (11)

hageja korteri laeviimistluses. Erinevalt M. V. ei ole ekspert Hannes Kase teostanud hageja korteris paikvaatlust ning on andnud arvamuse vaid fotode vaatlemise pinnalt. Kohus leiab, et ekspert Hannes Kase 13.08.x. a arvamus ei tõenda ka kostja I väidet, et tema korteri nr xx vannitoast/duširuumist ei olnud vee läbijooks alumisel korrusel asuvasse hageja korterisse nr xx üldse võimalik. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et xxxxxxxxxx. a, kui lülitati xxxxx xxxx tn x majas sisse keskküte, lekkis õhutusventiilist vesi kostja I korteri nr xx duširuumi põrandale ja sealt edasi hageja korterisse nr xx. Hageja on esitanud korteriühistu esindaja A. K. tõendi (I kd tl 158), milles viimane kinnitab, et xxxxxxxxxx. a kell 13.44 käis ta korteris nr xx ja fikseeris vee tilkumise magamistoa laest, millest tehti pilt. A. K. kinnitab, et ülemisse korterisse nr xx ei saadud kohe sisse, aga samal päeval kell xx.x käisid nad ka seal kontrollimas ja selgus, et seal tilkus vannitoas õhutusventiil. Vannitoa põrandal oli paar cm vett ja vesi oli uksepakuni. Hageja on esitanud tõendina fotod (I kd tl 159-xx) ja videoklipid hageja korteri nr xx laest ja kostja I korteri nr xx vannitoa/duširuumi põrandast (I kd tl 159-xx). Fotodelt ja videotelt nähtub, et lae paneelivahe on ülejäänud laeosast tumedam ja märgunud ning seal peal on veetilgad. Vannitoa põrand on üleni vee all ning vesi ulatub ukse lävepakuni. Kohus leiab, et eespool kirjeldatud xxxxxxxxxx. a sündmus ja tõendid tõendavad, et vee läbijooks kostja I korteri nr xx vannitoa/duširuumi põranda vahelt hageja korterisse nr xx on võimalik. See omakorda annab kinnitust ka sellest, et samasugune vee leke toimus kostja I korterist hageja korterisse xxxxxxxx. a, kui kostja II poolt duši kasutamise järel oli põrandale sattunud liigselt vett. Hageja on selgitanud, et see, et kostja I korteris liigne vesi äravoolu kaudu ära ei jookse on ilmselt põhjustatud sellest, et kostja I korteri vannitoa/duširuumi põranda kalle on vale ja on põranda keskelt kaldu uksepiida pool. Kohtu hinnangul on see väide eluliselt usutav. Ka xxxxxxxxxx. a, kui kostja I korteri duširuumi põrandale oli õhutusventiili kaudu tilkunud liigselt vett, siis see enam äravoolu kaudu ära ei voolanud ja valgus läbi põranda allolevasse hageja korterisse, mille tõttu sai hageja korteri lae viimistlus veekahjustusi.

9 (11)

Kostja I vastutus hagejale tekkinud kahju eest ei eelda süü olemasolu. Arvestades asjaolusid saab kostjale II kui korteriomanikule ette heita KrtS § 31 lg 1 p-st 1 ja § 31 lg-st 4 tulenevate kohustuste rikkumist. Kostja I ei taganud, et tema korterit kasutav isik (kostja II) hoiduks tegevusest (duši hooletu kasutamine), mille toime teisele korteriomanikule (hagejale) ei ületaks selle tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Kuna kostja I korteriomandi vannitoa/duširuumi põrandale sattunud liigne ära ei voolanud, siis võib järeldada, et kostja I korteriomandi eriomandi ese (vannitoa/duširuumi põrand) ei olnud sellises seisukorras ja esinesid puudused, mis võimaldasid vee läbijooksu teise korteriomaniku (hageja) korterisse. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud asjaolusid, mis neid vastutusest vabastaks. Kostja I vastutusest vabanemise eelduseks saab olla süü puudumine ja kostja II vastutusest vabanemise eelduseks see, kui tema rikkumine on vabandatav. Kostjad vastavaid vastutusest vabanemise eeldusi ei ole tõendanud. Kostja II puhul saab ka VÕS § 103 lg 1 x. lause alusel eeldada, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjatelt kahju hüvitamise nõudmise eeldused on täidetud. Kuna mõlemad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest, siis on hagejal õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt.

10 (11)

öö. Hageja on esitanud veel tõendina väljavõtte kinnisvaraportaalist kv.ee (I kd tl 63), millest nähtub, et otsingutulemus 3-toalisele korterile hagejale kuuluva korteri asukohas xxxxx kesklinnas ei leitud ühtegi pakkumist. Kostja II on hageja majutuskulude suuruse vaidlustanud, kuid samas ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 4-liikmelisele perekonnale oleks võimalik xxxxx kesklinnas leida soodsamat majutust kui 100 eurot öö. Seega loeb kohus hageja poolt kostjatelt nõutava kahjuhüvitise põhjendatuks. Hageja väitel oli tema korter kahju vastu kindlustatud. Kohus leiab, et kindlustuse olemasolu iseenesest ei piira hageja õigust nõuda kahju hüvitamist kostjatelt, kes kahju eest vastutavad. Hagejal oli õigus valida, kelle vastu ta kahju hüvitamise nõudega pöördub. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes, ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis annaks alust kostjatelt väljamõistetavat kahjuhüvitist piirata. Hagejal oli küll olemas kindlustus, kuid kostjad ei ole põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et neilt kahju täies ulatuses väljamõistmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Ainuüksi hagejal kindlustuse olemasolu kahju hüvitamise piiramiseks alust ei anna. Kohus arvestab siinjuures ka nõutava kahjuhüvitise suurust.

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.