Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-3374
Tervio OÜ hagi Edisoft Group OÜ ja M. R.i vastu võla ja viivise nõudes Hagihind hagi hind 18 777,58 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Tervio OÜ (registrikood 14879668, Karjaaia tee 3, Randvere küla, 74016 Viimsi vald); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, Jõe 3 10151 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja 1: Edisoft Group OÜ (registrikood 12818935, Pärnu mnt 139c, 11317 Tallinn); Kostja 2: M. R. (isikukood xxxx, xxxx); Tsiviilasi
3.Mõista kostjatelt Edisoft Group OÜ-lt (registrikood 12818935) ja M. R.ilt (isikukood xxxx) hageja Tervio OÜ (registrikood 14879668) kasuks solidaarselt välja põhinõue 17 386,65 (seitseteist tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot.
4.Mõista kostjatelt Edisoft Group OÜ-lt (registrikood 12818935) ja M. R.ilt (isikukood xxxx) hageja Tervio OÜ (registrikood 14879668) kasuks solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 17 386,65 eurolt alates 02.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt Edisoft Group OÜ-lt (registrikood 12818935) ja M. R.ilt (isikukood xxxx)
hageja Tervio OÜ (registrikood 14879668) kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2130 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend) eurot, millest 750 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1380 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjatelt Edisoft Group OÜ-lt (registrikood 12818935) ja M. R.ilt (isikukood xxxx) hageja Tervio OÜ (registrikood 14879668) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2130 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasuni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostjate vastu nõude 17 386,65 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Edisoft Group OÜ 03. märtsil 2018 sõlminud Rapavis OÜ-ga nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu nr xxxx. Kostja M. R. sõlmis 03. märtsil 2018 Rapavis OÜ-ga käenduslepingu, millega käendas Rapavis OÜ ja Edisoft Group OÜ vahel sõlmitud lepingust nr xxxx tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist.
2.Lepingu nr xxxx alusel loovutas Rapavis OÜ kostjale 1 nõude Edisoft Development OÜ (pankrotis) vastu tasu eest. Lepingu nr xxxx punkti 3 kohaselt oli loovutatud nõude suuruseks lepingu sõlmimise päeval 168 965,42 eurot, millele lisandus menetluskuluna 3 400 eurot. Lepingu nr xxxx punkti 4 järgi kohustus kostja 1 tasuma Rapavis OÜ-le loovutatud nõude hinna 80 000 eurot ja tasu konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest summas 70 000 eurot. Nõude hinna ja konkurentsikeelu tasu maksmine pidi toimuma pangaülekannete teel. Nõude hinnas 40 000 eurot tuli tasuda lepingu sõlmimise kuupäeval ja ülejäänud 40 000 eurot, samuti konkurentsikeelu tasu 70 000 eurot tuli tasuda igakuiste võrdsete osamaksete kaupa selliselt, et esimesel aastal tasutakse 50 000 eurot, teisel aastal 40 000 eurot ja kolmandal aastal 20 000 eurot. Osamaksete tasumise tähtpäev oli iga kuu 25. kuupäeval. Kokku tuli teha 36 osamakset 3 aasta jooksul. Lepingu lisaks oli maksegraafik.
3.Kostja 1 Edisoft Group OÜ täitis lepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt kuni oktoobrini 2019. Viimane laekumine toimus 25.09.2019. Kostja 1 jättis lepingule lisatud maksegraafikus märgitud maksed 2019. a oktoobris, novembris ja detsembris ning 2020. a jaanuaris tegemata.
4.31.01.2020 nõude loovutamise lepinguga loovutas Rapavis OÜ lepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja 1 Edisoft Group OÜ vastu Tervio OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt läks lepingust nr xxxx tulenev nõudeõigus Edisoft Group OÜ vastu üle hagejale, mille kohta edastas Rapavis OÜ kostjale 1 teatise vastavalt võlaõigusseaduse. Kostja 1 sai teatise kätte 07.02.2020.
5.Rapavis OÜ loovutas hagejale kõik lepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja 1 vastu, sealhulgas nõuded, mille täitmise tähtaeg ei olnud veel saabunud, samuti kõik tingimuslikud ning tulevikus tekkida võivad nõuded. Nõude üleminekuga läksid hagejale üle kõik selle tagamiseks seatud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Hageja esindaja esitas kostjale Edisoft Group OÜ-le 06.02.2020 pretensiooni. Pretensioon esitamise tõttu tekkis hagejal õigusabikulu 720 eurot. Kostja pretensioonile ei reageerinud.
6.Hagi esitamise aja seisuga on kostja Edisoft Group OÜ sissenõutavaks muutunud võlgnevus hageja 16 666,65 eurot, millele lisanduvad lepingu nr xxxx maksegraafikus märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed ning viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja §-le 100. Kostja 1 ei ole lepingust nr xxxx tulenevat maksekohustust kokkulepitud tähtajal täitnud. Hagi koostamise aja seisuga moodustab lepingust nr xxxx Edisoft Group OÜ sissenõutavaks muutunud kohustus kokku 16 666,65 eurot. Nõue on üle läinud hagejale.
8.Koos nõude loovutamisega läksid hagejale üle tagatised. Kostja 2 on 03. märtsil 2018 sõlminud käenduslepingu, millega käendas lepingust nr xxxx tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist vastavalt lepingu nr xxxx tingimustele. Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 1 ja § 128 lõikele 3. Kuna Edisoft Group OÜ rikkus lepingust nr xxxx tulenevat maksekohustust, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma professionaalse õigusnõustaja poole. Kostja 1 lepingu nr xxxx mittetäitmise tagajärjel on hagejal tekkinud õigusabikulu summas 720 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 16 666,65 eurot + 720 eurot = 17 386,65 eurot.
9.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhinõudelt 17 386,65 eurolt alates hagi esitamisest 02.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
10.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on esitanud kostjate vastu lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude. Kostjad ei ole esitanud lepingu kehtivusest tulenevaid vastuväiteid. Kostjate vastusest ei nähtu, et vaidlus oleks lepingust tuleneva nõude suuruse üle. Kostjate vastuväited tuginevad tervikuna asjaolule, et 28.10.2019 ülesütlemisavaldusega ütles kostja 1 Rapavis OÜ-ga sõlmitud nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu nr xxxx üles, kusjuures 28.10.2019 ülesütlemisavaldus sisaldas leppetrahvinõuet ja tasaarvestusavaldust.
11.28.10.2019 ülesütlemisavalduse on esitanud Edisoft Estonia OÜ (registrikood 12245149), kes ei ole lepingu nr xxxx pool. 28.10.2019 ülesütlemisavalduse allkirjastanud K. K.il puudub mistahes seos kostjaga 1. Kohtule esitatud 28.10.2019 ülesütlemisavaldus on adresseeritud Docura OÜ-le (registrikood 12771211), kes samuti ei ole lepingu nr xxxx pool. Edisoft Estonia OÜ 28.10.2019 ülesütlemisavaldus Docura OÜ-le ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi lepingu nr xxxx pooltele, kelleks on Edisoft Group OÜ (registrikood 12818935) ning Rapavis OÜ (registrikood 12231986).
12.Õigusliku tagajärjeta on 28.10.2019 ülesütlemisavalduses sisalduv leppetrahvinõue. Edisoft Estonia OÜ poolt Docura OÜ-le 28.10.2019 tehtud leppetrahvinõue ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi lepingu nr xxxx pooltele, kelleks on Edisoft Group OÜ ning Rapavis OÜ. Samuti on õigusliku tagajärjeta 28.10.2019 ülesütlemisavalduses sisaldus tasaarvestuse avaldus. Hageja viitas VÕS §-le 198. Edisoft Estonia OÜ poolt Docura OÜ-le 28.10.2019 tehtud tasaarvestusavaldus ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi lepingu nr xxxx pooltele, kelleks on Edisoft Group OÜ ning Rapavis OÜ.
13.Lepingu kehtivaks ülesütlemiseks, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks ja tasaarvestuse toimumiseks peavad olema täidetud ülesütlemise, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise ja tasaarvestuse tegemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Käesolevas vaidluses puuduvad lepingu nr xxxx ülesütlemiseks, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks ja tasaarvestuse tegemiseks formaalsed eeldused, milleks oleks vastavate tahteavalduste kättetoimetamine ühelt lepingupoolelt teisele lepingupoolele.
14.Kostjatel lasus TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada ülesütlemise, leppetrahvinõude esitamise ja tasaarvestamsie formaalsete ja materiaalsete aluste esinemist. Kostjad ei ole lepingu nr xxxx ülesütlemiseks, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks ja tasaarvestuse tegemiseks vajalikke materiaalsete eelduste olemasolu tõendanud.
15.Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise materiaalseks eelduseks on lepingulise kohustuse rikkumine teise lepingupoole poolt. Kostjate vastusest ei nähtu, millist konkreetset lepingulist kohustust on Rapavis OÜ rikkunud. Kostjate vastuses viidatakse konkurentsilepingu väidetavale rikkumisele Docura OÜ poolt. Kostjate väidete kohaselt on konkurentsikeelu lepingu rikkumised fikseeritud 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonides. 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonid on esitanud Edisoft Estonia OÜ, kes ei ole lepingu nr xxxx pool. Kostjad ei selgita, mis õigusliku tähendust omavad Edisoft Estonia OÜ poolt Docura OÜ-le esitatud pretensioonid vaidluses, mille pooleks on Edisoft Group OÜ ja Tervio OÜ.
16.Kostjad oleksid pidanud kirjeldama lepingu pooleks oleva Rapavis OÜ rikkumist ning seda tõendama. Kostja ei ole väiteid põhistanud ega tõendanud. Pretensioonides esitatud väited kuuluvad samuti tõendamisele. 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonides märgitud tegevus ei ole konkurentsilepingu rikkumiseks. Lepingu nr xxxx punktis 5 mõistetakse konkurentsikeelu rikkumise all uute EDI lepingute sõlmimist, kusjuures konkurentsikeelu rikkumisena ei loetud EDI lepingute täitmist, mis olid sõlmitud enne lepingu nr xxxx sõlmimist või mis olid sõlmitud lepingu nr xxxx punktis 5 nimetatud isikutega. Kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud, et Rapavis OÜ, tema juhatuse liige või juhatuse liikmega seatud isikud oleksid sõlminud uued EDI lepingud pärast lepingu nr xxxx sõlmimist.
17.Hageja viitas VÕS § 196 lõikele 3 ja § 159 lõikele 2. Lepingu ülesütlemise ja leppetrahvi nõude tekkimise seisukohalt oleks kostjate viide 08.11.2018 pretensioonile asjakohatu ka siis, kui 08.11.2018 pretensiooni oleks esitanud õigustatud isiku kohustatud isikule ning pretensioonis märgitud tegevus kujutaks endast lepingu rikkumist.
18.04.10.2019 pretensioonis kirjeldatu näol ei ole samuti tegemist konkurentsilepingu rikkumisega. Kostjad on ise lisanud vastusele Docura OÜ 09.10.2019 e-kirja, kus Docura OÜ teatas, et EDI teenuste presentatsioon oli tehtud enne lepingu sõlmimist ning koostöölepingut Docura OÜ ja Maxima vahel sõlmitud ei olnud. Kostjad esitasid ka Docura OÜ 18.10.2019 ekirja, kus Docura OÜ teatas, et ta ei osuta EDI teenuseid ega sõlmi selle kohta lepinguid. Hagejal ei ole alust Docura OÜ 09.10.2019 ja 18.10.2019 e-kirjades esitatud teabes kahelda.
19.Kostjate vastusest jääb arusaamatuks, mis lepingu säte annaks kostjale 1 õiguse lepingu nr xxxx ülesütlemiseks. Leping nr xxxx koosneb kahest lepingust ehk nõude loovutamise lepingust ja konkurentsikeelu seadmise lepingust. Nõude loovutamise lepingut ei saa üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga. Konkurentsikeelu seadmise lepingu saaks selle rikkumise tõttu üles öelda üksnes alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist VÕS § 196 lg 2 järgi.
20.Rapavis OÜ 20.03.2020 lepingu nr xxxx ülesütlemisavaldus ei takista nõuda lepingu nr xxxx maksegraafikus märgitud maksete tasumist, mis on muutunud sissenõutavateks enne lepingu ülesütlemist. Rapavis OÜ 20.03.2020 ülesütlemisavaldus on tehtud üksnes konkurentsikeelu seadmise osas ja seega ei mõjuta maksegraafikus märgitud maksete kehtivust loovutatud nõude hinna osas.
21.Kostjate vastusest jääb arusaamatuks, mis õiguslikku tähendust omistavad kostjad asjaolule, et hageja või Rapavis OÜ ei ole Edisoft Estonia OÜ kirjavahetusele reageerinud. Rapavis OÜ pole kirjadele reageerinud, sest need ei olnud Rapavis OÜ-le adresseeritud. Olukorras, kus pretensioonid ja avaldused oleksid olnud koostatud õigustatud isiku poolt ja adresseeritud õigele isikule, ei oleks kirjadele reageerimata jätmine kaasa toonud mistahes õiguslikke tagajärgi. Seadusest ega lepingust nr xxxx ei tulene, et kui lepingupool ei reageeri teise lepingupoole kohtuväliselt esitatud dokumentidele, kaotab ta õiguse tugineda dokumentide asjakohatusele ja/või põhjendamatusele kohtumenetluses.
22.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostjad nõustusid, et nad eksisid kahe pretensiooni ja ülesütlemisavalduse esitamisel. Seega on kostjad hageja väited omaks võtnud. Formaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks, leppetrahvi nõudmiseks ja tasaarvestuse avalduse esitamiseks olid täitmata.
23.Kostjad on alusetult leidnud, et Edisoft Estonia OÜ-l oli endal õigus esitada tahteavaldusi ja adressaadiks saab lugeda Docura OÜ-d. Kostjad väidavad, et Edisoft Estonia OÜ esitas lepingust nr xxxx tulenevaid tahteavaldusi esindusõigust omamata hoopis kostja 1 nimel, kes avaldab vaidlusaluste tehingute tegemiseks oma heakskiidu. Kolmandaks tegi kostja 1 tingimusliku ülesütlemisavalduse, mis oli eelnevate väidetega vastuolus.
24.Kostjate väited, et Edisoft Estonia OÜ-l oli õigus oma nimel esitada lepingust nr xxxx tulenevaid tahteavaldusi ning tahteavalduste õigeks adressaadiks saab lugeda Docura OÜ-d, on vastuolus kostjate omaksvõtuga ning omaksvõtu tagasivõtmiseks hageja nõusolekut ei anna. Alusetud on kostjate väited, et pretensioonid ja ülesütlemisavaldus olid saadetud R. S.ile kui Rapavis OÜ esindajale. Dokumentidest endist nähtub, et need olid saadetud R. S.ile kui Docura OÜ esindajale. Pretensioonid ja ülesütlemisavaldus olid saadetud Docura OÜ e-postile xxxx, mis on kantud äriregistrisse Docura OÜ kontaktina. Rapavis OÜ kontaktaadressiks on äriregistrisse kantud e-post xxxx ning sellele ei ole ühtegi kirja saadetud. Asjakohatu on kostjate väide, et R. S. pidas mahukat kirjavahetust seoses pretensioonidega. Kõik vastused pretensioonidele on tulnud Docura OÜ e-postilt xxxx ning kirjade all on pandud nimi kas Docura OÜ või R. S. Docura OÜ.
25.Asjakohatu on kostjate väide, et konkurentsikeelulepingu sõlmimisel oli mõlema poole tahe laiendada selle lepingu toimet kõikidele pooltega seotud isikutele. Leping loob õigusi ja kohustusi üksnes selle pooltele. Konkurentsikeeluleping ei saanud luua õigusi või kohustusi isikutele, kes ei ole lepingu pooled. Eksitav on kostjate konkurentsikeelulepingu punkti 6 tõlgendamine. Hoolimata lepingu punktis kasutatud väljenditest on tegemist üksnes konkurentsikeelulepingu poolte (Rapavis OÜ ja Edisoft Group OÜ) lepinguliste õigustega ja kohustustega. Kolmandatel isikutel saavad tekkida lepingulised kohustused üksnes juhul, kui need isikud on avaldanud kohustuste võtmiseks omapoolsed tahteavaldused. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et Docura OÜ või R. S. oleksid nõus vastutama konkurentsikeelulepingu rikkumise korral Rapavis OÜ poolt.
26.Olukorras, kus Edisoft Estonia OÜ-l oleks tekkinud leppetrahvi nõue Docura OÜ vastu, ei saanud kostja 1 selle nõudega tasaarvestada Rapavis OÜ lepingust nr xxxx tulenevat nõuet kostja 1 vastu. VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse mõiste kohaselt saab tasaarvestuse
pool tasaarvestada üksnes tasaarvestuse teise poole nõuet. Seega ei saa kostja 1 tasaarvestada hageja nõuet kostjate vastu Edisoft Estonia OÜ nõudega Docura OÜ vastu.
27.Vastuolus eelnevaga on kostjad väitnud, et Edisoft Estonia OÜ esitas lepingust nr xxxx tulenevaid tahteavaldusi selleks esindusõigust omamata hoopis kostja 1 nimel, kes nüüd avaldas vaidlusaluste tehingute tegemiseks oma heakskiidu. Kostja 1 ei saa üheaegselt väita, et Edisoft Estonia OÜ tegi tahteavaldusi oma nimel ning tahteavaldusi kostja 1 nimel. Kostja 1 pretensioonide ja ülesütlemisavalduse heakskiit on õigusliku tagajärjeta. Pretensioonid ei ole tehingud, mida oleks võimalik heaks kiita. Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tehing, mis on TsÜS § 128 lg 1 tühine, kui see on tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Heaks kiita saab tehingu, mis on tehtud esindatava nimel esindusõiguseta isiku poolt. Käesoleval juhtumil edastas Edisoft Estonia OÜ pretensioonid ja ülesütlemisavalduse OÜ-le Docura enda nimel, arvates, et ta omab selleks õigust.
28.Pretensioonid ja ülesütlemisavaldus on tehtud Edisoft Estonia OÜ blankettidel, allkirjastatud Edisoft Estonia OÜ prokuristi poolt ning tekstis puudub ühtegi viide kostjale 1 või asjaolule, et pretensioonid ja ülesütlemisavaldus oleksid tehtud kostja 1 nimel. Edisoft Estonia OÜ ja OÜ Docura kirjavahetusest nähtub, et kõik kirjad on edastatud e-postilt xxxx, sisaldavad Edisoft Estonia OÜ rekvisiidid ning kirjade all viidatud S. K.ile kui Edisoft Estonia OÜ tegevdirektorile. 18.09.2020 menetlusdokumendi punktis 1 selgitas kostja 1 ise, et Edisoft Estonia OÜ edastas OÜ-le Docura pretensioonid ja ülesütlemisavalduse enda nimel.
29.TsÜS § 69 lg 1 järgi muutub heakskiit kehtivaks alles pärast selle kättesaamist tehingu teise poole poolt. 08.11.2018, 04.10.2019 pretensioonide ja 28.10.2019 ülesütlemisavalduse adressaadiks on OÜ Docura. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, et OÜ Docura oleks kostja 1 heakskiidu kätte saanud. OÜ Docura ei ole käesoleva tsiviilasja menetlusosaline, mistõttu OÜ-le Docura suunatud tahteavaldusi ei saa käesolevat tsiviilasja menetleva kohtu kaudu kätte toimetada.
30.Arusaamatuks jääb, millist õiguslikku tähendust kostjad heakskiidule omistavad. Olukorras, kus ülesütlemisavaldus tuleks lugeda tehtuks kostja 1 nimel, kehtiks see ülesütlemisavalduse adressaadi ehk OÜ Docura suhtes ega takistanud seega lepingust nr xxxx tulenevate nõuete realiseerimist hageja poolt. Olukorras, kus kostjal 1 oleks tekkinud leppetrahvi nõue Docura OÜ vastu, ei saanud kostja 1 selle nõudega tasaarvestada Rapavis OÜ lepingust nr xxxx tulenevat nõuet kostja 1 vastu.
31.Õigusliku tagajärjeta on kostjate 18.09.2020 menetlusdokumendile lisatud 18.09.2020 Edisoft Estonia OÜ kinnituskiri. 08.11.2018, 04.10.2019 pretensioonid ja 28.10.2019 ülesütlemisavaldus tuleb lugeda tehtuks sellise sisuga, nagu need tahteavalduste adressaat OÜ Docura kätte sai. Pretensioonide ja ülesütlemisavalduse sisust, vormist ja edastamise viisist tuleneb selgelt, et need on tehtud Edisoft Estonia OÜ enda nimel. Tahteavalduste sisu hilisem muutmine õiguslikku tähendust ei oma.
32.18.09.2020 menetlusdokumendis tegi kostja 1 tingimusliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ta taganes konkurentsikeelu lepingust pretensioonides ja ülesütlemisavalduses toodud asjaoludel. Konkurentsikeeluleping on vaid osa lepingust nr xxxx. Lepingust nr xxxx teine osa on nõude loovutamise leping, millele kostja 1 ülesütlemisavalduse mõju ei laiene. Kostja 1 avaldusest on arusaamatu, kas ta taganeb konkurentsikeelulepingust või ütleb selle üles.
33.Kostja 1 ülesütlemisavaldus õiguslikke tagajärgi kaasa ei too. Ülesütlemisavaldus ei saa olla tingimuslik ja ebaselge. Juba lõppenud lepingut teistkordselt üles ei saa öelda. Kostja 1 on nõustunud, et ta sai 02.04.2020 Rapavis OÜ-lt kätte täiendava tähtaja andmise ja lepingu
ülesütlemise teate. 20.03.2020 ülesütlemisavalduses andis Rapavis OÜ Edisoft Group OÜ-le lepingust nr xxxx tuleneva kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja 10 (kümme) kalendripäeva. Kuna kostjate enda väidete kohaselt sai kostja 1 Rapavis OÜ 20.03.2020 ülesütlemiseavalduse kätte 02.04.2020 ning kostja 1 pole võlgnevust tasunud 10 (kümme) kalendripäeva jooksul, lõppes leping nr xxxx (konkurentsikeelu seadmise osas) 13.04.2020.
34.Konkurentsikeelulepingu teiseks pooleks on Rapavis OÜ. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, et Rapavis OÜ oleks kostja 1 ülesütlemisavaldust kätte saanud. Rapavis OÜ ei ole käesoleva tsiviilasja menetlusosaline, mistõttu OÜ-le Rapavis suunatud tahteavaldusi ei saa käesolevat tsiviilasja menetleva kohtu kaudu kätte toimetada. Hageja ei ole Rapavis OÜ esindaja või Rapavis OÜ õigusjärglane, nagu ekslikult väidavad kostjad. Rapavis OÜ on loovutanud hagejale üksnes lepingust nr xxxx tulenevad nõuded, mitte lepingu nr xxxx tervikuna. Pärast nõude loovutamist hagejale jäi Rapavis OÜ endiselt lepingu nr xxxx pooleks, kellele pidi kostja 1 suunama lepingust nr xxxx tulenevad tahteavaldused.
35.VÕS § 196 lg 3 näeb ette, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Hageja hinnangul ei saa aastates arvestatud ajavahemikku alates lepingu väidetavast rikkumisest teadasaamisest kuni ülesütlemisavalduse esitamiseni lugeda mõistlikuks ülesütlemise õiguse realiseerimiseks. Kostja 1 on kaotanud õiguse konkurentsikeelulepingu ülesütlemiseks, tuginedes 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonides kirjeldatud rikkumisele.
36.Kostja 1 avaldusest ei selgu, mis lepingu nr xxxx säte annab kostjale 1 õiguse konkurentsikeelulepingu ülesütlemiseks. VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega saaks kostja 1 konkurentsikeelulepingu selle rikkumise tõttu üles öelda üksnes alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist VÕS § 196 lg 2 järgi. Kostja 1 ei ole kohtule esitanud tõendeid, kust nähtuks, et kostja 1 oleks eelnevalt andnud Rapavis OÜ-le tähtaega väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks.
37.Kostjad ei ole selgitanud, kuidas võiks kostja 1 ülesütlemisavaldus mõjutada vaidluse lahendamist. Hagiavalduse kohaselt nõutakse kostjatelt Lepingu nr xxxx maksegraafikus märgitud 25/10/2019, 25/11/2019, 25/12/2019, 25/01/2020 ja 25/02/2020 osamaksete tasumist, neist 10606,05 eurot konkurentsikeelu seadmise lepingu alusel ning 6060,60 eurot nõude loovutamise lepingu alusel. Kostja 1 ülesütlemisavaldus ei laiene nõude loovutamise lepingule, mistõttu ülesütlemisavaldus ei välista nõude loovutamise lepingu alusel nõutava rahasumma kostjatelt väljamõistmist. Seega kostja 1 ülesütlemisavaldus ei takista nõuda konkurentsikeelu seadmise lepingu alusel nende maksete tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks enne ülesütlemist.
38.Kokkuvõttes leidis hageja, et kostjate väited on põhistamata ja tõendamata. Kostjad ei ole suutnud põhistada ja tõendada nõuetekohase ülesütlemise ja tasaarvestuse avalduse ning leppetrahvi nõude esitamist. Asjakohatud on kostjate viited sellele, et kuna R. S. kõrvaldas rikkumised, võttis ta nende olemasolu omaks. R. S. ei ole käesoleva kohtumenetluse osaline, mistõttu ei saa kostjate väiteid omaks võtta TsMS § 231 lg 2 teise lause tähenduses. R. S.i väited ei ole hagejale siduvad. Sisuliselt ei ole R. S. kostjate väiteid omaks võtnud, vaid väidab hoopis vastupidist ehk eitab rikkumise olemasolu.
39.Docura OÜ on pretensioonile vastamiseks 14.11.2018 saadetud e-kirjas selgitanud, et paberivaba logistika lahendus ei ole EDI teenus. Kostja 08.11.2018 pretensioonile lisatud Docura OÜ veebilehe kuvatõmmistest ei nähtu, et Docura OÜ oleks pakkunud EDI teenust,
vaid viidatakse üksnes pabervaba logistika lahendusele. Poolte vahel puudub vaidlus, et Docura OÜ on eelviidatud andmed oma veebilehelt eemaldanud. Alusetu on kostjate arvamus, et Docura OÜ on sellega konkurentsilepingu rikkumise omaks võtnud. Docura OÜ on eemaldanud pabervaba logistika lahenduse reklaami oma veebilehelt hea žestina arusaamatuste vältimiseks. Kuna poolte vahel puudub vaidlus reklaami eemaldamise faktis, ei saa 08.11.2018 pretensioonis kirjeldatud tegevus olla konkurentsilepingu ülesütlemise aluseks.
40.Hageja pidas 04.10.2019 pretensioonis tehtud etteheiteid arusaamatuteks. Link ei avane ja kostjate enda väidete kohaselt on pretensioon eemaldatud. Pretensiooni eemaldamine ei tähenda lepingu rikkumise tunnistamist. Alusetud on kostjate väited EDI teenuse osutamise lepingu sõlmimise kohta Maximaga. 09.10.2019 e-kirjas teatas Docura OÜ, et Maxima kajastas omal algatusel Docura OÜ-d teiste teenusepakkujate hulgas EDI teenuste osas. Koostöölepingut ei olnud ja Maxima kustutas Docura OÜ nime EDI teenuste pakkujate nimekirjast. Täiendavalt esitas hageja kohtule Maxima Eesti OÜ 08.10.2020 kirja, kus viimane kinnitas, et alates 01.01.2018 kuni kirja allkirjastamise kuupäevani ei olnud MAXIMA EESTI OÜ ja Docura O vahel sõlmitud ühtegi lepingut.
41.Alusetu on kostjate väide, et EDI ühenduse loomine ei saanud toimuda ilma lepinguta. Hageja selgitas, et EDI teenuse osutamise lepingu täitmiseks tuli luua tehnilised ühendused EDI teenuse klientide parteritega, kellega EDI teenuse kliendid soovivad dokumendid vahetada. Tehniline ühendus on üksnes tehniline vahend, mille kaudu saavad EDI teenuse kliendid võimaluse vahetada dokumente oma partneritega. Tehniliste ühenduste loomine ei eelda lepingute sõlmimist EDI teenuse pakkuja ja EDI teenuse klientide parterite vahel.
42.Konkurentsikeelulepingu punktis 5 on pooled kokku leppinud, et konkurentsikeelu rikkumiseks ei loeta EDI lepingute täitmist, mis olid sõlmitud enne konkurentsikeelu lepingu sõlmimist, samuti on toodud EDI teenuse klientide nimekiri, kellega EDI teenuse lepingute täitmine ei moodusta konkurentsikeelu rikkumist. Nimetatud EDI teenuse klientidega sõlmitud lepingute täitmiseks on OÜ-l Docura loodud tehnilised ühendused EDI teenuse klientide partneritega (kelle hulgas oli kauba ostja Maxima Eesti OÜ). EDI teenuse klientide partnerite nimekiri ei ole konkurentsikeelulepingus toodud põhjusel, et nendega puuduvad EDI teenuse osutajal lepingulised suhted.
43.18.10.2019 e-kirjas teatas Docura OÜ, et ta täidab EDI lepinguid LEPINGU punktis 5 nimetatud klientidega lepingutes sätestatud tingimustel ning et Docura OÜ-l on olemas ühendus Maximaga VANADE KLIENTIDE lepingute täitmiseks vastavates lepingutes sätestatud tingimustel.“ Hageja esitas kohtule Valio Eesti AS 13.10.2020 kirja, kus viimane kinnitas, et Valio Eesti AS ja Docura OÜ vahel oli sõlmitud 2016. aastal EDI teenuste osutamise leping. Valio Eesti AS vahetab e-dokumente Maxima Eesti OÜ-ga (10765896) Docura kaudu alates 2017. aastast.
44.Kostjad ajavad põhjendamatult segamini tehnilise ühenduse loomise EDI lepingu sõlmimisega. Konkurentsikeelulepingu tekstist ei tulene, et tehnilise ühenduse olemasolu või loomine on käsitletav konkurentsikeelulepingu rikkumisena. Tehnilise ühenduse olemasolu käsitlemine konkurentsikeelulepingu rikkumisena oleks vastuolus konkurentsikeelulepingu mõttega ja eesmärgiga, sest ilma tehniliste ühendusteta ei oleks konkurentsikeelulepingu punktis 5 nimetatud klientidega sõlmitud EDI teenuse lepingute täitmine võimalik.
45.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 2130 eurot, millest 750 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1380 kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Hageja lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas nr 2-20-3374 on vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kes tegutseb Vladimir Sadekov Advokaadibüroo kaudu. Advokaadibüroo tunnihind on 120 eurot, millele
lisandub käibemaks. Hagiavalduse koostamisele kulus aega 5 tundi. 17.07.2020 seisukoha koostamisele kulus aega 3 tundi. Kostjate 18.09.2020 seisukohaga tutvumiseks ja 16.10.2020 seisukohtade koostamiseks kulus 3,5 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 11 tundi ja 30 minutit. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
KOSTJATE VASTUVÄITED
46.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad nõustusid, et kostja 1 ja Rapavis OÜ sõlmisid 03.03.2018 nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu. Kostja 2 käendas kostja 1 konkurentsikeelulepingust tulenevaid kohustusi. Konkurentsikeelulepingu punkti 5 kohaselt oli R. S.il keelatud osutada EDI teenuseid kõikide temaga seotud isikute kaudu, mh Docura OÜ kaudu.
47.Docura OÜ rikkus korduvalt konkurentsikeelulepingut, jätkates EDI teenuste pakkumist, kasutades selleks kostjalt 1 ebaseaduslikult kopeeritud platvormi (täpsemalt platvormi lähtekoodide massiivi). Konkurentsikeelulepingu rikkumised on fikseeritud kostja l 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonides ning 28.10.2019 ülesütlemisavalduses. Docura OÜ on vastanud ainult kostja 1 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonidele. 28.10.2019 ülesütlemisavaldusele Docura OÜ vastanud ei ole.
48.10.02.2020 sai kostja 1 kätte teatise nõude loovutamise kohta hagejale. 02.04.2020 sai kostja 1 kätte Rapavis OÜ täiendava tähtaja andmise ja lepingu ülesütlemise teate. Kirjas ei mainitud kostja pretensioone ja ülesütlemise avaldust. Kostjad leidsid, et hagi on alusetu ning pahatahtlik, sest hageja teadis, et kostja 1 on konkurentsikeelu lepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja jätab kohtule avaldamata, et kostja 1 28.10.2019 ülesütlemisavaldus sisaldas tasaarvestusavaldust ja nõudeavaldust, mille kohaselt oli kostjal 1 nõue Rapavis OÜ vastu summas 21 666,67 eurot.
49.Konkurentsikeelulepingu sõlmimine oli tingitud sellest, et R. S. ehk hageja ja Rapavis OÜ taga olev isik sai ebaseaduslikult oma valdusse kostja 1 kontserni kasutuses oleva EDI platvormi ja selle lähtekoodi ning hakkas seda kasutama ärilistel eesmärkidel. Konkurentsikeeluleping sündiski kostja 1 kontserni soovist lahendada tekkinud olukord komplekselt. Kostja 1 oli nõus tasuma R. S.ile raha, sest tahtis keskenduda oma äri arendamisele ning mitte kulutada ressursse ja energiat kohtuvaidlustele erinevates jurisdiktsioonides. Kostja
nõustus konkurentsikeelulepingu alusel tasuma R. S.ile raha sisuliselt ebaseaduslikust tegevusest hoidumise eest.
50.Nõude esitamine rohkem kui nelja kuu möödudes pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist ilma sellele vastu vaidlemata vastuolus hea usu põhimõttega. Vastu ei ole vaieldud ka kostja 1 tasaarvestusavaldusele ja nõudeavaldusele. Hagi põhineb väitel, et kostja 1 ei täida kehtivat konkurentsikeelulepingut ning selle lepingu järgi on kostjal 1 tekkinud võlgnevus hageja ees. Kostja 1 on konkurentsikeelulepingu kehtivalt üles öelnud ning hagejal ei ole kostja 1 vastu nõudeid, mis tuleneksid lepingust. Hageja ei saa enam öelda, et ta on küll ülesütlemisavalduse kätte saanud, kuid see ei kehti. Hageja minetas selle võimaluse, kuna pole ülesütlemisavalduse esitamisele hagis tuginenud.
51.Kuna hagejal ei ole konkurentsikeelulepingu rikkumisest tulenevat nõuet kostja 1 vastu, siis ei saa tal olla ka käenduslepingust tulenevat nõuet kostja 2 vastu. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt käendas kostja 2 Rapavis OÜ ees konkurentsikeelulepingust tulenevate kostja 1 vastu esitatud nõuete täitmist.
52.18.09.2020 seisukohtades võtsid kostjad omaks, et nad eksisid kahe pretensiooni ja ülesütlemisavalduse esitamisel. Kostjate eksimus väljendub selles, et dokumendid olid esitatud vale isiku nimel ehk kostja 1 asemel oli esitajaks Edisoft Estonia OÜ. Samuti ei ole dokumentide adressaatide hulgas Rapavis OÜ-d, vaid adressaatideks on R. S. ja Docura OÜ. Korrektne oleks olnud esitada need dokumendid kostja 1 nimel ja adresseerituna Rapavis OÜ-le.
53.Konkurentsikeelulepingu sõlmimisel oli mõlema poole tahe laiendada lepingu toimet kõikidele pooltega seotud isikutele. See oli nii Rapavis OÜ kui ka kostja 1 soov. Edisoft kontserni soov oli, et konkurentsikeeluleping laieneks kõikidele R. S.iga seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. R. S.i soov oli, et tema õigus nõuda konkurentsikeelutasu, oleks tagatud Edisoft kontserni lõplike kasusaajate (M. R. ja A. S.) isikliku käendusega.
54.Regulatsioon, et konkurentsikeelulepingust tulenevad õigused ja kohustused laienevad kõikidele pooltega seotud isikutele, on ette nähtud konkurentsikeelulepingu punktis 6. Osundatud punkt sätestab, et konkurentsikeelulepingu rikkumisel R. S.i või temaga seotud isikute poolt on kostjal 1 õigus leping lõpetada ja nõuda Rapavis OÜ-lt ja R. S.ilt solidaarselt leppetrahvi. Punkti eelviimane lause annab nõudeõiguse igale Edisoft kontserni kuuluvale äriühingule.
55.Eeltoodu alusel võis konkurentsikeelulepingu ülesütlemisavalduse esitada iga Edisoft kontserni kuuluv ühing. See tuleneb konkurentsikeelulepingu eelviidatud punktist. Tegemist on kumulatiivsete õiguskaitsevahenditega. Kui mingi juriidilise konstruktsiooni kaudu on võimalik tõlgendus, et need on alternatiivsed õiguskaitsevahendid, saab iga Edisoft kontserni kuuluv ühing igal juhul nõuda Rapavis OÜ-lt leppetrahvi. Kostja 1 kinnitas, et Edisoft Estonia OÜ andis talle üle õiguse nõuda Rapavis OÜ-lt leppetrahvi. Kostja 1 ja Edisoft Estonia OÜ kuuluvad ühte kontserni. Kostja 1 ja Edisoft Estonia OÜ osade ainuomanik on Küprose ühing Olufsen Limited.
56.Pretensioonid ja ülesütlemisavaldus olid adresseeritud R. S.ile ja Docura OÜ-le. R. S. oli konkurentsikeelulepingus keskne isik, kes vastutab konkurentsikeelu täitmise eest, mh endaga seotud isikute eest. Docura OÜ oli R. S.iga seotud ja konkurentsikeelulepingus eraldi nimetatud ühing, kelle kaudu sooritati rikkumised. Seetõttu saab ülesütlemisavalduse adressaate pidada õigeteks.
57.Pretensioonid ja ülesütlemisavaldus olid adresseeritud R. S.ile kui Rapavis OÜ esindajale, sest R. S. on Rapavis OÜ juhatuse liige. Seega olid osundatud tahteavaldused esitatud R. S.ile kui Rapavis OÜ juhatuse liikmele ja Docura OÜ-le kui vahetult rikkumised sooritanud isikule. Kuna R. S. pidas mahukat kirjavahetust seoses pretensioonidega, pidas ta tahteavaldusi kehtivaks ehk esitatuks õige isiku poolt ja õigele isikule.
58.Kui kohus ei nõustu, et tahteavaldused laienevad ka kostjale 1, tegi kostja 1 avalduse, milles ta TsÜS § 129 lg 1 alusel kiitis heaks Edisoft Estonia OÜ esitatud pretensioonid ja ülesütlemisavalduse kujul, nagu Edisoft Estonia OÜ need tegi. Kostja 1 luges tahteavaldused esitatuks tema nimel. Kostjad esitasid kohtule Edisoft Estonia OÜ kinnituse, et pretensioonid ja ülesütlemisavaldus olid tehtud kostja 1 nimel ning kõik tahteavaldustest tulenevad õigused kuuluvad kostjale 1.
59.Kui kohus ei aktsepteeri tahteavalduste heakskiitmist, esitas kostja 1 ise ülesütlemisavalduse ning teatas, et ta taganeb konkurentsilepingust pretensioonides ja ülesütlemisavalduses esitatud asjaoludel. Ülesütlemisavaldus on tehtud Rapavis OÜ-le ja tema õigusjärglasele hagejale. Leping öeldi üles, sest Rapavis OÜ rikkus konkurentsikeelulepingut korduvalt. Konkurentsikeelulepingu punkti 5 kohaselt oli R. S.il keelatud osutada EDI teenuseid kõikide temaga seotud isikute kaudu, mh Docura OÜ kaudu.
60.Konkurentsikeelulepingu rikkumisi oli mitmeid. R. S. jätkas EDI teenuste pakkumist. Konkurentsikeelulepingu kogu kehtivuse vältel said Edisoft kontserni töötajad teateid oma klientidelt, et R. S. üritab Edisoftilt kliente üle meelitada. Vastuvaidlematult on tõendatud kolm rikkumist.
61.R. S. jätkas EDI teenuste pakkumist Docura OÜ kaudu. www.docura.ee lehel olid vastavad viited. Konkurentsikeeluleping kohustas R. S. eraldi sättega kõrvaldama need viited. Konkurentsikeeluleping oli sõlmitud 03.03.2018. Vastavate viidete kõrvaldamata jätmine avastati 08.11.2018, kui kostjani 1 jõudis informatsioon klientidelt, et R. S. pakub neile EDI teenuseid ja üritab kliente Edisoft kontsernilt üle lüüa. Seega rikkus R. S. Docura OÜ kaudu konkurentsikeelulepingut enam kui 8 kuu vältel. Pärast rikkumise avastamist lubas R. S. lõpetada igasuguse EDI teenuste pakkumise ja konkurentsikeelutasu maksmise jätkamisel lubas anda olemasolevad EDI kliendid Edisoft kontsernile üle. Kostja 1 tuli R. S.ile vastu ja jätkas konkurentsikeelutasu maksmist.
62.Rikkumise omaksvõtmine kajastub pooltevahelises kirjavahetuses. R. S. võttis 14.11.2018 ekirjas rikkumise selgesõnaliselt omaks. Klientide üleandmise lubadus esitati suuliselt. Lisaks pakkus R. S. EDI-teenuseid veebilehel xxxx. Nimetatud veebilehel pakkus R. S. EDI teenuseid alates konkurentsikeelulepingu sõlmimisest 03.03.2018 kuni avastamiseni kostja 1 poolt 04.10.2019. Rikkumise võttis R. S. omaks 09.10.2019 e-kirjas.
63.Kolmandaks rikkumiseks oli EDI teenuse osutamiseks lepingu sõlmimine Maximaga. EDI teenuse kaudu luuakse ühendus kahe ettevõtte majandustarkvara vahel. Ühenduse kaudu toimub dokumentide (arved, saatelehed, tellimused, laekumiste ja tasumiste kontroll jne) automatiseeritud vahetus ja haldus. Tänu EDI-le ei ole andmeid vaja topeltsisestada. EDI teenust on vaja seal, kus toimuvad pidevad ostu-müügi tehingud, millega kaasneb suur hulk dokumente.
64.EDI teenuse pakkuja klientideks on ühenduse mõlemad osapooled ehk tellija ja tarnija. Äri spetsiifikast tulenevalt saab EDI teenuse pakkuja raha üldjuhul tarnijatelt. Seega toimub EDI teenuse tarbimine alati kahe isiku poolt ja vahel. EDI teenuse pakkuja võimaldab nendel kahel isikul selle teenuse tarbimist. EDI teenuse osutamiseks lepingu sõlmimise Maximaga võttis R. S. omaks ja teatas, et ta on rikkumise kõrvaldanud oma 09.10.2019 ja 18.10.2019 e-kirjades. R. S. võttis omaks, et Docura OÜ-l oli loodud EDI ühendus Maximaga. Ühendust ei saanud luua ilma lepinguta. Maxima nõusolek ühenduse loomisel vajalikeks toiminguteks on käsitletav lepinguna EDI teenuse osutamise võimaldamisena.
65.18.10.2019 e-kirjas oli märgitud, et Docura OÜ-l oli ühendus Maximaga vanade klientide lepingute täitmiseks, mis on konkurentsikeelulepingu punkti 5 rikkumine. R. S. käsitleb EDI teenuse saajana ainult ühte osapoolt ehk tootjaid, kes tarnivad kaupu jaekaubandusketile Maxima. EDI teenuse teist osapoolt ehk jaekaubandusketti Maxima ta EDI teenuse saajana ei käsitle, kuid see on vastuolus konkurentsikeelulepingu p-ga 5.
66.R. S. kõrvaldas rikkumised ja võttis need omaks. Seetõttu ei esita kostjad kirjeldatud asjaolusid tõendavaid mahukaid kuvatõmmiseid. Hageja ei ole väitnud, et rikkumisi ei ole olnud, vaid on väitnud, et tegu ei ole lepingu rikkumistega. Seega on poolte vahel vaidlus tõlgendamise üle.
67.Lõplikes seisukohtades leidsid kostjad, et hageja viitas ülesütlemise materiaalsete eelduste puudumisele alles 16.10.2020. Kostjatel ei ole enam võimalik esitada oma väidete tõendamiseks uusi tõendeid. Kui kohus asub seisukohale, et mõni j tähendust omav asjaolu ei ole piisavalt tõendatud, siis palusid kostjad TsMS § 351 ja § 398 lg 2 alusel sellele tähelepanu juhtida ja anda
pooltele võimalus vastava asjaolu täiendavaks tõendamiseks. Eelkõige puudutas see Docura OÜ rikkumisi tõendavate arvukate kuvatõmmiste esitamist.
68.Kostjad ei nõustunud, et kostjal 1 ei olegi võimalik end lepingu alusel Docura OÜ rikkumiste eest kaitsta. Kostjate ilmselge ühine soov konkurentsikeelulepingu sõlmimisel ja tahe oli välistada oma intellektuaalse omandi kuritarvitamine kõikidele R. S.iga seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. R. S. sai sellest konkurentsikeelulepingut sõlmides kahtluseta aru. Tegemist on konkurentsikeelulepingu tõlgendamise küsimusega ja kostjatel ei ole lisaks 18.09.2020 menetlusdokumendis esitatule täiendavalt midagi põhjendada.
69.Hageja üritas kohut eksitavalt väita, et ta ei ole konkurentsikeelulepingut rikkunud, sest ta ei osutanud EDI teenust, vaid „pabervaba logistika lahendust“. Siinkohal avaldavad Kostjad, et „EDI teenus“ ja „paberivaba logistika lahendus“ on sama sisu ja mahuga mõisted. EDI teenus ongi paberivaba logistika lahendus. Ebaõige on hageja väide, et EDI teenuse klientideks on ainult müüjad, mitte ostjad. EDI teenuse klientideks on ka ostjad. Maxima Eesti OÜ IT osakonna juhi kinnitus on õigustühine, sest IT inimene ei saa otsustada, kas isikute vahel on leping või mitte. Samuti puudub sellele isikul Maxima Eesti OÜ esindusõigus. R. S. ja kirja allkirjastanud V. B. on head sõbrad, mis annab aluse kahelda tõendi tõendusväärtuses.
70.Kinnituskirjal on eksitav iseloom, sest EDI äris ei sõlmita eraldi lepinguid teenuse osutamiseks. Ostja valib EDI teenuse osutaja elektrooniliste kanalite kaudu, milleks peab olema loodud EDI ühendus EDI teenuse pakkuja ja ostja vahel. Konkurentsikeelulepingu punktis 5 on nö vanade klientidena loetletud nii müüjad kui ostjad. Maxima Eesti OÜ-d selles loetelus ei ole. Järelikult ei olnud Docura OÜ-l õigust luua ühendust Maxima Eesti OÜ-ga ja pakkuda talle EDI teenust.
71.Valio Eesti AS IT mänedžer E. F. ja R. S. on samuti head sõbrad. Seega tulid kinnitused ainult nendelt klientidelt, kus IT mänedžeridena töötavad R. S.i sõbrad. Teised kliendid kinnitusi ei väljastanud. Kinnitus on eksitav. Kostjad uurisid välja, et kuni 2019. a detsembrini puudus Maxima Eesti OÜ-l EDI ühendus ja dokumente saadeti e-posti teel ka Valio Eesti AS-le. Seda saavad kostjad tõendada, kui kohus annab selleks võimaluse.
72.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostja 1 kulud õigusabile olid 1 235 eurot ja kostja 2 kulud 1 482 eurot. Kostjaid esindas sama advokaat. Esindaja tunnitasu on 130 eurot ilma käibemaksuta ja 156 eurot koos käibemaksuga. Kostjatele on osutatud õigusabi 19 tunni ulatuses. Tundide arv jaotati kostjate vahel pooleks. Kostja 1 õigusabikulud on arvestatud ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane. Teise kostja õigusabitasu on arvestatud koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega on kostja 1 õigusabikulu 9,5h x 130 euroga = 1 235 eurot ja kostja 2 õigusabikulu 9,5 h x 156 euroga = 1 482 eurot. Kostjad palusid hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
73.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
74.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Rapavis OÜ ja kostja Edisoft Group OÜ sõlmisid 03.03.2018 nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu nr xxxx; 2) kostja M. R. sõlmis 03. märtsil 2018 Rapavis OÜ-ga käenduslepingu, millega ta käendas
Edisoft Group OÜ lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmist; 3) lepingu nr xxxx alusel loovutas Rapavis OÜ kostjale 1 nõude Edisoft Development OÜ (pankrotis) vastu 80 000 euro eest; 4) lepingus nr xxxx leppisid pooled kokku, et kostja 1 tasub Rapavis OÜ-le tasu konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest summas 70 000 eurot; 5) lepingus nr xxxx ette nähtud tasudest pidi kostja 1 tasuma 40 000 eurot lepingu sõlmimise päeval ja 40 000 eurot, samuti konkurentsikeelu tasu 70 000 eurot igakuiste osamaksetena lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt; 6) kostja 1 tasus Rapavis OÜ-le lepingu sõlmimisel 40 000 eurot ning tegi lepingule lisatud maksegraafikule vastavaid makseid kuni 25.09.2019; 7) pärast 25.09.2019 jättis kostja 1 lepingukohased maksed tasumata; 8) 31.01.2020 loovutas Rapavis OÜ lepingust nr xxxx tulenevad nõuded hagejale ning hageja teatas kostjale 1 nõude loovutamisest.
75.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kostjate vastu tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostja 1 on lepingu nr xxxx kehtivalt üles öelnud rikkumiste tõttu ning on tasaarvestanud lepingust tuleneva tasunõude leppetrahvinõudega. Käesolevas asjas selgitas kohus 12.08.2020 pöördumises kostjatele (toimiku lk 69), et neil tuleb vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas kostjatele, et lepingust tulenevaid tahteavaldusi saab esitada üks lepingu pool teisele lepingu poole. Kohus selgitas samuti kostjatele vajadust välja tuua ja tõendada asjaolud, millest tulenevalt lepingu teine pool lepingut rikkus. Kohus andis kostjatele aega täiendavate väidete ja tõendite esitamiseks kuni 14.09.2020.
77.Kostjad leidsid 13.11.2020 lõplikes seisukohtades, et kuna hageja esitas kohtu antud tähtaja jooksul täiendavaid tõendeid ega nõustunud kostjate väidetega, peaks kohus kostjatele selgitama TsMS § 351 ja § 398 lg 2 alusel, mis asjaolud ei ole tõendanud ning andma neile täiendava võimaluse tõendite esitamiseks. Kohus leiab, et kostjate taotlus anda neile täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest taotlus on põhistamata.
78.Kohus selgitas kostjatele juba 12.08.2020 vajadust vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Vajadus vastuväiteid tõendada ei saanud kostjatele selguda alles siis, kui hageja esitas kohtu antud tähtajaks täiendavaid tõendeid. Kostjad ei saanud eeldada, et hageja võtab nende väited õigeks. Hageja on kogu menetluse kestel kostjate väidetele vastu vaielnud.
79.TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 näeb ette, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras.
80.TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul soovisid kostjad saada täiendavat tähtaega tõendite esitamiseks, mis igal juhul tooks kaasa menetluse venimise. Kostjad ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas neil tõendite esitamist kohtu määratud tähtajaks. Objektiivseks ja mõjuvaks põhjuseks ei saa olla asjaolu, et kostjad ise ei pidanud kohtu antud tähtajaks tõendite esitamist vajalikuks.
81.Kostjate viited TsMS §-dele 351 ja 398 on asjakohatud ega anna täiendavat õiguslikku alust taotluse rahuldamiseks. Kostjate viidatud sätted reguleerivad asjaolude arutamist kohtuistungil ja eelistungi läbiviimise korda. Kostjad on jätnud tähelepanuta, et nad on käesolevas asjas andnud
nõusoleku vaidluse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on kirjalikult selgitanud kostjatele nende väidete tõendamise vajadust ja andnud tõendite esitamiseks tähtaja, mida kostjad ei arvestanud.
82.Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta tema nõuet rahuldamata. Rapavis OÜ on loovutanud hagejale lepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud tasunõude 16 666,65 eurot. Lisaks tekkis hagejale kahju seoses kohtuvälise pretensiooni koostamisega summas 720 eurot. Kostjate viidatud ülesütlemisavalduse ja tasaarvestuse avalduse esitas Edisoft Estonia OÜ, kes ei olnud vaidlusaluse lepingu pooleks. Avaldus on saadetud Docura OÜ-le, kes samuti ei olnud lepingu pooleks. Kostjad ei ole tõendanud lepingu ülesütlemise materiaalsete ja formaalsete eelduste täidetust. Lisaks ei saanud nõude loovutamise lepingut üles öelda, sest tegu ei ole kestvuslepinguga. Kostjate väited konkurentsikeelu rikkumise kohta on tõendamata. Menetluse käigus ei saanud kostja 1 enam midagi siduvalt heaks kiita, sest Rapavis OÜ ega Docura OÜ ei ole menetlusosalisteks.
83.Kostjad leidsid, et Docura OÜ rikkus korduvalt lepingut, mistõttu ütles kostja 1 selle kehtivalt üles ja tasaarvestas tasu maksmise kohustusega oma leppetrahvinõude. Menetluse käigus võtsid kostjad omaks, et nad eksisid pretensioonide ja ülesütlemisavalduse esitamisel. Samas asusid kostjad väitma, et konkurentsikeelulepingu sõlmimisel oli poolte ühiseks tahteks laiendada lepingu toimet kõigile pooltega seotud isikutele. Seega võis ülesütlemisavalduse esitada iga Edisoft kontserni kuuluv äriühing ning kostja 1 ja Edisoft Estonia OÜ kuuluvad ühte kontserni. Docura OÜ kaudu pandi rikkumised toime ja tegu oli õige adressaadiga. Lisaks tegi kostja 1 menetlusdokumendis avalduse, millega kiitis heaks Edisoft Estonia OÜ pretensioonid ja ülesütlemisavalduse. Kui kohus seda ei aktsepteeri, esitab kostja 1 ise ülesütlemisavalduse pretensioonides toodud asjaoludel. R. S. võttis lepingu rikkumised omaks ja kõrvaldas need.
84.Kohus nõustub hageja väidetega ja leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hageja nõudeid rahuldamata. Kohus selgitas kostjatele 12.08.2020 pöördumises (toimiku lk 69), et lepingu saab avaldusega üles öelda vaid lepingu pool ning avaldus peab olema suunatud teisele poolele. Kohus selgitas kostjatele vajadust täiendavalt põhistada ja tõendada väiteid lepingu ülesütlemise kohta. Kohus samuti selgitas, et kui ülesütlemine oli tingitud lepingu rikkumisest, tuleb rikkumise aluseks olevaid asjaolusid põhistada ja tõendada kostjatel. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma vastuväiteid sisuliselt ei selgitanud ega põhistanud.
85.VÕS § 8 lg 1 näeb ette, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega ei saa lepingust automaatselt tuleneda mistahes kohustusi kolmandatele isikutele, kes selliste kohustuste enda kanda võtmisega pole nõustunud ega sellekohast tahteavaldust esitanud. Sama moodi ei saa lepingust tuleneda automaatselt õigusi isikutele, kes ei ole lepingu pooleks. VÕS § 12 lg 2 kohaselt kehtib leping ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Kohus nõustub hageja väitega, et isikut, kellele on loovutatud mingis osas lepingust tulenev rahaline nõue, ei saa lugeda lepingu poole üldõigusjärglaseks.
86.VÕS § 81 lg 1 näeb ette, et lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. Seega peab kolmandate isikute huvide või õigustega arvestamine tulenema lepingust endast. Isegi juhul, kui lepinguga võib kaasneda kolmandate isikute huvide või õigustega arvestamise võimalus, ei tulene sellest siiski kolmanda isiku õigust
esitada pooltele siduvaid tahteavaldusi seoses lepingu edasise kehtivusega. VÕS § 81 lg 2 järgi võib VÕS § 81 lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral kolmas isik nõuda üksnes talle tekitatud kahju hüvitamist.
87.VÕS § 29 lg 1 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Pool, kes väidab ühel või teisel viisil ühise tegeliku tahte olemasolu, peab seda ka tõendama. Seega tuli kostjatel tõendada väiteid, milliste kohaselt olevat poolte ühiseks tahteks olnud laiendada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi selgelt määratlemata kolmandatele isikutele. Kostjad ei ole sellise ühise tahte olemasolu kohta tõendeid esitanud. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
88.VÕS § 195 lg 1 näeb ette, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Eeltoodust tuleneb, et lepingut saab ühepoolse avaldusega üles öelda vaid lepingu pool ise. Tema avaldus peab olema saadetud ja suunatud teisele lepingu poolele. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega tuleb kuni lepingu ülesütlemiseni lepingust tulenevaid kohustusi täita.
89.VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 196 lg 3 järgi võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.
90.Kohus nõustub eeltoodu alusel hageja väidetega, et kostja 1 oleks saanud erakorraliselt ja teise poole lepinguliste kohustuste rikkumisele tuginedes üles öelda vaid kestvuslepingu ehk konkurentsikeelu lepingu. Nõude loovutamise lepingu näol ei ole tegemist kestvuslepinguga, mida oleks võimalik erakorraliselt üles öelda. Lisaks tuleb enne lepingu ülesütlemist anda teisele lepingu poolele mõistlik tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu võib üles öelda alles pärast selle tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega juhul, kui pool kõrvaldab lepingu rikkumise, ei saa teine pool rikkumisele tuginedes enam lepingut üles öelda.
91.Lepingu ülesütlemise avaldus on ühepoolne kujunduslik tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
92.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hageja väidetega, et tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks saab omada õiguslikku toimet vaid siis, kui see on saadetud ühe lepingu poole poolt teisele poolele. Lepinguväliste isikute tahteavaldused lepingu välistele isikutele ei saa omada õiguslikku toimet lepingule ega kaasa tuua lepingu pooltele õiguslikult siduvaid tagajärgi.
93.TsÜS § 129 lg 1 näeb ette, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus nõustub hageja väidetega, et kehtiva heakskiidu saab anda mitmepoolsele tehingule, mitte muude ühepoolsele tahteavaldusele. Oluline on samuti see, et esindusõiguseta isik oleks mitmepoolse tehingu sõlmimisel selgelt tegutsenud teise isiku nimel. Käesolevas asjas ei ole kostjad esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid neil kehtivalt esindusõiguseta sõlmitud tehinguid heaks kiita, sest selliste tehingute sõlmimist ei ole kostjad isegi väitnud, rääkimata tõendamisest.
94.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 03.03.2018 sõlmisid Rapavis OÜ, keda esindas R. S. ja Edisoft Group OÜ nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu (toimiku lk 5-6, maksegraafik lk 8). Lepingu kohaselt loovutas Rapavis OÜ Edisoft Group OÜ-le tasu eest nõude Edisoft Development OÜ (pankrotis) vastu. Nõude hinnaks lepiti kokku 80 000 eurot. Lisaks sellele pidi Rapavis OÜ saama tasu 70 000 eurot konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest. Lepingu punkti 4.1. järgi pidi Edisoft Group OÜ tasuma 40 000 eurot lepingu sõlmimise päeval ning ülejäänu tuli tasuda igakuiste maksetega lepingu punkti 4.2. alusel. Lepingu punkt 4.3. nägi ette, et konkurentsikeelu tasu ja nõude hind loetakse tasutuks iga osamaksena võrdselt ja maksegraafik on lepingule lisatud. Seega koosnes leping sisuliselt kahest osast ning üheks selle osaks oli nõude loovutamine. Lepingu alusel tuli tasu mõlema osa eest ehk nõude loovutamise ja konkurentsikeelu täitmise eest tasuda suures osas igakuiste osamaksetega.
95.Lepingu punktis 5 olid toodud konkurentsikeelu tingimused. Selle kohaselt ei võinud R. S. ilma Edisoft Group OÜ eelneva nõusolekuta asuda tööle või teenistusse Edisoft kontserni kuuluvate äriühingutega samal alal ehk EDI valdkonnas tegutsevatesse ja konkureerivatesse äriühingutesse ega alustada või osaleda kas iseseisval või seotud isikute kaudu (sh sugulased, sõbrad, tuttavad ja lähikondsed PankrS § 117 tähenduses) Edisoft kontserni kuuluvate äriühingutele konkurentsi pakkuvates võivates tegevustes (EDI) kolme aasta jooksul lepingu sõlmimisest. Edisoft kontserni kuuluvate äriühingute konkurentideks olid sama punkti järgi ettevõtjad, kes tegutsevad samadel või sarnastel tegevusaladel Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Kasahstanis ja Valgevenes.
96.Sama punkti järgi ei loetud konkurentsikeelu rikkumiseks EDI lepingute täitmist, mis olid sõlmitud enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist vastavates lepingutes sätestatud tingimustel. Lepingus olid ka loetletud isikud, kellega sõlmitud lepingute täitmist võis jätkata, sh oli märgitud Valio Eesti AS. Samas pidi R. S. lõpetama isiklikult või seotud isikute või töö-/käsutussuhte kaudu uute EDI lepingute sõlmimise ja EDI teenuse pakkumise uutele klientidele. Samuti pidi R. S. lõpetama EDI teenuse pakkumise Docura OÜ kaudu ning kõrvaldama kõik EDI teenusele osundavad viited ja reklaamid.
97.Lepingu punkt 6 nägi ette, et kui R. S. või temaga seotud isikud rikuvad lepingu punkti 5 tingimusi, on loovutuse saajal õigus lõpetada konkurentsikeelu tasu maksmine ja nõuda loovutajalt ja R. S.ilt solidaarselt leppetrahvina summat, mis võrdub tasutud konkurentsikeelu tasu summaga. Leppetrahvi võis sama punkti kohaselt nõuda loovutuse saaja või iga Edisoft kontserni kuuluv äriühing. Leppetrahvi summa piirmäär oli 35 000 eurot.
98.Kohtu hinnangul võib eeltoodud sättest järeldada, et leping kaitses kolmandate isikute õigustena Edisoft kontserni kuuluvate äriühingute õigust nõuda ise lepingu rikkumise korral
leppetrahvi. Kostjate väited, et poolte ühiseks tahteks oli anda lepingust tulenevad õigused ja kohustused tervikuna üle mistahes kolmandatele isikutele, keda lepingus märgitud ei olnud, lepingu tekstiga kooskõlas ei ole. Samuti ei tulenenud lepingust, et selle kehtivust mõjutavaid tahteavaldusi oleksid saanud teha mistahes kolmandad määratlemata isikud. Kostjad ei ole tõendanud väiteid seesuguse poolte ühise tahte olemasolu kohta. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei oleks saanud samadel asjaoludel lepingut mõista viisil, kus selle rikkumise lõpetamise nõudeid ja ülesütlemise avaldusi oleks saanud esitada ükskõik kes ja ükskõik kellele.
99.Lepingu punkt 8 nägi ete, et M. R. ja A. S. vastutavad käendajatena solidaarselt koos loovutuse saajaga loovutaja ees nõude hinna järelmaksu osa ja konkurentsikeelu tasu tasumise eest vastavalt lepingu tingimustele. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 03.03.2018 sõlmiti Rapavis OÜ ja M. R.i ning A. S.i vahel käendusleping (toimiku lk 7-9), milles oli viidatud Rapavis OÜ ja Edisoft Group OÜ vahel sõlmitud lepingule. Käenduslepingu punkti 2.1. järgi vastutasid käendajad Rapavis OÜ ees 03.03.2018 nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingust tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest. Käendajate vastutuse maksimaalseks summaks punkti 2.2. järgi oli 150 000 eurot. Seega vastutab kostja M. R. lepingust tulenevate Edisoft Group OÜ kohustuste täitmise eest käendajana.
100.Hageja esitas kohtule Rapavis OÜ konto väljavõtte (toimiku lk 10), millest nähtub, et Edisoft Group OÜ tegi lepingu alusel viimase makse 25.09.2019. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et Edisoft Group OÜ jättis pärast 25.09.2019 lepingust tulenevad kohustused täitmata. 05.02.2020 allkirjastas Rapavis OÜ Edisoft Group OÜ-le suunatud teatise nõude loovutamise kohta (toimiku lk 11), mis edastati kostjale 1 posti teel ja võeti vastu 06.02.2020 (toimiku lk 12). Seega teatas hageja kostjale 1 nõude loovutamisest. Kostjad ei ole nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud.
101.06.02.2020 saatis hageja esindaja Edisoft Group OÜ-le nõude võla tasumiseks (koos lisadega toimiku lk 13-16), milles nõudis lisaks lepingulisele võlgnevusele õigusabikuludest tuleneva kahju hüvitamist. Advokaadi selgituse ja advokaadibüroo arve kohaselt (toimiku lk 1718) kulus nõudekirja koostamisele 600 eurot ilma käibemaksuta ja 720 eurot koos käibemaksuga. Eelviidatud tõenditega on tõendatud, et hageja kandis VÕS § 128 lg 3 mõistes kahju, mis seisnes kohtumenetluse eelselt nõudekirja koostamiseks vajalikes õigusabikuludes. Hageja kandis kahju, sest kostja 1 rikkus lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust.
102.Kostjad esitasid kohtule Edisoft Estonia OÜ 08.11.2018 pretensiooni (koos lisadega toimiku lk 31-38). Pretensioonist endast ei nähtu, kellele oli see adresseeritud. Kohus nõustub hageja väitega, et Edisoft Estonia OÜ ei olnud 03.03.2018 lepingu pooleks ega saanud juba ainuüksi seetõttu esitada lepingust tulenevaid nõudeid. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tuleneb, et kohustuse täitmist saab lepingu alusel nõuda võlausaldaja võlgnikult ehk üks lepingu pool teiselt lepingu poolelt. Pretensioonist ei ole võimalik järeldada isegi seda, et see oleks saadetud lepingu teisele poolele ehk Rapavis OÜ-le.
103.Pretensioonis leiti, et 08.11.2018 seisuga sisaldas R. S.ile kuuluva domeeni docura.ee avaleht EDI teenusele osutavaid viited ja reklaami. Pretensioonis on loetletud laused, mida on viidete ning reklaami all silmas peetud. Lisaks heideti ette, et docura.ee avaleht sisaldas EDI teenuse hinnakirja. Kirja saatja teatas, et peatab konkurentsitasu maksmise kuni rikkumiste kõrvaldamiseni. Kohus osundab, et lepingu kohaselt pidi tasu maksma hoopis Edisoft Group OÜ, kes hageja esitatud konto väljavõttest nähtuvalt 2018. aastal kordagi tasu maksmist ei peatanud. Kirja saatnud Edisoft Estonia OÜ-l 03.03.2018 lepingust tulenevate maksete tegemise kohustust ei olnud.
104.Kostjad esitasid kohtule e-kirjad, millistest võib järeldada, et Edisoft Estonia OÜ saatis 2018. a pretensiooni e-posti aadressile xxxx. Seega ei saadetud pretensiooni mitte 03.03.2018 lepingu poolele Rapavis OÜ-le, vaid teisele äriühingule. Docura OÜ esindaja vastas 2018. a pretensioonile (e-kirjad toimiku lk 43 pöördel) ja leidis vastuses, et Docura OÜ kodulehel oli juttu paberivaba logistika arendusest, mitte EDI teenusest. Täiendavalt teatati, et kodulehte on muudetud. R. S. vastas pretensioonile ja leidis, et tema ning temaga seotud isikud tegelevad Masterdata ehk PIM süsteemi müügi ja arendamisega, mitte konkureeriva teenuse pakkumisega.
105.Eeltoodud e-kirjadest ei saa järeldada, et Docura OÜ ja Rapavis OÜ seaduslik esindaja R. S. oleks pretensioonis esitatud etteheidega nõustunud või rikkumisi tunnistanud. Kostjad väitsid kohtumenetluses, et 2018. a pretensioonis viidatud rikkumised kõrvaldati. Juhul, kui kirjas väidetud etteheidetele reageeriti, ei saanud need enam olla aluseks mistahes õiguskaitsevahendite kasutamisele, sealhulgas lepingu ülesütlemisele, sest VÕS § 196 lg 2 võimaldab lepingut üles öelda vaid siis, kui kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud täiendav tähtaeg on lõppenud tulemusteta.
106.04.10.2019 allkirjastas Edisoft Estonia OÜ esindaja R. S.ile ja Docura OÜ-le adresseeritud korduva rikkumise pretensiooni (toimiku lk 39-40). Sellegi pretensiooni saatis Edisoft Estonia OÜ e-posti aadressile xxxx. Kohus ei nõustu kostjate paljasõnalise väitega, et kuna 04.10.2019 pretensioonis oli adressaadiks märgitud R. S., oli see saadetud Rapavis OÜ-le, kuigi kirjas oli R. S.ile viidatud kui Docura OÜ esindajale ning kiri oli saadetud viimati märgitud äriühingule.
107.Rapavis OÜ äriregistri väljavõttest (toimiku lk 52-53, lk 85) nähtub, et ettevõtte e-posti aadressiks on xxxx. Docura OÜ äriregistri väljavõttest (toimiku lk 84) aga nähtub, et antud ettevõtte e-posti aadressiks on xxxx. Kuivõrd 04.10.2019 pretensioonis puudusid mistahes viited 03.03.2018 lepingu teisele poolele Rapavis OÜ-le ning kiri ei olnud saadetud antud ettevõttele, ei olnud tegemist nõuetekohase ja õiguslikke tagajärgi kaasa toova pöördumisega. Lepingulise kohustuse rikkumist saab ühele lepingu poolele ette heita teine lepingu pool. Üksnes üks lepingu pool saab teiselt poolelt nõuda lepingu rikkumise lõpetamist. Kui väidetava lepingu rikkumise lõpetamist nõuab lepingu pooleks mitteolev isik lepingu pooleks mitteolevalt isikult, ei saa sellel olla õiguslikke ning siduvaid tagajärgi lepingule ning selle tegelikele pooltele.
108.04.10.2019 pretensioonis on viidatud uutele rikkumistele. Rikkumiseks on peetud EDI teenuste presentatsiooni tegemist Luminor pangale ja EDI ühenduse loomist Maximale. Kirjas märgitu kohaselt kajastas Maxima kirja adressaate EDI teenuse pakkujana. Kirjas anti selle adressaatidele aega rikkumise kõrvaldamiseks kuni 04.11.2019. Kirjas oli märgitud, et kui rikkumist ei kõrvaldata, lõpetatakse konkurentsikeelu tasu maksmine ja nõutakse leppetrahvi. Kohus nõustub hageja väitega, et kuna R. S., Docura OÜ ega kirja saatnud Edisoft Estonia OÜ ei olnud 03.03.2018 sõlmitud lepingu poolteks, ei saanud see kiri tuua kaasa õiguslikke tagajärgi lepingu pooltele. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et lepingu pooleks olnud Edisoft Group OÜ lõpetas lepingust tulenevate tasude maksmise tegelikult juba varem ehk 25.09.2019, mistõttu ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et väidetavatel rikkumistel oleks olnud seost lepingust tulenevate Edisoft Group OÜ kohustuste täitmisega.
109.Seda, et Rapavis OÜ oleks rikkunud 03.03.2018 tulenevaid kohustusi või et seda oleks teinud ettevõtte seaduslik esindaja R. S., asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. R. S. vastas 2019. a pretensioonile 09.10.2019 (toimiku lk 44) ja eitas, et Docura OÜ konkurentsikeeldu rikuks. Tema e-kirja järgi oli presentatsioon Luminoril tehtud enne lepingu sõlmimist ja Maxima on Docura OÜ-d kajastanud EDI teenuse pakkujana omal algatusel. Lepingu sõlmimist Maximaga R. S. eitas. Samu seisukohti kordas R. S. 18.10.2019 e-kirjas (toimiku lk 44 pöördel). E-kirja kohaselt oli Docura OÜ-l ühendus Maximaga vanade klientidega sõlmitud lepingute täitmiseks.
110.Kuigi kohus selgitas kostjatele vajadust välja tuua ja tõendada, kuidas või kes on 03.03.2018 lepingut rikkunud, kostjaid täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja esitas kohtule Maxima Eesti OÜ IT osakonna juhi kinnituse (toimiku lk 86-87), mille kohaselt ei olnud alates 01.01.2018 kuni kinnituse allkirjastamiseni Maxima Eesti OÜ ja Docura OÜ vahel sõlmitud ühtegi lepingut. Hageja esitas kohtule Valio Eesti AS IT juhi kinnituse (toimiku lk 88-89), mille kohaselt oli antud ettevõttel sõlmitud leping Docura OÜ-ga 2016. aastal EDI teenuste osutamiseks. Valio Eesti AS vahetab Docura kaudu Maxima Eesti OÜ-ga dokumente alates 2017. aastast ning EDI ühendus loodi 01.10.2017. Kohus osundab, et 03.03.2018 lepingus oli Valio Eesti AS viidatud kui klient, kellega sõlmitud lepingu täitmist võis jätkata.
111.Kostjate väidete kohaselt on kinnitused allkirjastanud isikud R. S.i head sõbrad, kuid selle väite tõendamiseks ei esitanud kostjad ühtegi tõendit. Ainuüksi asjaolu, et tegemist võib olla R. S.ile isiklikult lähedaste või tuttavate isikutega, ei muuda esitatud tõendeid ebausaldusväärseteks. R. S. ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ega hageja seaduslik esindaja. Hageja Tervio OÜ (äriregistri väljavõte, toimiku lk 51) osanikuks ja juhatuse liikmeks on Emilia Startseva. Lisaks ei nõustu kohus kostjate väitega, et Maxima Eesti OÜ IT osakonna juht ei saanud anda kinnitusi lepingute olemasolu või nende puudumise kohta. Kohtu hinnangul on tegemist faktilise asjaoluga, mille kinnitamiseks ei ole vajalikud eriteadmised mistahes valdkonnas. Kokkuvõttes on hageja esitanud tõendeid selle kohta, et 04.10.2019 pretensioonis viidatud rikkumist ei esinenud. Lepingu rikkumiste olemasolu kohta kostjad tõendeid ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasus väidete tõendamise kohustus kostjatel.
112.28.10.2019 allkirjastas Edisoft Estonia OÜ esindaja ülesütlemisavalduse, leppetrahvinõude, tasaarvelduse avalduse ja nõudeavaldusena pealkirjastatud dokumendi (toimiku lk 41-42). Dokumendi adressaatideks oli taas märgitud R. S. ja Docura OÜ. Lepingu teisele poolele ehk Rapavis OÜ-le kirjas viiteid ei ole. Samuti ei nähtu kirjast, et Edisoft Estonia OÜ oleks selle saatmisel esindanud teist lepingu poolt Edisoft Group OÜ-d. Erinevalt kostjate väidetest ei ole kirja saadetud kostja 1 nimel.
113.Kirjas on teatatud, et leping öeldakse tervikuna üles punkti 6 alusel. Kirjas nõuti leppetrahvi 35 000 eurot, tasaarvestati selle tasumata summaga 13 333,33 euroga ja nõuti tasaarvestuse tulemusena 21 666,67 euro tasumist. Kirjast ei ole võimalik isegi kaudselt mõista, millisel alusel ja põhjusel öeldi üles 03.03.2018 leping osas, milles see reguleeris nõude loovutamist.
114.Kostjate esitatud tõenditest nähtub, et ülesütlemise avalduse saatis Edisoft Estonia OÜ-d esindanud S. K. 28.10.2019 e-postiga Docura OÜ-le, samuti K. K.ile ja M. R.ile (toimiku lk 44 pöördel). Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et seda oleks saadetud lepingu teisele poolele Rapavis OÜ-le. 14.10.2019 saatis Edisoft Estonia OÜ veel ühe kirja Docura OÜ-le ja R. S.ile (toimiku lk 46), milles leidis, et talle saadetud selgitus ei ole usutav.
115.Kohus leiab, et 28.10.2019 esitatud avaldust ei saa pidada nõuetekohaseks lepingu ülesütlemise avalduseks. Kohus nõustub hageja väitega, et kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud lepingu ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmist. Erakorraliselt saab üles öelda kestvuslepingut, mida teine pool on rikkunud ja mille rikkumist ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud lepingu rikkumist teise lepingu poole poolt ja rikkumise kõrvaldamiseks talle täiendava tähtaja andmist. Kostjad ei ole põhistanud, miks sai üles öelda ka nõude loovutamise lepingu. Kostjad ei ole tõendanud nõuetekohase lepingu ülesütlemise avalduse saatmist ühe lepingu poole poolt teisele poolele.
116.Täiendavalt esitasid kostjad kohtule Edisoft Estonia OÜ kinnituse (toimiku lk 77-78), milles antud isik teatas, et pretensioonid ja ülesütlemisavaldus oli tehtud Edisoft Group OÜ nimel.
Kinnituse kohaselt oli Edisoft Estonia OÜ-l Edisoft Group OÜ volitus teha tahteavaldusi ja need oli tehtud Edisoft Group OÜ nimel. Kohus leiab, et Edisoft Estonia OÜ enda kinnitus ei saa muuta 28.10.2019 pöördumise sisu, sest pöördumises endas ei ole avaldatud, et see oleks saadetud Edisoft Group OÜ esindaja poolt ja viimase nimelt. Ühtlasi ei saa esindaja ise enda kinnitusega luua õiguslikku alust esindusõiguse olemasoluks. Kinnitus ei muuda asjaolu, et 28.10.2019 kiri oli saadetud isikule, kes 03.03.2018 lepingu pooleks ei olnud.
117.Kohus leiab, et ka menetlusdokumendis kostja 1 avaldatud heakskiit ei saanud muuta 28.10.2019 avalduse sisu. Tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks ei ole tehing, mida tehingu teine pool saaks tagantjärgi heaks kiita. Isegi juhul, kui tegemist oleks olnud tehinguga, mida Edisoft Estonia OÜ oleks sõlminud, oleks kostja 1 saanud tehingut heaks kiita vaid siis, kui see oleks olnud sõlmitud tema nimel ehk Edisoft Estonia OÜ oleks teisele lepingu poolele avaldanud, et ta on kostja 1 esindaja. Nii või teisiti ei olnud 28.10.2019 pöördumine saadetud lepingu teisele poolele. Kuna lepingu teine pool Rapavis OÜ ei ole ka käesolevas kohtumenetluses menetlusosaline, ei saanud kostja 1 esitada lepingut puudutavaid tahteavaldusi menetlusdokumentides, sest tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks tuleb kätte toimetada teisele lepingu poolele.
118.Seda, et Edisoft Estonia OÜ ja kostja 1 kuuluvad ühte kontserni, on kostjad üksnes väitnud ning mitte tõendanud. Isegi juhul, kui Edisoft Estonia OÜ-l oleks olnud õigus nõuda 03.03.2018 alusel leppetrahvi, oleks leppetrahvi nõude esitamise aluseks pidanud toimuma teise poole lepingu rikkumine, mida kostjad tõendanud ei ole. Leppetrahvi nõuet oleks saanud esitada lepingu poole ehk Rapavis OÜ-le, mitte mistahes muudele isikutele. Leppetrahvi nõuet ei saanud Edisoft Estonia OÜ kuidagi tasaarvestada lepingust tuleneva tasu maksmise kohustusega, sest Edisoft Estonia OÜ-l ei lasunud ühegi tasu maksmise kohustust ning tema 03.03.2018 lepingust tulenevaid tasusid ka faktiliselt ei maksnud. Teisalt ei saa kostja 1 tasaarvestada lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust leppetrahvi nõudega, sest leppetrahvinõuet ei ole esitanud mitte kostja 1, vaid kolmas isik Edisoft Estonia OÜ, kellel kostjate endi väidete ja lepingu teksti kohaselt võis olla iseseisev leppetrahvi nõudmise õigus.
119.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega ei saa pool midagi tasaarvestada, kui tal endal rahalist kohustust teise poole suhtes ei ole.
120.Ühtlasi nõustub kohus hageja väitega, et kostja 1 ei saanud kohtumenetluses tehtud avaldustega üles öelda lepingut, mis oli juba üles öeldud. 20.03.2020 saatis Rapavis OÜ Edisoft Group OÜ-le kirja (toimiku lk 49), milles andis lepingu teisele poolele täiendava tähtaja 10 päeva lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kirjas leidis Rapavis OÜ, et tasu maksmata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Selle tähtaja möödumisel luges Rapavis OÜ konkurentsipiirangu lepingu üles öelduks. Kuna kostja 1 tasu ei maksnud, on 03.03.2018 leping järelikult konkurentsipiirangut puudutavas osas üles öeldud. Sõltumata eeltoodust oli kostjal 1 kohustus tasuda 03.03.2018 lepingust tulenenud makseid, mis olid muutunud sissenõutavaks enne ülesütlemisavalduse saamist.
121.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele, sest kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud väiteid, mis võimaldaksid kohtul jätta nõuet rahuldamata. Kostjad esitasid kohtule enda loodud pildi „asjaosaliste seoste“ kohta (toimiku lk 50), kuid tegemist ei ole tõendi, vaid kostjate seletusega. Kostjate väiteid esitatud skeem täiendavalt ei põhista ega tõenda. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et leping oleks kehtivalt kostja 1 poolt üles öeldud ning et lepingu ülesütlemiseks eksisteerisid alused.
122.Kostjal 1 tuli täita 03.03.2018 lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Kostja 2 käendas kostja Edisoft Group OÜ kohustusi. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuna antud juhul ei ole ette nähtud teisiti, vastutavad kostjad solidaarselt.
123.Hageja nõue kostjate vastu tuleb rahuldada. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 17 386,65 eurot, millest 16 666,65 eurot on 03.03.2018 lepingust tulenev põhinõue ning 720 eurot lepingu rikkumisest tulenev kahju nõue. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates 02.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni põhinõudelt 17 386,65 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
124.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
125.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 2130 eurot, millest 750 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1380 kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Hageja lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas nr 2-20-3374 on vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kes tegutseb Vladimir Sadekov Advokaadibüroo kaudu. Advokaadibüroo tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse koostamisele kulus aega 5 tundi. 17.07.2020 seisukoha koostamisele kulus aega 3 tundi. Kostjate 18.09.2020 seisukohaga tutvumiseks ja 16.10.2020 seisukohtade koostamiseks kulus 3,5 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 11 tundi ja 30 minutit. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
126.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Hageja esindaja õigusabi osutamisele kulunud aeg on samuti kohtu hinnangul põhjendatud ning kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2130 eurot, millest 750 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1380 hageja kulud õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 2130 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasuni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2021 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.12.2020 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.