Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-8298
Tsiviilasi
Irina Lugina hagi AÜ Esimene Metsaaed vastu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks, elektrivõrguühenduse taastamiseks ja lepingute täitmiseks kohustamiseks 10 500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. veebruari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Lugina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Irina Lugina (hageja), ik XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: AÜ Esimene Metsaaed (kostja), rk 80029236; esindaja advokaat Margus Kiir
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kostja väide, et kostja liikmeks võetakse ainult juhatuse otsusega, on asjakohatu. Kostja põhikirja p-i 2.3. alusel loetakse liikmeks ühistu liikme pärija. Kostja väide, et ühistu liige oli hageja ema A.A., ei ole õige. A.A. ei ole esitanud avaldust ühistusse astumiseks.
kasutavad aiamaa rendi-või allrendi lepingu alusel, või suulisel kokkuleppel aiamaa omaniku või valdajaga. Punkti 10 kohaselt võetakse liikmeks taotleja ühistu liikmeks kirjaliku avalduse alusel ühistu juhatuse otsusega. Uus kostja põhikiri on kinnitatud 22. mail 2016. Maakohus tuvastas, et hageja isa B.B. oli X omanik ja kostja liige kuni oma surmani 15. juulil 2000 ning hageja oli üks B.B. pärijatest. Lähtuvalt MTÜS § 14 lg-st 1, § 13 lg-st 1 ja kostja põhikirja p-st 10 ei läinud pärast ühistu liikme B.B. surma liikmelisus automaatselt tema pärijatele üle, ühistu liikmeks astumiseks tuli esitada avaldus, mille kohta pidi juhatus tegema otsuse. Asja materjalides puuduvad andmed hageja poolt sisseastumismaksu tasumise kohta, hageja ei väitnud ka ise, et oleks ta sisseastumistasu maksnud. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks esitanud avalduse liikmeks saamiseks. Hageja esitas oma liikmeks olemise kohta tõenditena liikmeraamatu ja kostja protokollidele lisatud nimekirjad. Maakohus leidis, et liikmeraamatu olemasolu ning liikmemaksu ja muude maksete tasumine ei teinud hagejast ühistu liiget. Liikme- ja muid makse võib maksta kolmanda isiku (ühistu liikme) eest. Kostja liikmeks oli hageja isa B.B., kuni 15. juuli 2000, mistõttu ei saanud liikmeraamat nr 66 olla väljastatud 5. detsembril 1998 C.C. ega Irina Lugina nimele. Kanne Lugina(a) I. märkimine kostja koosoleku protokollile lisatud nimekirjades ei muutnud hagejat automaatselt ühistu liikmeks. Juhatuse otsuse kehtivuse kontrollimine hagejale kuuluvatel kinnistutel X, X, X elektrienergia väljalülitamise kohta Maakohus leidis, et hagejal kui aadressidel X, X, X asuvate kinnistute ühisomanikul on õigus kostja juhatuse 29.10.2016 koosoleku otsuse vaidlustamiseks X, X, X elektrienergia väljalülitamise kohta. Asja materjalide kohaselt oli hageja ja kostja vahel 03.09.2016 sõlmitud lepingud (kd I, tl 11, 12), mille punkti 2.1 järgi kohustus kostja kindlustama elektriga hageja ühisomandis olevaid kinnistuid X ja X. Kostja juhatuse pädevusse ei kuulunud õigus otsustada hageja kinnistutel elektrienergia väljalülitamise üle, kuna selle tingis hageja väidetav ebaseaduslik sisselülitamine ja teenuse eest tasumise kohustuse täitmata jätmine. Kuna kohustus tulenes poolte lepingust, tuli hageja poolsel lepingu kohustuse rikkumisel kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause alusel on kostja juhatuse 29.10.2016 koosoleku otsus aadressil X, X, X asuvatel kinnistutel elektrienergia väljalülitamise kohta kehtetu. Hageja kinnistute elektrienergia varustamiseks sõlmiti lepingud, seeläbi saab ta teenuse taastamiseks kasutada lepingust ja seadusest tulenevad abinõusid. Nõude kostja kohustamiseks poolte vahel sõlmitud lepingute täitmiseks ja hagejale kuuluvatel kinnistutel elektrivõrguühenduse taastamiseks Kuna X linn, AÜ Esimene Metsaaed, X, X, X ja X asuvate kinnistute (elamumaa) omanikud ei ole kostja liikmed, leidis maakohus, et kostjal ei ole kohustust osutada nendel aadressidel elektrivarustust.
Samas võib see kohustus tuleneda poolte vahelistest võlasuhetest. Hageja on esitanud kohtule 03.09.2016 elektrienergia tarnimise ja tarbimise lepingu nr X, X ja X, mille poolteks on kostja ja hageja ning nende lepingute alusel tuli elektrit tarnida X, X ja X kinnistutele. VÕS § 108 lg-st 2 esimesest lausest tulenevalt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kostja väited, et lepingud olid ülesöeldud, ei ole tõendatud. Kuna kostja rikkus lepingut, võis ta täitmist nõuda.
avaldust esitatud. Kuna avaldust ei esitatud, ei saanud hageja kostja liikmeks ka pärast enda isa B.B. surma. Liikmeks mitteolekut kinnitab ka see, et hageja ei ole kostjale makseid korrektselt tasunud. Otsustus X kinnistu omaniku välja arvamiseks ühistust tehti A.A. suhtes. Kuivõrd Irina Lugina ei olnud ühistu liige, siis ei saanud juhatus teda ka välja arvata ning hageja ei saa sellist otsust ka vaidlustada. Seega ei saa nõuda ka liikmelisuse taastamist.
Kostja väitel tegi avalduse ühistu liikmeks astumiseks pärast B.B. surma hageja ema A.A., kes on koos hagejaga X kinnistu kaasomanik. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja oleks ühistu liikmeks astuda soovinud. Konkludentselt ei saa mittetulundusühistu liikmeks astuda, seega ei oma tähendust hageja suhtlus kostjaga ega tõendid ühistuga seotud kulude ja maksude tasumise kohta. Ringkonnakohus möönab, et kostja asjaajamine ei ole olnud korrektne ning kostja üldkoosoleku protokollidele lisatud nimekirjad sisaldasid ebatäpsuseid, kuid need minetused ei anna alust hageja nõude rahuldamiseks. Kostja väitel tegid nad hagejale korduvalt ettepaneku liikmeks astumiseks, hageja seda väidet kinnitanud ega ümberlükanud ei ole. Kui hageja esitab tulevikus avalduse kostja liikmeks astumiseks seaduse ja põhikirjaga sätestatud korras ning teda ei võeta liikmeks, siis teeb juhatus hageja suhtes otsuse, mille vaidlustamiseks on hagejal õigus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.