Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-8298
Tsiviilasi
Irina Lugina hagi AÜ Esimene Metsaaed vastu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks, elektrivõrguühenduse taastamiseks ja lepingute täitmiseks kohustamiseks 10 500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. veebruari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Lugina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Irina Lugina (hageja), ik XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: AÜ Esimene Metsaaed (kostja), rk 80029236; esindaja advokaat Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 3. veebruari 2020 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
4.Mõista Irina Luginalt AÜ Esimene Metsaaed kasuks välja menetluskulu 180 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 180 eurot tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Irina Lugina (hageja) esitas 26. mail 2017 hagi AÜ Esimene Metsaaed (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 29.10.2016 otsuse hageja aiandusühistust väljaarvamise kohta, taastada hageja liikmelisus ühistus ja kohustada kostjat taastama omal kulul elektrivõrguühendus hagejale kuuluvatel kinnistutel (4 kinnistut), kohustada kostjat täitma hageja ja kostja vahel 03.09.2016 sõlmitud lepingut hagejale kuuluvate kinnistute elektrienergiaga kindlustamiseks kostja üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel ja taastama omal kulul elektrivõrguühendus nimetatud kinnistutel. Hagiavalduse kohaselt on hageja X linnas asuvate kinnistute X (registriosa nr X), X (registriosa nr X), X (registriosa nr X) ja X (registriosa nr X) omanik. Kinnistu X asub kostja territooriumil ja hageja oli aiandusühistu liige. Kinnistud X, X ja X ei ole aiandusühistuga seotud. Ühistu liikmena tarbis hageja kinnistul X elektrienergiat seal asuvas liitumispunktis, mis on ühendatud ühistule kuuluva võrguga, mille kaudu kostja enda liikmetele elektrit müüb. 14.05.2017 sai hageja kätte teate, mille järgi arvati aiandusühistu juhatuse 29.10.2016 otsusega välja maatüki X omanik (hageja) aiandusühistust aiandusühistu põhikirja punkti 2.9 (4) süstemaatilise rikkumise tõttu. 16.05.2017 kell 20.30 katkestas kostja elektrienergia edastamise hageja kinnistule X ja seal asuvale eramule, lõigates ära hageja elektriliini liitumispunktis. Kostja juhatuse 29.10.2016 vastu võetud otsus on kehtetu ja selle tühisus tuleb tuvastada. Kostja põhikirja p 6.15 tulenevalt võtab juhatus oma otsused vastu koosolekul. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Põhikirja p 6.16 järgi koostatakse juhatuse koosoleku kohta protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed. Otsus on ka heade kommete vastane, kuna hageja vajab elektrit enda elukohas. Kostja ei esitanud hagejale juhatuse otsust ega juhatuse koosoleku protokolli väljaarvamise otsuse vastuvõtmise kohta. Teiseks peab hageja ühistust väljaarvamise korral üheselt aru saama, mida talle süüks pandi ning mille eest ta arvati välja. MTÜS § 16 lg 3 järgi tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kostja seda ei teinud. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt
võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kostja väide, et kostja liikmeks võetakse ainult juhatuse otsusega, on asjakohatu. Kostja põhikirja p-i 2.3. alusel loetakse liikmeks ühistu liikme pärija. Kostja väide, et ühistu liige oli hageja ema A.A., ei ole õige. A.A. ei ole esitanud avaldust ühistusse astumiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole kunagi olnud kostja liige. Mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse (MTÜS § 13 lg 1). Vastavalt aiandusühistu põhikirja p-le 2.2 võetakse ühistu liikmeks juhatuse otsusega. Aiandusühistu juhatusele ei ole hageja kunagi sellist taotlust esitanud. Kinnistusraamatu andmetel on X kinnistu omanikud A.A. (4/6 osa kaasomandist) ja Irina Lugina (1/3 osa kaasomandist). Aiandusühistu liige oli X kinnistu omanikuna A.A.. Otsus ühistust X kinnistu omaniku välja arvamiseks tehti A.A. suhtes. Kuivõrd hageja ei olnud ühistu liige, siis ei saanud juhatus teda ka välja arvata. Seega ei saa hageja nõuda liikmelisuse taastamist. 16.05.2017 edastas kostja hagejale teate, et vastavalt kostja 30.04.2017 üldkoosoleku otsusele lülitati elekter välja, kuna selle edastamiseks ei sõlmitud lepingut.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 3. veebruari 2020 otsusega hagi osaliselt, tunnistas kehtetuks kostja juhatuse 29.10.2016 otsuse elektrienergia väljalülitamise kohta hageja kinnistutel ning kohustas kostjat täitma 03.09.2016 sõlmitud lepingut hagejale kuuluvate kinnistute AÜ-s Esimene Metsaaed, X linn, X, X ja X elektrienergiaga kindlustamiseks kostja üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel ja taastama omal kulul elektrivõrguühendust nimetatud kinnistutel. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Juhatuse otsuse kehtivus hageja ühistust välja arvamise kohta Kohtule esitatud kostja juhatuse 29.10.2016 koosoleku protokolli nr 10 kohaselt võeti ühehäälselt vastu otsus X omaniku väljaarvamisest aiandusühistu liikmetest aiandusühistu põhikirja täitmata jätmise eest ning üldkoosolekul kinnitatud maksete tasumise keeldumise eest. Samuti võeti ühehäälselt vastu elektrienergia väljalülitamise otsus X, X, X kinnistute kohta. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. MTÜS § 14 lg-st 1 tuleneb, et liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb. MTÜS § 13 lg 1 järgi otsustab juhatus mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole ega ole olnud kostja liige. Vastavalt kostja 29.04.2000 üldkoosolekul kinnitatud põhikirja p-le 9 võib ühistu liikmeks olla füüsiline isik või juriidiline isik, kes on aiamaa omanik või valdaja. Ühistu liikmeks ei ole lubatud võtta isikuid, kes
kasutavad aiamaa rendi-või allrendi lepingu alusel, või suulisel kokkuleppel aiamaa omaniku või valdajaga. Punkti 10 kohaselt võetakse liikmeks taotleja ühistu liikmeks kirjaliku avalduse alusel ühistu juhatuse otsusega. Uus kostja põhikiri on kinnitatud 22. mail 2016. Maakohus tuvastas, et hageja isa B.B. oli X omanik ja kostja liige kuni oma surmani 15. juulil 2000 ning hageja oli üks B.B. pärijatest. Lähtuvalt MTÜS § 14 lg-st 1, § 13 lg-st 1 ja kostja põhikirja p-st 10 ei läinud pärast ühistu liikme B.B. surma liikmelisus automaatselt tema pärijatele üle, ühistu liikmeks astumiseks tuli esitada avaldus, mille kohta pidi juhatus tegema otsuse. Asja materjalides puuduvad andmed hageja poolt sisseastumismaksu tasumise kohta, hageja ei väitnud ka ise, et oleks ta sisseastumistasu maksnud. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks esitanud avalduse liikmeks saamiseks. Hageja esitas oma liikmeks olemise kohta tõenditena liikmeraamatu ja kostja protokollidele lisatud nimekirjad. Maakohus leidis, et liikmeraamatu olemasolu ning liikmemaksu ja muude maksete tasumine ei teinud hagejast ühistu liiget. Liikme- ja muid makse võib maksta kolmanda isiku (ühistu liikme) eest. Kostja liikmeks oli hageja isa B.B., kuni 15. juuli 2000, mistõttu ei saanud liikmeraamat nr 66 olla väljastatud 5. detsembril 1998 C.C. ega Irina Lugina nimele. Kanne Lugina(a) I. märkimine kostja koosoleku protokollile lisatud nimekirjades ei muutnud hagejat automaatselt ühistu liikmeks. Juhatuse otsuse kehtivuse kontrollimine hagejale kuuluvatel kinnistutel X, X, X elektrienergia väljalülitamise kohta Maakohus leidis, et hagejal kui aadressidel X, X, X asuvate kinnistute ühisomanikul on õigus kostja juhatuse 29.10.2016 koosoleku otsuse vaidlustamiseks X, X, X elektrienergia väljalülitamise kohta. Asja materjalide kohaselt oli hageja ja kostja vahel 03.09.2016 sõlmitud lepingud (kd I, tl 11, 12), mille punkti 2.1 järgi kohustus kostja kindlustama elektriga hageja ühisomandis olevaid kinnistuid X ja X. Kostja juhatuse pädevusse ei kuulunud õigus otsustada hageja kinnistutel elektrienergia väljalülitamise üle, kuna selle tingis hageja väidetav ebaseaduslik sisselülitamine ja teenuse eest tasumise kohustuse täitmata jätmine. Kuna kohustus tulenes poolte lepingust, tuli hageja poolsel lepingu kohustuse rikkumisel kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause alusel on kostja juhatuse 29.10.2016 koosoleku otsus aadressil X, X, X asuvatel kinnistutel elektrienergia väljalülitamise kohta kehtetu. Hageja kinnistute elektrienergia varustamiseks sõlmiti lepingud, seeläbi saab ta teenuse taastamiseks kasutada lepingust ja seadusest tulenevad abinõusid. Nõude kostja kohustamiseks poolte vahel sõlmitud lepingute täitmiseks ja hagejale kuuluvatel kinnistutel elektrivõrguühenduse taastamiseks Kuna X linn, AÜ Esimene Metsaaed, X, X, X ja X asuvate kinnistute (elamumaa) omanikud ei ole kostja liikmed, leidis maakohus, et kostjal ei ole kohustust osutada nendel aadressidel elektrivarustust.
Samas võib see kohustus tuleneda poolte vahelistest võlasuhetest. Hageja on esitanud kohtule 03.09.2016 elektrienergia tarnimise ja tarbimise lepingu nr X, X ja X, mille poolteks on kostja ja hageja ning nende lepingute alusel tuli elektrit tarnida X, X ja X kinnistutele. VÕS § 108 lg-st 2 esimesest lausest tulenevalt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kostja väited, et lepingud olid ülesöeldud, ei ole tõendatud. Kuna kostja rikkus lepingut, võis ta täitmist nõuda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja saata asi maakohtule tagaseljaotsuse tegemiseks. Alternatiivselt palub hageja rahuldada uue otsusega hagi osas, milles see rahuldamata jäeti. Tuginedes TsMS § 226 lõikele 1 ja § 227 lõikele 5 palus hageja 09.12.2019 seisukohas kohtul kontrollida kostja esindaja D.D. esindusõiguse olemasolu ja selle puudumise korral teha tagaseljaotsus. Hageja märkis, et ei nõustu maakohtuga, et 24.01.2020 volikiri tõendab kostja esindaja esindusõigust ja kostja nimel tehtud menetlustoimingute heakskiitu. 28.07.2017 seisukohas (p 6 ja 9) ja 14.08.2017 (p 10) osutas hageja sellele, et mõned kostja dokumendid on ebaehtsad. Maakohus jättis hageja vastuväited selles osas tähelepanuta ja rajas otsuse ebaehtsate tõenditele. 29.10.2016 koosoleku protokoll nr 10 ja seal tehtud otsused on võltsitud. Võltsimisele viitab see, et dokumendis märgiti, et ühistu juhatuse esimees E.E. on suhelnud hageja ja tema abikaasaga, kes on kinnistu X, X, X omanikuks. Hageja sai kinnistu aadressil X omanikuks 17. veebruaril 2017, omandades selle 2017. a veebruaril toimunud enampakkumisel Eesti Vabariigilt. 29.10.2016 ei olnud hageja selle kinnistu omanik. Hageja sai kostja liikmeks pärast isa B.B. surma aiandusühistu põhikirjas ettenähtud korras. Hageja arvates on ta piisavalt veenvalt tõendanud, et just tema oli ühistu liikmeks. See tuleneb nii hageja esitatud tõenditest, nt lepingutest, aedniku liikmeraamatust, koosoleku protokollidest ja teistest dokumentidest, kui ka kostja käitumisest ja hagejasse suhtumisest enne vaidluse tekkimist, ning kostja dokumentidest, kui kostja ise pidas hagejat ühistu liikmeks. Hageja liikmelisust tuleb eeldada ka hea usu põhimõtte alusel. Hagejaga suheldi kui liikmega ning see kinnitab liikmelisust. Maakohus jättis täiesti analüüsimata hageja nõude väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamiseks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ebaõige on hageja väide kostja lepingulise esindaja esindusõiguse puudumise kohta. Kostja on esitanud maakohtule 14.06.2017 volikirja, samuti on kostja seaduslik esindaja osalenud koos lepingulise esindajaga kohtuistungil. Hageja ei ole kunagi kostja liige olnud. Ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse (MTÜS § 13 lg 1). Vastavalt ühistu põhikirja p-le 2.2 võetakse liige vastu juhatuse otsusega. Ühistu juhatusele ei ole sellist
avaldust esitatud. Kuna avaldust ei esitatud, ei saanud hageja kostja liikmeks ka pärast enda isa B.B. surma. Liikmeks mitteolekut kinnitab ka see, et hageja ei ole kostjale makseid korrektselt tasunud. Otsustus X kinnistu omaniku välja arvamiseks ühistust tehti A.A. suhtes. Kuivõrd Irina Lugina ei olnud ühistu liige, siis ei saanud juhatus teda ka välja arvata ning hageja ei saa sellist otsust ka vaidlustada. Seega ei saa nõuda ka liikmelisuse taastamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja juhatuse 29.10.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Muus osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust otsuse kehtetuks tunnistamise osas.
8.Ringkonnakohus märgib, et hageja taotlus saata asi maakohtule tagasi tagaseljaotsuse tegemiseks, ei ole asjakohane. Hageja poolt viidatud TsMS § 227 lg 5 alusel on maakohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui muud läbivaatamata jätmise eeldused on täidetud. Maakohtus on võimalik lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile või kui kostja on soovinud suulist menetlust, kuid ei ilmu põhjuseta istungile (TsMS §-d 407 ja 413). Asja materjalidest nähtub, et maakohtul puudusid eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja väited kostja esindusõiguse puudumise kohta ei ole asjakohased. TsMS § 227 annab kohtule õiguse lubada menetluses osaleda ka ebaselge esindusõigusega isiku ning esindaja toimingud on kehtivad, kui esindatav need heaks kiidab. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles tema nõuded rahuldati, seega aktsepteeris hageja kostja esindust teiste nõuete osas. Hageja kui menetlusosaline ei kasuta menetlusõigusi heas usus, kui ta menetluses samaaegselt ühe nõude osas asub seisukohale, et vastaspoole esindus on puudustega ja teises osas, et esindus on kehtiv.
9.Hageja etteheide, et maakohus jättis tähelepanuta hageja 28.07.2017 esitatud väite, et kostja dokumendid on ebaehtsad, on põhjendamatu. 28.07.2017 esitatud seisukohtade p-s 6 on hageja märkinud, et ühistu juhatuse 01.11.2016 väljaarvamise teatesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas õigesti asjas esitatud tõendeid ning tuvastas, et hageja ei ole kostja liige, mistõttu puudus alus rahuldada hageja nõuet kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei oma iseseisvat tähtsust liikme väljaarvamise teate ehtsuse küsimus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega kostja juhatuse otsuse vaidlustamise nõude osas ning ei korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
10.Hageja väide, et ta sai kostja liikmeks kostja põhikirja alusel, ei ole õige. Kostja põhikirja kohaselt (põhikiri, mis on lisatud hagiavaldusele) p 2.4 kohaselt on ühel ühistu liikme pärijatest õigus astuda ühistu liikmeks, kui ta vastab ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele. Pärija esitab liikmeks astumise kirjaliku avalduse ühe aasta jooksul ühistu liikme surma päevast arvates.
Kostja väitel tegi avalduse ühistu liikmeks astumiseks pärast B.B. surma hageja ema A.A., kes on koos hagejaga X kinnistu kaasomanik. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja oleks ühistu liikmeks astuda soovinud. Konkludentselt ei saa mittetulundusühistu liikmeks astuda, seega ei oma tähendust hageja suhtlus kostjaga ega tõendid ühistuga seotud kulude ja maksude tasumise kohta. Ringkonnakohus möönab, et kostja asjaajamine ei ole olnud korrektne ning kostja üldkoosoleku protokollidele lisatud nimekirjad sisaldasid ebatäpsuseid, kuid need minetused ei anna alust hageja nõude rahuldamiseks. Kostja väitel tegid nad hagejale korduvalt ettepaneku liikmeks astumiseks, hageja seda väidet kinnitanud ega ümberlükanud ei ole. Kui hageja esitab tulevikus avalduse kostja liikmeks astumiseks seaduse ja põhikirjaga sätestatud korras ning teda ei võeta liikmeks, siis teeb juhatus hageja suhtes otsuse, mille vaidlustamiseks on hagejal õigus.
11.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas, seega jäävad maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtule esitas kostja esindaja vandeadvokaat M. Kiir taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1080 eurot käibemaksuga. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks, millele kulus kostjal 660 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi osutas esindaja õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga, kokku 420 eurot. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse nõude osas, uusi väiteid ringkonnakohtus ei menetletud, tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. Kostja kaasas esmakordselt apellatsiooniastmes esindajana menetlusse vandeadvokaadi. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaadil kulus kolmest töötunnist 1,5 asjaga kurssi viimiseks ja 1,5 vastuse koostamiseks. Ringkonnakohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks vastuse koostamisele kulunud aega. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskuludena 180 eurot koos käibemaksuga ja alates otsuse jõustumisest sellelt arvutatav seadusjärgne viivis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.