Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtuxndi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtuxndi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 alusel peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

I L (hageja) esitas 26. mail 2017 Viru Maakohtule hagi AÜ Esimene Metsaaed (kostja) vastu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise, elektrivõrguühenduse taastamise ja lepingute täitmise kohustamise nõudes. Hagiavalduses palub hageja: 1) tunnistada kehtetuks AÜ Esimene Metsaaed juhatuse 29.10.2016 hageja aiandusühistust väljaarvamise otsus, taastada hageja liikmelisus AÜ-s ja kohustada kostjat taastama omal kulul elektrivõrguühendust hagejale kuuluvatel kinnistutel (4 kinnistut); 2) kohustada kostjat täitma hageja ja kostja vahel 03.09.2016 sõlmitud lepingud hagejale kuuluvate kinnistute elektrienergiaga kindlustamiseks kostja üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel ja taastama omal kulul elektrivõrguühendust nimetatud kinnistutel. Hagiavalduse kohaselt on I L Narva linnas asuvate kinnistute aadressil X tn x (registriosa nr x), X tn x (registriosa nr x), X tn x (registriosa nr x) ja X tn x (registriosa nr x) omanik. Kinnistu X tn x asub Aiandusühistu Esimene Metsaaed (edaspidi ka „ühistu“) territooriumil ja hageja oli aiandusühistu liige. Kinnistud X tn x, X tn x ja X tn x ei ole aiandusühistuga seotud. Kinnistul X tn x paikneb hageja eramu, kus hageja elab alaliselt koos oma abikaasa ja kolme alaealise lapsega. Ühistu liikmena tarbis hageja kinnistul X tn x elektrienergiat seal asuvas liitumispunktis, mis on ühendatud ühistule kuuluva võrguga, mille kaudu kostja müüb ja oma liikmetele elektrienergia edastab. Muid liitumisi elektrivõrgu või eramu elektrienergiaga varustamiseks alternatiivseid võimalusi hagejal ei ole. Kuna poolte suhted on elektrienergia tarbimise osas vormistamata eraldi dokumendina, on 2016. a septembris kostja juhatuse esimees A M sundinud hagejat allkirjastama tüüplepingud elektrienergia kasutamise ja edastamise korras kinnistute X tn x, X tn x ja X tn x suhtes. Kinnistu X tn x suhtes eelnimetatud leping puudub. Lepingutega kohustus kostja kindlustama hagejat elektrienergiaga. 2(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

12.05.2017 tuli kostja juhatuse esimees hageja juurde ning ütles, et tuleb kohe sõlmida uued lepingud seoses kinnistutega X tn x, X tn x ja X tn x. Ühtlasi ütles esimees, et uut lepingut tuleb sõlmida ka kinnistu X tn x suhtes, kuna hageja ei ole enam aiandusühistu liige. Hageja vastas, et ta ei pea võimalikuks lepinguid sõlmida tutvustamata. Samuti palus hageja põhistada lepingu alusel nõutud tasusid, sh elektrienergia eest. Esimehe sõnul on neid tasusid ette nähtud aiandusühistu liikmete hulka mittekuuluvatele isikutele. Hageja palvele aiandusühistust väljaarvamist põhistada, vastas esimees, et väljaarvamine toimus juhatuse otsuse alusel võlgnevuse tõttu. 14.05.2017 sai hageja juhatuse esimehelt kätte teate, mille järgi arvati aiandusühistu juhatuse 29.10.2016. a otsusega välja maatüki X x omanik (hageja) aiandusühistust Esimene Metsaaed seoses aiandusühistu põhikirja punkti 2.9 (4) süstemaatilise rikkumise tõttu. Ei väljaarvamise otsust ega seletusi, millised kohustused sai rikutud, hagejale ei antud. Ühistu põhikirja p 2.9 (4) kohaselt arvatakse liige Ühistust juhatuse otsusega välja kui ta ei täida Ühistu liikme kohustusi või kahjustab olulisel määral Ühistu tegevust. Hagejal puuduvad mingid kostjale võlgnetavad kohustused, samas puuduvad võlgnevused kostja ees elektrienergia või muude tasude osas. 16.05.2017 kell 20.30, ette teatamata ja põhjusi seletamata, katkestas kostja elektrienergia edastamist hageja kinnistule X tn x ja seal asuvale eramule, lõigates ära hageja elektriliini liitumispunktis. Elektrivõrgust väljalülitamist teostasid x OÜ töötajad, kes on loobunud hagejaga suhtlemast aiandusühistu juhatuse tellimusega oma tegevust põhjendades. Hageja küsimusele, mis põhjusel elektrienergia välja lülitakse, vastas juhatuse esimees, et temal ei ole mingeid kohustusi hageja vastu. Järgmisel päeval avastas hageja, et kostja on katkestanud elektrienergia edastamist ka kõikidele teistele hageja kinnistutele. Elektrist ilma jäädes ei või hageja perekond kasutada veeboilerit ega elektripliiti, mistõttu eramus ei ole sooja vett ja perekond ei või valmistada sooja sööki. Hagejal on kolm alaealist last. Neist on üks alla 2-aastane ja kaks koolilast (7- ja 11-aastane), kes ei saa kodutööid teha. Pärast elektrienergia väljalülitamist muutus eramu elamiskõlbmatuks. Elektri äravõtmisega võeti hageja perekonnalt ära võimalus kasutada igasuguseid kodumasinaid, külmikut, telerit, arvutit. Oma eluruumi valgustamiseks on hageja sunnitud kasutama küünlavalgust. Hageja palub tunnistada AIANDUSÜHISTU ESIMENE METSAAED juhatuse 29.10.2016. a otsus kehtetuks või tuvastada selle tühisus. Hageja palub kohustada kostjat taastama elektrienergia võrguühendust kõikidel kostjale kuuluvatel kinnistutel, s.o täitma sõlmitud lepinguid. Hageja leiab, et kostja juhatuse poolt 29.10.2016 vastu võetud otsus on põhjendamatu, ebaseaduslik ja seega kehtetu. Esiteks on hagejal kahtlus selles, kas juhatus oli üldse pädev vastu võtma otsus hageja väljaarvamise kohta. Kostja põhikirja p 6.15 tulenevalt võtab juhatus oma otsused vastu koosolekul. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Põhikirja p 6.16 järgi koostatakse juhatuse koosoleku kohta protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed. Kostja ei esitanud hagejale ei juhatuse otsust ega juhatuse koosoleku protokolli väljaarvamise otsuse vastuvõtmise kohta. Teiseks peab hageja ühistust väljaarvamise korral üheselt aru saama, mida talle süüks pannakse ning mille eest ta arvatakse välja. Kostja esimehe esitatud teate kohaselt on hageja 3(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

süstemaatiliselt rikkunud ühistu põhikirja p 2.9 (4). Nimetatud põhikirja punkti järgi arvatakse liige ühistust välja juhatuse otsusega kui ta ei täida ühistu liikme kohustusi või kahjustab olulisel määral ühistu tegevust. Hagejal puuduvad mingid kostjale võlgnetavad kohustused, sealhulgas puuduvad ka võlgnevused elektrienergia või muude tasude osas. Hageja ei ole põhikirja rikkunud. Hageja ei ole ühistu tegevust kuidagi häirinud ega kahjustanud. Seega on juhatuse otsus täiesti põhjendamatu ja põhikirjaga vastuolus. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 3 järgi tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kostja seda ei teinud. Käesoleva ajani jääb hagejale täiesti arusaamatuks, millised konkreetsed rikkumised on väljaarvamise otsuse aluseks ning mis põhjustel selline otsus vastu võeti. Kostja ei ole kunagi hagejale pretensioone ega nõudeid esitanud. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Lähtudes eeltoodust, taotleb hageja kohtult Aiandusühistu Esimene Metsaaed juhatuse hageja ühingust väljaarvamise 29.10.2016. a otsuse kehtetuks tunnistamist ja liikmelisuse taastamist. TsMS § 370 lg 2 tuginedes taotleb hageja alternatiivse nõudena juhuks, kui kohus eeltoodud nõuet ei rahulda, tuvastada juhatuse otsuse tühisus TsÜS § 38 lg 2 lg 1 alusel, kuna otsus ei vasta headele kommetele, s.o kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades, on äärmiselt ebaõiglane. Elektriühenduse taastamine Enne elektrienergia kasutamise ja edastamise lepingute sõlmimist müüs ja edastas kostja elektrienergia hagejale, kuna viimane oli aiandusühistu liige. Kostja põhikirja 4.3 kohaselt on ühistu põhivaraks üldkasutatavad ehitised ja rajatised (pumbajaam ja magistraalveetrassid, elektri madalpinge liinid, üldpiirdeaed ja väravad, kraavid liigvee eraldamiseks, kaupluse hoone). Elektrienergia tariif kehtestatakse kostja üldkoosoleku otsusega ja praegu on 0,13 eurot/kWh. 03.09.2016. a lepingute nr 201, 202 ja 203 sõlmimisega kohustus kostja muuhulgas kindlustama hageja kinnistud (X tn x, X tn x ja X tn x) elektrienergiaga (lepingu p 2.1). Lepingute täitmisel kehtis tariif 0,13 eurot/kWh. Lepingud on kehtivad ja ühtegi pool ei avaldanud soovi lepinguid üles öelda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas korralikult elektriarvesti näidud ja tasus kõiki makseid ning temal puudub võlgnevus elektrienergia eest. Üldiselt on tunnustatud, et eluruumi elamiskõlblikkuse osaks on kaasajal eluruumi varustatus vee, elektrienergia ja gaasiga, kui see on vajalik eramu kütmiseks, vee soojendamiseks või gaasipliidi kasutamiseks. Jättes hageja ilma elektrienergiata, on kostja piiranud hageja õigust oma omandit sihipäraselt kasutada, s.o riivanud tema omandiõigust. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Elektrituruseaduse (ELTS) § 90 lg 1 lubab võrguettevõtjal katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil.

4(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Käesoleva asja puhul puuduvad igasugused § 90 lg-s 1 sätestatud põhjused elektrivarustuse katkemiseks. ELTS § 90 lg 2 kohustab võrguettevõtjat enne võrguühenduse katkestamist edastada tarbijale asjakohane teade, kus nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave. Kostja ei ole hagejat ühenduse katkestamisest ette teavitanud ega põhjendusi seletanud. Seega oli kostja tegevus hagejal elektrienergia väljalülitamisel õigusvastane, kuna lisaks lepingu rikkumisele, rikkus kostja ka hageja omandiõigust. VÕS § x lg 1 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Elektriühenduse katkestamisega rikkus kostja oma lepingulisi kohustusi. VÕS § 103 lg 1 mõttes eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 2 kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Hageja palub kohtul kohustada kostjat täitma sõlmitud elektrienergia kasutamise ja edastamise lepingutest tulenevaid kohustusi selliselt, et kostja taastaks omal kulul võrguühendust hagejale kuuluvatel kinnistutel (X tn x Narva, X tn x Narva, X tn x Narva) ja kindlustaks need kinnistud elektrienergiaga. Hagiavalduses on esitatud hagi tagamise taotlus, et taastada hageja liikmelisus aiandusühistus ja kohustada kostjat taastama elektrivõrguühendust hagejale kuuluvatel kinnistutel. Viru Maakohus 30. mai 2017. a määrusega võttis hagi menetlusse. 30. mai 2017. a määrusega rahuldas kohus I L hagi tagamise avaldus osaliselt. Kostjat, AÜ-t Esimene Metsaaed, kohustati viivitamatult (mitte hiljem kui ühe päeva jooksul hagi tagamise määruse kättesaamisest arvates) taastama kinnistu asukohaga Narva linn, X x elektrienergiaga varustamine tariifiga, mis ei ületa AÜ Esimene Metsaaed üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifi ühistu liikmetele. Kohus jättis rahuldamata I L avaldus hagi tagamise korras taastada I L liikmesus AÜ-s Esimene Metsaaed ning kohustada kostjat taastama kinnistute asukohaga X tn x Narva, X tn x Narva ja X tn x Narva elektrienergiaga varustamine.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub: 1) tunnistada kehtetuks AÜ Esimene Metsaaed juhatuse 29.10.2016 hageja aiandusühistust väljaarvamise otsus, taastada hageja liikmelisus AÜ-s ja kohustada kostjat taastama omal kulul elektrivõrguühendust hagejale kuuluvatel kinnistutel (4 kinnistut); 2) kohustada kostjat täitma hageja ja kostja vahel 03.09.2016 sõlmitud lepingud hagejale kuuluvate kinnistute elektrienergiaga kindlustamiseks kostja üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel ja taastama omal kulud elektrivõrguühendust nimetatud kinnistutel.

5(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

TsMS § 132 lg 1 ja 11, lg 4 p 8 alusel juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude hagihinnaks loetakse 3500 eurot. TsMS § 132 lg 1 alusel on iga lepingu täitmise nõude hinnaks 3500 eurot. Hageja esitas nõude kolme lepingu osas. TsMS § 134 lg 1 alusel kujuneb käesoleva hagi hinnaks 14000 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista esitatud nõuet täies ulatuses üles ning vaidleb sellele vastu (kd 1, tl 74-77). Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja märgib, et I L ei ole kunagi olnud AÜ Esimene Metsaaed liige. Mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse (MTÜS § 13 lg 1). Vastavalt aiandusühistu põhikirja p 2.2 võetakse liikmeks astuja tema kirjaliku avalduse alusel Ühistu liikmeks juhatuse otsusega. Aiandusühistu juhatusele ei ole hageja kunagi sellist taotlust esitanud. Kinnistusraamatu andmetel on X x kinnistu omanikud G L (4/6 osa kaasomandist) ja I L (1/3 osa kaasomandist). Aiandusühistu liige oli X x kinnistu omanikuna G L. Otsustus ühistust X x kinnistu omaniku välja arvamiseks tehti G L suhtes. Kostja esitab teate, millel puuduvad hageja kommentaarid nagu see esineb hagiavalduse lisas 5 esitatud samal teatel. Seega on kommentaarid kirjutatud kohtu tarbeks, mitte kostjale. Nimetatut kinnitab ka 14.05.2017 lisatud kuupäev. Samas ei ole I L vastuväide oluline, kuna teate adressaat oli G L. Kuivõrd I L ei olnud ühistu liige, siis ei saanud juhatus teda ka välja arvata. Eeltoodust johtuvalt ei saa I L nõuda enda liikmelisuse taastamist. I L hagi aiandusühistu Esimene Metsaaed juhatuse 29.10.2016 I L aiandusühistust väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamise ning I L liikmelisuse taastamise osas tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti esitas I L kohtule hagi, milles ta palub kohustada aiandusühistut Esimene Metsaaed taastama omal kulul elektrivõrguühendust I Lle kuuluvatel kinnistutel asukohaga X tn x Narva, X tn x Narva, X tn x Narva ja X tn x Narva. Samuti palub hageja kohustada aiandusühistut Esimene Metsaaed täitma I L ja aiandusühistu Esimene Metsaaed vahel 03.09.2016 sõlmitud lepinguid nr 201, 202 ja 203, mille kohaselt kohustub aiandusühistu Esimene Metsaaed kindlustama I Lle kuuluvad kinnistud asukohaga X tn x Narva, X tn x Narva ja X tn x Narva elektrienergiaga aiandusühistu Esimene Metsaaed üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel ja taastama oma kulul elektrivõrguühendust nimetatud kinnistutel. Esmalt märgib kostja, et lepingud nr 201 ja 202 sõlmiti kostja ja V H vahel. Hageja ei saa nõuda lepingu täitmist, mis temaga sõlmitud ei ole. Puutuvalt lepingutesse 201 ja 202 kostja märgib, et nimetatud lepingud on lõpetatud. Seega tuleb hagi selles osas (kohustada aiandusühistut Esimene Metsaaed täitma I L ja aiandusühistu Esimene Metsaaed vahel 03.09.2016.a sõlmitud lepinguid nr 201, 202 mille kohaselt aiandusühistu Esimene Metsaaed kohustub kindlustama I Lle kuuluvad kinnistud asukohaga X tn x Narva ja X tn x Narva elektrienergiaga aiandusühistu Esimene Metsaaed üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel, ja taastama oma kulul elektrivõrguühendust nimetatud kinnistutel) jätta läbi vaatamata. 6(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

AÜ Esimene Metsaaed eesmärk on võimaldada oma liikmetel ja nende perekondadel veeta oma puhkust ja vaba aega ning ühistu liikmete kruntide teenindamiseks vajalike üldkasutatavate ehitiste ja rajatiste (teed, madalpingeliinid, kaupluse hoone, pumbajaam, magistraalveetrassid, üldpiirdeaed ja väravad, kraavid liigvee eemaldamiseks) ühine majapidamine (põhikirja p 1.3). Vaidlus puudub selles, et I L elab koos oma abikaasa ja kolme alaealise lapsega aadressil X x, Narva. I Lle kuulub kinnistust aadressil X tn x Narva 1/3 kaasomandist. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping nr 203. Samuti puudub vaidlus selles, et I Lle ja V H ́ile kuuluvad kinnistud aadressil X tn x Narva, X tn x Narva ja X tn x Narva. Ühistu 30.04.2017 üldkoosolekul otsustati, et kuna aastate jooksul peale kinnistute ostmist ei pea I L ja V H vajalikuks astuda AÜ liikmeks, peavad nad tasuma elektrienergia eest AÜ üldkoosoleku kinnitatud tariifi järgi. Nad ei osale elektriliinide ja elektriseadmete remondis ega renoveerimises. Neile määrati tariif 50 senti 1 kW/h eest. Üldkoosoleku otsusega lubati I L ́l ja V H ́il kasutada AÜ põhivara (tee, prügikonteinerid, joogikaevud) tingimusel, kui nad tasuvad selle eest vara omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Koosolekul vastuvõetud tingimustest keeldumise korral otsustati võtta kasutusele sanktsioonid - lülitada välja elektrienergia igal kinnistul. Otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul viibinud liikmed. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse mh muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (MTÜS § 22 lg 1). Tegemist oli korduva koosolekuga, millest võttis osa 49 liiget 231-st. Põhikirja p 6.10 lg 2 kohaselt teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Seega oli üldkoosoleku poolt vastu võetud otsused õiguspärased ja kehtivad. Vaidlus puudub selles, et 12.05.2017 tuli kostja juhatuse esimees hageja juurde ning ütles, et tuleb kohe sõlmida uued lepingud seoses kinnistutega X tn x, X tn x ja X tn x. Ühtlasi ütles esimees, et uut lepingut tuleb sõlmida ka kinnistu X tn x suhtes. Kostja tutvustas samas ka 30.04.2017 üldkoosoleku otsuse sisu - juhul kui hageja keeldub lepingu sõlmimast, siis lülitatakse igal kinnistul elekter välja. Uue lepingu sõlmimise vajadus tulenes üldkoosoleku 30.04.2017. a otsusest. Kostja kordab üle, et hageja ei ole ühistu liige kunagi olnud. Alates 29.10.2016 ei ole ühistu liige ka X x, Narva kaasomanik G L (hageja ema). MTÜS § 17 lg 2 kohaselt ei ole isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, õigusi ühingu varale. Kostja leiab, et nimetatu kehtib ka juhul kui isik ei ole mittetulundusühingu liige kunagi olnud. Hageja ja kostja vahel sai sõlmitud 03.09.2016. a leping nr 203. Lepingu p 3.5 kohaselt on lepingupoolel õigus ühepoolselt lõpetada koostöö teist osalejat sellest eelnevalt 15 päeva enne lõpetamist kirjalikult teavitades, ning seda tingimusel, et lõpparve on täielikult tasutud koostöö lõpetamise päeval. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja tõlge nimetatud punkti osas on ebatäpne ja raskesti mõistetav. 16.05.2017 edastas kostja hagejale teate, et vastavalt AÜ Esimene Metsaaed 30.04.2017. a üldkoosoleku otsusele: juhul kui kinnistute X tn x, x, x, x omanik keeldub vastu võtmast kinnistute teenindamise aiandusühistuga sõlmitud lepingu alusel, kuuluvad antud kinnistud 7(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

elektrisüsteemist välja lülitamisele. Väljalülitamise tööd usaldada xxx OÜ-le, kes teenindab aiandusühistut lepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt oli aiandusühistul õigus lõpetada X x elektrienergiaga varustamine nii üldkoosoleku otsuse kui ka lepingu p 3.5 alusel. Kostja möönab, et AÜ üldkoosoleku 30.04.2017 protokoll „Juhatuse 16.05.2017 teade lepingu lõpetamisest ja elektri väljalülitamisest“ ei teavitatud hagejat 15 päeva ette. Praeguseks on kostja taastanud kinnistu X x, Narva elektrienergiaga varustamise. Täiendavalt märgib kostja, et kinnistul X x on ehitisregistri andmetel 1-korruseline aiamaja, milles on eluruumi pind 28m2. Nimetatud ehitise varustamiseks elektrienergiaga oli sõlmitud leping nr 203. Samal kinnistul asub ehitis aadressil X x/1, mille suhtes ei ole sõlmitud lepingut. Ehitisregistrist nähtuvalt on ehitisele väljastatud ehitusluba. Kasutusluba ehitise kasutamiseks puudub. Juhatuse liige O I andis 28.08.2016 juhatusele aru, mille kohaselt „Juhatuse otsusega saadeti mind kontrollima X x elektriarvestit. Uues majas oli uut tüüpi tinaplommiga plombeeritud elektriarvesti, millel ei olnud numbrit. Vastavalt X x uue arvesti viimastele andmetele ei vastanud need täiel määral vana tüüpi arvesti näitudega, mis olid kantud aiandusühistu andmetesse (arvesti paigaldatud sauna). Vana arvesti seisis omaniku sõnul saunas, oli demonteeritud firma xxx OÜ poolt, mille kohta on koostatud akt koos elektrinäiduga. Vanal arvestil puudusid plommid. Omanik selgitas, et on olemas uue maja elektriprojekt. X x kinnistu omanikul ei olnud ette näidata ühtegi dokumenti, mille alusel oleks tal luba elektriühendusele aiandusühistult. Antud ajal on X x elektriühendus õigusvastane.“ EhS § 50 lg 1 ls 1 kohaselt kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 54 lg 1 kohaselt kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. EhS § 19 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: 1) ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele; 2) ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Ehitise kasutusluba on vajalik ennekõike kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Ilma kasutusloata ei tohi hoonet kasutada. Kasutusloa saamise eelduseks on ehitise ehitamine vastavalt ehitusloale. Kasutusloa taotlemise üheks tingimuseks on elektripaigaldise audit. Elektripaigaldise võib kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu (https://vvww.tia.ee/elektripaigaldised/'). EhS § 139 lg 1 näeb ette vastutuse ehitise kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav. Hageja peab täpsustama millises ehitises ta elab. Eluliselt ei ole usutav, et hageja elab koos abikaasa ja kolme lapsega 28m2 aiamajas. Kostja ei pea ega tohi elektrit tagada kasutusloata ehitisele. X tn x Narva ja X tn x Narva kinnistute elektrienergiaga varustamist ei saa hageja lepingute nr 201 ja 202 alusel nõuda. Nimetatud lepingud olid sõlmitud teise isikuga ja on käesolevaks ajaks lõpetatud. Samuti ei ole kostja kohustatud tagama X tn x Narva, X tn x Narva ja X tn x Narva elektrienergiaga, kuivõrd I L ei ole ühistu liige ning elektrilepingut temaga sõlmitud ei ole. 8(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Samuti ei ole kostja kohustatud varustama ehitist elektriga millel puudub kasutusluba (puutuvalt X x, Narva). Kostja müüb ja edastab elektrienergiat vaid oma liikmetele või mitteliikmetele, kellega on sõlmitud elektrileping. Hagis viidatud ELTS § 90 lg 1 ja lg 2 kohaldatakse ka juhul kui võrguteenust osutatakse ja elektrienergiat müüakse ka käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt (ELTS § 90 lg 13). ELTS § 15 lg 6 p 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikeid 1-3 ei kohaldata mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks. Kostja rõhutab, et vaatamata elektrilepingule nr 203 on elektri müümine ja edastamine keelatud, kuna hageja elukohas (X x, Narva) puudub kasutusluba ning hageja ei tohi seda elukohana kasutada.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja on seisukohal (kd 1, tl 103-104), et kostja väide, et hageja ei olnud ühistu liige on absurdne ja paljasõnaline. Kostja sai ühistu liikmeks pärast oma isa V L ́i (ik xxx) surma 15.07.2000. Hageja on esitanud juhatusele kõik tol ajal selleks vajalikud avaldused ja dokumendid. Hageja liikmelisust tõendab ka aedniku liikmeraamat nr 66, mis oli ümber vormistatud hageja nimele. Hageja on pärinud ka V L ́i kuuluva kinnistu X tn x Narva, mis asus ühistu territooriumil. Vastavasisuline omanikukanne on tehtud kinnistusraamatus 05.04.2001. Aastate jooksul on hageja tasunud kõik ühistu makseid, täitis ühistu liikme kohustusi ja kasutas õigusi, sh osales üldkoosolekutel hääleõigusega. Hageja esitab kohtule äriregistri teabesüsteemis olevad 2014. a ja 2016. a üldkoosoleku protokollid koos liikmete nimekirjadega, milles aiamaa nr x (s.t kinnistu X tn x Narva) omanikuna ja ühistu liikmena on märgitud „L I“, s.t L I, s.o hageja. Hageja leiab, et kostja viide ühistu põhikirja p-le 2.2, mille alusel liikmeks astuja võetakse tema kirjaliku avalduse alusel ühistu liikmeks juhatuse otsusega, on asjakohatu. Ühistu põhikirja p 2.3 lg 2 järgi loetakse ühistu liikme pärija ühistu liikmeks endise liikme surma päevast. Enne hagi esitamise päeva ei ole kostja kunagi väitnud, et hageja ei ole ühistu liige. Kostja väide, et ühistu liige on hageja ema, G L, ei vasta tegelikkusele ja ei ole tõendatud. Kostja ei esitanud ei G L avaldust ega liikmete nimekirja. G L ei ole ühistu liige ning ei ajanud kunagi ühistu ega kinnistu X tn x Narva asju. Kõikides ühistuga seotud küsimustes suhtles kostja alati hagejaga. Eluliselt ei ole usutav, et suheldes hagejaga rohkem kui 16 aasta jooksul ja olles teadlik, et hageja ei ole ühistu liige, tekiks see küsimus vaid praegu. Lisaks sellele on kostja väide vastuolus tema käitumisega ning hagejale väljaarvamise kohase 14.05.2017 antud teatega. Kostja toimetas nimetatud teate just hagejale kätte, mitte tema emale, samas ei ole kostja midagi väitnud selle kohta, et hageja ei ole ühistu liige pärast kirjalike vastuväidete esitamist. Hageja juhib ka tähelepanu, et elektrienergia kasutamise ja edastamise leping kinnistu X tn x Narva elektrienergia varustamiseks sõlmis kostja just hagejaga. Hageja leiab, et ühistu juhatuse 01.11.2016 väljaarvamise teatesse tuleb suhtuda väga kriitiliselt. Esiteks on arusaamatu, mida kostja soovib tõendada antud dokumendiga. Ei hageja ega tema ema ei ole kunagi antud dokumenti kätte saanud ega näinud enne käesoleva kohtuvaidluse tekkimist. Kostja ei tõendanud teate kättetoimetamist ega seletanud selle kättetoimetamise viisi 9(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

ja asjaolusid. Oma vastuses kostja isegi ei väida, et ta selle teate on kellelegi saatnud. Teatel puudub adressaadi eesnimi. Kuna kinnistu X tn x Narva omanikeks on hageja ja tema ema ja mõlemad kannavad perekonnanime L, ei või selle teatega tõendada, et see on adresseeritud G Lle. Teade on allkirjastamata. Hageja leiab, et tegemist on ebaehtse dokumendiga. Kostja vastuväited 30.10.2016. a teate kohta on arusaamatu. Hageja on põhistanud nimetatud teate kättesaamise asjaolusid. Kostja ei vaielnud selle olemasolu ega kättetoimetamise asjaoludele vastu. Hageja esitas oma vastuväited nimetatud teatel juhatusele. Vastuväidete kättesaamist on tõendatud kostja juhatuse esimehe Mi allkirjaga, mis on pandud samale teatele. Elektrienergia kasutamise ja edastamise lepingud nr 201 ja nr 202 on tõepoolest allkirjastatud V H ́i (ik x) poolt, kes on hageja abikaasa. Hageja leiab, et võib esitada hagi lepingu täitmise nõudes AÕS § 71 lg 4 ja VÕS § 73 alusel, kuna kinnistu X tn x Narva ja kinnistu X tn x Narva on hageja ja tema abikaasa ühisomandis ja seetõttu on hageja ja tema abikaasa solidaarvõlausaldajad kostja suhtes. Hageja leiab, et kostja seisukohad lepingute täitmise suhtes on vastuolulised. Vastuses hagile leiab kostja, et hageja ei ole lepingute nr 201 ja nr 202 osapool. Kuid koos vastusega esitatud 01.11.2016 teates nimetatud lepingute annulleerimise kohta märkis kostja teate ainuadressaadiks just hagejat. Hageja rõhutab, et ei tema ega keegi tema perekonnast ei ole kunagi saanud 01.11.2016 teate lepingute annulleerimisest ja elektrienergia väljalülitamisest. Hageja juhib kohtu eritähelepanu, et nimetatud dokument ei ole ehtne. Teates, kelle adressaat on hageja, märgiti, et kinnistu X x, x, x omanik lülitakse elektrisüsteemist välja seoses ebaseadusliku liitumisega. Hageja sai kinnistu aadressil X tn x omanikuks vaid 17. veebruaril 2017, omandades seda 2017. a veebruaris toimunud enampakkumisel Eesti Vabariigilt. 01.11.2016 ei olnud hageja selle kinnistu omanikuks ja isegi ei kavatsenud seda osta. Hageja sai 30.04.2017 üldkoosoleku protokolli kätte vaid kostja vastusega ja ei olnud teadlik otsuse sisust ja selle põhjendustest. Hageja vaidleb üldkoosoleku otsuses esitatud põhjendustele vastu, kuna nad ei vasta tegelikkusele. Hagejal ei ole võlgnevusi kostjale, hageja on tasunud ühistu elektrivõrgu renoveerimise eest iga oma kinnistu eest. Hageja kaalub võimalust vaidlustada nimetatud otsust kohtus. Kostja väide, et ta edastas 16.05.2017 teate, ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole teate kättetoimetamist tõendanud. Antud teade on esitatud vaid koos vastusega hagile. Teade on samuti allkirjastamata. Hageja leiab, et kostja väited ehitiste ja ehitamise kohta on asjakohatu. Kuid hageja selgitab, et ühekorruseline maja, mille kohta räägib kostja, on ammu lammutatud, millest on kostja teadlik. Ehitise täieliku lammutamise kohta on tehtud vastav kanne ehitisregistris. Asjakohatud ja paljasõnalised on kostja väited, et hageja olevat liitunud ühistu elektrivõrguga õigusvastaselt. Hageja ei saanud kostjalt mingeid pretensioone seoses elektriühenduse õigusvastasusega või elektrienergia kasutamisega. Ühistu juhatuse liige O. I külastas hagejat 2016. a augustis elektriarvesti plommide vahetamise eesmärgil. I on seletanud, et ühistu otsustas paigaldada uued nummerdatud plommid. Asjakohatu ja vastuoluline on kostja väide, et elektrienergia kasutamise ja edastamise leping nr 203 oli sõlmitud vana aiamaja elektrienergia varustamiseks. Leping on sõlmitud 03.09.2016, s.t pärast vana maja lammutamist ja O. Ii poolt uute plommide paigaldamist. Lisaks sellele leiab hageja, et elektrienergiaga varustatakse kinnistut, mitte konkreetset ehitist. 10(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Hageja leiab, et kostja väited kasutusloa kohta ja selle kohta, et elektri müümine ja edastamine kinnistul X tn x Narva on keelatud kasutusloa puudumise tõttu, ei põhine seadusel ja on asjakohatu.

KOHTUISTUNG

05.06.2018 toimunud kohtuistungil (kd 1, tl 146-150) jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks.

KIRJALIK MENETLUS

Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus 5. novembri 2019. a määrusega vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi. Kompromissi pooled ei esitanud. Mõlemad pooled esitasid menetluskulude nimekirjad. Hageja on esitanud ka lõplikud seisukohad. Kohus muutis 31. detsembri 2019. a, 7. jaanuari 2020. a ja 14. jaanuari 2020. a määrustega kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

Tsiviilasi nr 2-17-8298

-15.08.1998 kviitung order nr 176; -12.09.1998 kviitung order nr 320. Viidatud tõenditega soovib hageja tõendada, et on kandnud kulusid, s.h tasunud liikmemaksu juba alates 1998. aastast. - 01.01.2018 maksekorraldus nr 813; 30.09.2018 maksekorraldus nr 944; 30.09.2019 maksekorraldus nr 1056. Viidatud tõenditega soovib hageja tõendada, et kannab ühistu liikmelisusega seonduvaid kulusid hetkel ka. Hageja juhib tähelepanu, et ehkki need summad on tasutud pärast kohtuvaidluse algatamist ja hageja liikmelisuse kohaste kostja vastuväidete esitamist, ei ole kostja nendest summadest loobunud ega tagastanud sel põhjusel. Taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks Küll 28.07.2017 seisukohas palus hageja kohtul kontrollida kostja esindaja esindusõiguse olemasolu. AET-is olevatest materjalidest, nt kostja poolt 20.06.2017 esitatud dokumentidest, nähtub, et kostja esindajal on volikiri, mille on A M väljastanud, ik 35912x722, tema esindamiseks. Ehkki A M on kostja juhatuse liige, puudub siiski AET-i materjalide hulgas volikiri kostja esindamiseks. Tuginedes TsMS § 226 lg 1 ja § 227 lg-le 5, palub hageja kohtul kontrollida kostja esindaja esindusõiguse olemasolu ja kui selgub, et sellekohane esindusõigus puudub ja selle olemasolu kostja esindaja ei tõenda ega esita heakskiitu, taotleb hageja tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. lahendamata taotlused Esmalt lahendab kohus hageja lahendamata taotlused kostja esindaja esindusõiguse kontrollimiseks ja selle puudumisel tagaseljaotsuse tegemiseks. 12(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Kohus 16. jaanuari 2020. a määruses määras kostja esindajale tähtaja esindusõigust tõendavate dokumentide ja menetluses kostja nimelt tehtud menetlustoimingute heakskiitu esitamiseks. Kostja esindaja esitas kohtule 24. jaanuaril 2020 nõuetekohane kostja esindamise volikiri. TsMS § 227 lg 5 teise lause järgi kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud kehtivad ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse. Kuna kostja andis T. L ́ele volikirja enda esindamiseks 24. jaanuaril 2020, eeldatakse TsMS § 227 lg 7 viimase lause alusel, et kostja on teda menetluses esindanud T. L ́e volituse heaks kiitnud. Samuti on kohtule 24. jaanuaril 2020 esitatud volikirjas sõnaselgelt toodud, et AÜ Esimene Metsaaed kiidab heaks tsiviilasja nr 2-17-x98 menetluses tema nimelt T L ́e tehtud menetlustoimingud. Eeltoodust lähtudes, tagaseljaotsuse tegemiseks alust ei ole ja kohus jätab rahuldamata hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hagiavalduses palub hageja tunnistada kehtetuks Esimene Metsaaed AÜ juhatuse poolne hageja aiandusühistust väljaarvamise 29.10.2016. a otsus, taastada hageja liikmelisus AÜ-s ja kohustada kostjat taastama omal kulul elektrivõrguühendust hagejale kuuluvatel kinnistutel (4 kinnistut). Tuginedes TsMS § 370 lg 2, taotleb hageja alternatiivse nõudena juhuks, kui kohus eeltoodud nõuet ei rahulda, tuvastada juhatuse otsuse tühisus TsÜS § 38 lg 2 lg 1 alusel, kuna otsus ei vasta headele kommetele ja on äärmiselt ebaõiglane.

Juhatuse otsuse kehtivuse kontrollimine hageja aiandusühistust väljaarvamise osas Hageja väitel sai ta 14.05.2017 juhatuse esimehelt kätte teate, mille järgi arvati maatüki X x omanik (hageja) aiandusühistust Esimene Metsaaed välja aiandusühistu juhatuse 29.10.2016. a otsusega seoses aiandusühistu põhikirja punkti 2.9 (4) süstemaatilise rikkumisega. Hageja leiab, et otsus on kehtetu, kuna juhatuse otsus iseenesest jäi hagejale esitamata ja hagejal on kahtlus selles, kas juhatus oli üldse pädev vastu võtma hageja väljaarvamise kohast otsust. Kostja ei esitanud hagejale ei juhatuse otsust ega juhatuse koosoleku protokolli väljaarvamise otsuse vastuvõtmise kohta. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 3 järgi tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kostja seda ei teinud. Käesoleva ajani jääb hagejale täiesti arusaamatuks, millised täpsed rikkumised on väljaarvamise otsuse aluseks ning mis põhjustel selline otsus vastu võeti. Kostja ei ole kunagi hagejale pretensioone ega nõudeid esitanud.

13(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja väitel ei ole ja ei olnud hageja kunagi kostja liige, mistõttu ei saanudki juhatus teda välja arvata. Eeltoodust johtuvalt ei saa I L nõuda enda liikmelisuse taastamist. Hageja ei ole kostja käsitlusega nõus. Hageja sai ühistu liikmeks pärast oma isa V L ́i (ik x) surma 15.07.2000. Hageja on esitanud juhatusele kõik tol ajal selleks vajalikud avaldused ja dokumendid. Hageja liikmelisust tõendab ka aedniku liikmeraamat nr 66, mis sai ümber vormistatud hageja nimele. Hageja on pärinud ka V L ́i kuuluva kinnistu X tn x Narva, mis asus ühistu territooriumil. Sellekohane omanikukanne tehti kinnistusraamatus 05.04.2001. Aastate jooksul on hageja tasunud kõike ühistu makseid, täitis ühistu liikme kohustusi ja kasutas õigusi, sh osales üldkoosolekutel hääleõigusega. Kohtule esitatud Esimene Metsaaed AÜ juhatuse 29.10.2016 koosoleku protokollist nr 10 väljavõtte (kd 1, tl 141) kohaselt võeti ühehäälselt vastu otsus X x omaniku väljaarvamisest aiandusühistu liikmetest aiandusühistu põhikirja täitmata jätmise eest ning üldkoosolekul kinnitatud maksete tasumise keeldumise eest, kõigiga sellega seotud tagajärgedega. Samuti võeti ühehäälselt vastu elektrienergia väljalülitamise otsus X x, x, x nagu ebaseaduslik sisselülitamine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Lähtuvalt eeltoodust peab kohus esmalt tuvastama, kas hagejal on õigus juhatuse 29.10.2016. a otsuse kehtivust vaidlustada väidetavalt teda ühistu liikmest väljaarvamise osas. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg-st 1 tulenevalt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Hageja väitel sai ta kostja liikmeks pärast oma isa V L ́i (ik x) surma 15.07.2000. Hageja on pärinud ka V L ́ile kuuluva kinnistu X tn x Narva, mis asus ühistu territooriumil. MTÜS § 14 lg-st 1 tuleneb, et liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb. MTÜS § 13 lg 1 järgi otsustab juhatus mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Vastavalt kostja 29.04.2000 üldkoosolekul kinnitatud põhikirja (kd 1, tl 156-163) p-le 9 võib ühistu liikmeks olla füüsiline isik või juriidiline isik, kes on aiamaa omanik või valdaja. Ühistu liikmeks ei ole lubatud võtta isikuid, kes kasutavad aiamaa rendi-või allrendi lepingu alusel, või suulisel kokkuleppel aiamaa omaniku või valdajaga. Punkti 10 kohaselt võetakse liikmeks taotleja ühistu liikmeks kirjaliku avalduse alusel ühistu juhatuse otsusega. Uus kostja põhikiri on kinnitatud alles 22. mail 2016 (kd 1, tl 15-19). Hageja väitel, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, kuni surmani oli kostja liikmeks hageja isa V L (kd 1, tl 170, tõlge tl 174). Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et pärast V L ́i surma 15. juulil 2000 on hageja pärinud muuhulgas V L ́ile kuuluva kinnistu X x, Narva (kd 1, tl 111). Hageja väitel sai ta ühistu liikmeks peale isa surma. Ta on esitanud kohase avalduse endisele juhatusele, kirjutas avaldust vabas vormis raamatupidaja juuresolekul. Kostja väitel sai peale V 14(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

L ́i surma ühistu liikmeks I L, hiljem aga isikliku avalduse alusel G L. Just G L sai vaidlustatava otsusega ühistu liikmest välja arvatud. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x (kd 1, tl 8) kinnistu (elamumaa) Narva linn, AÜ Esimene Metsaaed, X x omanikena olid 05.04.2001 kantud G L (2/3 kaasomandist), I L (1/6 kaasomandist) ja I L (1/6 kaasomandist). 03.07.2013 olid kinnistu omanikena kantud G L (4/6 kaasomandist) ja I L (1/3 kaasomandist). Lähtuvalt MTÜS § 14 lg 1, § 13 lg-st 1 ja kostja põhikirja p-st 10 ei läinud peale kostja ühistu liikme V. L ́i surma liikmelisus automaatselt tema pärijatele üle, ühistu liikmeks astumiseks tuli esitada avaldus, mille kohta pidi juhatus tegema otsuse. Põhikirja p 22 alapunkti 2 kohaselt peab ühistu liige tasuma sisseastumismaksu üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras. Asja materjalides puuduvad andmed hageja poolt sisseastumismaksu tasumise kohta, samuti ei väitnud hageja ka ise, et oleks ta sisseastumistasu maksnud. Mõlemad pooled ei esitanud kohtule hageja I L avaldust kostja AÜ Esimene Metsaaed liikmeks vastuvõtmiseks ja kostja juhatuse otsust hageja avalduse lahendamise tulemuse kohta. Hageja arvates tõendavad tema liikmelisust liikmeraamat (kd 1, tl 112-x), asjaolu, et ta maksis liikme- ja muid liikmelisusest tulenevad makseid (kd 1, tl 116, 116 pöördel, 119-126 pöördel, 129; kd 2, tl 26-27 pöördel) ning teda on kantud üldkoosolekutel osalemiseks liikmete nimekirja hääleõigusega (kd 1, tl 130-132 (jnr x), kd 1, tl 133-135 (jnr x)). Kohus on seisukohal, et liikmeraamatu olemasolu ning liikmemaksu ja muude maksete tasumine ei tee hagejast ühistu liiget. Liikme- ja muid maksusid võib maksta ka kolmanda isiku (ühistu liikme) eest. Liikmeraamatus nr 66 sisalduvatel andmetel (kd 1, tl 112-x) oli see väljastatud 5. detsembril 1998, raamatusse kantud I L, sünniaeg 15.11.1977, maatükk nr x X tn. Ülespool on kirjas ka L I. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuni 15. juuli 2000 surmani on olnud kostja liikmeks hageja isa V L, mistõttu ei saanud liikmeraamat nr 66 olla väljastatud 5. detsembril 1998 I L ́i ega I L nimele. Küll üldkoosolekute protokollidele lisatud nimekirjades jnr x all on märgitud L I. (kd 1, tl 131, tl 134), kuid kohus on seisukohal, et hageja üles märkimine nimekirjas ei tee temast iseenesest automaatselt ühistu liiget. Raamatupidaja T A raamatupidamise tõendi (kd 1 tl 168, tõlge tl 169) kohaselt „Seoses sellega, et AÜ dokumentide hulgas ei olnud iga-aastaseid maa-ameti andmeid aiamaade omanike kohta. Aiamaade omanikud ei esitanud alati omanike-sugulaste vahetuse kohta kinnitavaid s.o juriidilisi dokumente. Raamatupidamise maksete teatistes tehti muudatusi omanike sõnade järgi. 2012. aastal L I teatas mulle, et omanikuks on tema L I, aga mitte L I, nagu see oli märgitud raamatupidamise dokumentides. Ta ei selgitanud, et L I. on teine inimene. Ma tegin parandused enda nimekirjades tema sõnade järgi.“ Raamatupidamise tõend on dokumentaalne tõend TsMS § 229 lg 2 ning § 272 lg 1 ja 2 alusel. Kohus ei saa märkimata jätta kostja vastuolulist käitumist ja nõustub selles osas hageja arvamusega. Juhatuse 29.10.2016. a otsuse teatist (kd 1, tl 14, tõlge tl 52) toimetab ta just hageja I Lle kätte. Samuti edastab ta juhatuse 29.10.2016. a otsuse kohase teatise tähitud kirjaga just hageja I L nimele (kd 1, tl 141, 142). Ühistu liikmete üldkoosolekute protokollidele lisatud nimekirjades jnr x all on üles märgitud L I. (kd 1, tl 131, tl 134). MTÜS § 16 lg 4 esimesest lausest tulenevalt kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. 15(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Kohus leiab, et kui hageja leiab, et ta on ühistu liige ja vaidlusalune otsus puudutab teda, hagejal oli õigus seaduses sätestatud tähtajal ja korras oma õiguste kaitseks pöörduda üldkoosoleku poole. Kohtul ei ole andmeid, et hageja oleks seda õigust kasutanud, kuigi asja arutamise käigus sai ta juhatuse vaidlusaluse otsuse kätte. Kuna hageja ei tõendanud oma õigust Esimene Metsaaed AÜ juhatuse 29.10.2016. a otsuse vaidlustamisele ühistu liikmetest väljaarvamise osas, jätab kohus selles osas hagi rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata nõuded: 1. Tunnistada kehtetuks AÜ Esimene Metsaaed juhatuse 29.10.2016 hageja aiandusühistust väljaarvamise otsus; 2. Taastada hageja liikmelisus AÜ-s ning

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Hageja kinnistute elektrienergia varustamiseks sõlmiti lepingud, seeläbi saab ta teenuse taastamiseks kasutada lepingust ja seadusest tulenevad abinõusid. Nõude kostja kohustamiseks poolte vahel sõlmitud lepingute täitmiseks ja hagejale kuuluvatel kinnistutel elektrivõrguühenduse taastamiseks Hageja nõudeks on ka kohustada kostjat täitma hageja ja kostja vahel 03.09.2016 sõlmitud lepingud hagejale kuuluvate kinnistute elektrienergiaga kindlustamiseks kostja üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel ja taastama omal kulul elektrivõrguühendust nimetatud kinnistutel. Kohus on juba tuvastanud, et hageja I L ja V H’i ühisomandisse kuuluvad Narva linn, AÜ Esimene Metsaaed, X tn x, X tn x ja X tn x asuvad kinnistud (elamumaa). Samuti I L ja G L kaasomandis on Narva linn, AÜ Esimene Metsaaed, X x asuv kinnistu (elamumaa). Kohus on juba tuvastanud, et hageja ei tõendanud, et tema kui Narva linn, AÜ Esimene Metsaaed, X x asuva kinnistu (elamumaa) kaasomanik on kostja liige. Samuti pooltel puudub vaidlus, et ei hageja ega tema abikaasa kui Narva linn, AÜ Esimene Metsaaed, X tn x, X tn x ja X tn x asuvate kinnistute (elamumaa) ühisomanikud ei ole kostja liikmed. Kostja põhikirja, mis on kinnitatud ühistu 22. mail 2016 üldkoosolekul, p-st 1.3 tulenevalt ühistu eesmärgiks on võimaldada oma liikmetel ja nende perekondadel veeta oma puhkust ja_vaba aega ning Ühistu liikmete kruntide teenindamiseks vajalike üldkasutatavate ehitiste ja rajatiste (teed, madalpingeliinid, kaupluse hoone, pumbajaam, magistraalveetrassid, üldpiirdeaed ja väravad, kraavid liigvee eemaldamiseks) ühine majandamine. Kuna Narva linn, AÜ Esimene Metsaaed, X x, X x, X x ja X x asuvate kinnistute (elamumaa) omanikud ei ole kostja liikmed, leiab kohus, et kostjal ei ole kohustust osutada nendel aadressidel elektrivarustust. Samas võib see kohustus tuleneda poolte vahelistest võlasuhetest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg-st 1 tulenevalt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 3 p-le 1 võlasuhe võib tekkida lepingust. Hageja on esitanud 03.09.2016 elektrienergia tarnimise ja tarbimise korra leping nr 203 (kd 1, tl 10, tõlge tl 50), mille poolteks on AÜ ESIMENE METSAAED (Põhitarbija) ühelt poolt ja I L (Tarbija) teiselt poolt kui maatüki X x omanik ning lepingu esemeks on AÜ ESIMENE METSAAED poolt elektrienergia tarnimine maatüki X x aiamajani. 03.09.2016 elektrienergia tarnimise ja tarbimise korra lepingu nr 202 (kd 1, tl 11, tõlge tl 49) kohaselt selle poolteks on AÜ ESIMENE METSAAED (Põhitarbija) ühelt poolt ja V H (Tarbija) teiselt poolt kui maatüki X x omanik ning lepingu esemeks on AÜ ESIMENE METSAAED poolt elektrienergia tarnimine maatüki X x aiamajani. 03.09.2016 elektrienergia tarnimise ja tarbimise korra lepingust nr 201 (kd 1, tl 12, tõlge tl 48) tulenevalt selle poolteks on AÜ ESIMENE METSAAED (Põhitarbija) ühelt poolt ja V H (Tarbija) teiselt poolt kui maatüki X x omanik ning lepingu esemeks on AÜ ESIMENE METSAAED poolt elektrienergia tarnimine maatüki X x aiamajani. Vaatamata sellele, et kohtule esitatud lepingud ei ole Tarbija poolt allkirjastatud, ei vaidle pooled vastu, et nad mõlemad aktsepteerisid lepingute sõlmimist. 17(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Nähtuvalt hagiavaldusest tugineb hageja nõudes asjaolule, et kostja rikkus nende vahel 03.09.2006 sõlmitud lepinguid, kuna vastavalt lepingute p-le 2.1 kohustus kostja muuhulgas kindlustama hageja kinnistud (X x, X x ja X x) elektrienergiaga. 16.05.2017 ilma eelneva teatamiseta ja põhjuste seletamata katkestas kostja elektrienergia edastamist hageja kinnistule X tn x ja seal asuvale eramule lõikades ära hageja elektriliini liitumispunktis. Järgmisel päeval avastas hageja, et kostja katkestas elektrienergia edastamist ka kõikidele teistele hageja kinnistutele. Hageja nõude kostja kohustamiseks poolte vahel sõlmitud lepingute täitmiseks ja hagejale kuuluvatel kinnistutel elektrivõrguühenduse taastamiseks kvalifitseerib kohus lepingulise kohustuse täitmise nõudena. VÕS § x järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg-st 2 esimesest lausest tulenevalt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. 03.09.2016 lepingute nr 201, 202 ja 203 punkti 3.3 kohaselt „Tarbija“ tasub tarbitud elektrienergia eest igakuiselt vastavalt elektriarvesti näitudele. Lepingute punkti 3.4 kohaselt „Põhitarbija“ jätab endale õiguse tarbitud elektrienergia eest tasumisega üle 1 aasta viivitamisel katkeda „Tarbija“ elektrivarustuse. Korduv sisselülitumine maksab 50 eurot. Kostja katkestas hagejale elektrienergia tarnimist 2017. a mais. Vastavalt hageja esitatud tõenditele (kd 1, tl 116, 117-129) aastatel 2016 ja 2017 tasus ta kostjale maksed seoses kinnistutega (X x, X x ja X x), seega kostjal ei olnud õigust katkestada hagejale kuuluvatele kinnistutele elektrienergia tarnimist. Oma tegevusega kostja rikkus lepingute p 3.4. Kohus leiab, et hageja viide elektrituruseaduse (ELTS) §-le 90 ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole võrguettevõtja selle seaduse mõttes. Kohus leiab, et kuna I L on kinnistute kas kaas- või ühisomanik, saab eeldada teiste omanike nõusolek hagi esitamiseks. Kostja väited, et lepingud olid ülesöeldud, ei ole tõendatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõuded kostja kohustamiseks poolte vahel sõlmitud lepingute täitmiseks ja hagejale kuuluvatel kinnistutel elektrivõrguühenduse taastamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi selles osas. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

18(19)

Tsiviilasi nr 2-17-8298

Vastavalt TsMS § 163 lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, arvestades hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise ulatust leiab õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna menetluskulud on jäetud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ T Šabarova kohtunik

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.