2-23-18362/28 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel MENETLUSE KÄIK 2024/2025 PANKROTIVARA VALITSEMINE (tegevus) 02.04 Tartu Maakohus kuulutas 28.02 kuni 18.03 võlgniku vara ja kohustustega tegelemine, välja pankroti pandipidajaga suhtlemine, töötajate väljaselgitamine. 02.04 määruse kätte saamine ja tegevuse kavandamine, võlausaldajate teavitamine PankrS § 34 kohaselt. 04.04 kuni 10.04 suhtlus RTK järelevalve töötaja Merike Kraamiga, järelevalves osalemine 10.04 kuni 17.04 koos võlgniku juhatuse liikmega töötajate nõuetega tegelemine, töötajatele nõudeavalduse näidise koostamine, saatmine, avalduste vastuvõtmine, kontrollimine, esimese üldkoosoleku ettevalmistamine 17.04 pankrotivara ja halduri poolt määratud häälte nimekirja saatmine võlausaldajatele. 18.04 võlausaldajate esimene koosolek 18.04 võlausaldajate üldkoosoleku pidamine Viljandi kohtumajas, protokolli koostamine ja saatmine kohtule ning kõigile nõudest mitte loobunud võlausaldajatele. 20.04 kuni 13.05 jätkuvalt tegelemine nõuetega ja töötajate nõuetega. 14.05 kohtumine pandipidaja ja ruumide rendileandjaga võlgniku juhatuse liikmega Viljandis , võlgniku tegevuskohas. Pankrotivara ülevaatamine ning vastavuse kontrollimine võlgnikult saadud andmetega. Vara müügi võimaluste arutamine ja rendileandja poolt võimaldamine vara hoidmiseks , tasumata rendi tingimustes. 15.05 kuni 02.06 tegelemine võlausaldajate nõuetega ja töötajate nõuetega. 02.06 lõppes nõuete esitamise 02.06 kuni 26.08 juhatuse liikmelt töötajate andemete saamine tähtaeg ja esitamine Töötukassale 27.08 võlausaldajatele esialgse 01.07 kuni 27.08 nõuetega ja vara realiseerimise küsimustega nimekirja esitamine tegelemine. 27.08.2024 avaldas haldur teate, mille kohaselt oli võlgnikul ja võlausaldajatel võimalik tutvuda esialgse nõuete nimekirjaga ajavahemikus 27.08.2024 kuni 13.09.2024. 27.08 kuni 17.09 pandipidaja pakkumise arutamine võlausaldajatega ja pakkumise vastuvõtmine üldkoosoleku otsusega

9.1.Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena. Üldjuhul on teada, et äriühingu maksejõuetus ei teki iseenesest. Finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Äritegevust mõjutavad tegurid peituvad valdkondades nagu tootmine, teenindus, samuti tarkvara arendus (kulud, kvaliteet, kvalifitseeritud tööjõud, vara kasutusaste), turundus (müügipersonal, koostöö jae müüjatega, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, toote valik ja reklaam), tehnoloogia ja erioskused (innovatsioonivõimelisus, tehnoloogia valdamine, uute toodete kiire turule toomine või kasutamine, teadmised uuenduste osas), organisatsioonilised võimed (info süsteemid, võime kiiresti reageerida turumuutustele). Turuvõimekus (suunitlus), kas suunatud tegevus koduturule või suudetakse arendada piiriüleselt. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis. Nagu juba ajutise halduri aruandes märgitud, 2022 majandusaasta esitamata ja 2023 aasta majandusaasta aruanne koostamata ja esitamata äriregistrile. Aasta aruannete kasumiaruannete alusel võib andmeid kõrvutades järeldada, et 2023 aasta oli väga suure langusega, müügikäive langes ca 88 %, see seostab selgitusega, mille kohaselt nii Eesti kui ka Saksa kliendid loobusid tellimustest, mis põhjustas käibe languse. Samas tekib küsimus, kui Saksa kliendile saadeti mais 2023 1 objekti detailid. Samas millest ikkagi tekkis olukord, milles 2023 aasta 71 567 müügitulu saavutati ca 136 846 euro kahjumi hinnaga. Kui kõrvutada avalduses esitatud andmeid ja avalikult kätte saadavaid andmeid siis pidi tegelik muutus algama 2023 aasta I kvartalis ja realiseerus 2023 III kvartalis maksejõuetusega. AS LHV Pank EE077700771007959373 väljavõtte kohaselt jääb silma, et ajavahemikus 15.06.2022 kuni 15.09.2023 on avaldaja juhatuse liige võtnud välja kaardiga sularaha summas ca 23 080 eurot. P.K. selgitusi andnud ei ole, küll on ise esitanud nõudeavalduse ka võlausaldajana.

9.2.Halduri tasu ja kulud Pankrotivara suurus on kokku summas 37 350,00 eurot. PankrS § 65 lg 1 ja§ 65 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Tasu suuruseks kujuneb alammääras 6312,22 eurot. PankrS § 651 alusel, vara 37350, mille alusel tasu 5665 + 647,22 , so 12,1 % 5349-st (37350-32001), kokku summas 6312,22 eurot. Tulenevalt eeltoodust palub haldur kohtul määrata tasuks 6312,22 eurot, mis katab tegevusega seotud üldised kulud ja välja maksta OÜ-le Konkurss. Summas 2084,84 eurot on olemas võlgniku arvelduskontol ja summas 4227,38 eurot tuleb välja mõista juhatuse liikmelt P.K.-lt. Üheks õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2, mille esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed äriühingu ees. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Juhatuse liikme tegevus on selline, et ta viivitas pankrotiavalduse esitamisega. Tagajärjeks on varaliste vahendite puudumine ja kohustusi kokku summas 85 982,42 eurot, mis jäävadki rahuldamata. Kuna vara omandas pandipidaja, siis ei tekkinud piisavalt vahendeid menetluskulude katteks ega nõuete rahuldamiseks kas või osaliseltki. Tulenevalt eeltoodust ja analoogia põhjal PankrS § 30 lg 3, oleks õigustatud mõista välja juhatuse liikmelt halduri tasu katmata osa summas 4227,38 eurot.

Tsiviilasi nr 2-23-18362 Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et 2023.a esimese kvartali lõpuks oli äriühingu juhatusele teada, et ettevõttele rahavoogu tootvaid tellimusi ees ei ole. Näib, et juhatus ei reageerinud ja jäi tegevusetuks. Äriühingu pangakontol olevat raha on sularahas välja võetud, selle tegevuse õiguslikke aluseid ei ole juhatuse liige avaldanud. Sellise tegevuse liigitab kohus raskeks juhtimisveaks. Kuna Havil Moodul OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Urmas Trossi pankrotihalduri kohustest. Kuni pankrotihaldurilt vastava avalduse saamiseni ei tohi registripidaja kustutada Havil Moodul OÜ-d äriregistrist. Äriregistri seaduse § 23 lg 5 kohaselt kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande, kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos juriidilise isiku registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Võlgniku pankrotihaldur Urmas Tross on taotlenud nimetada dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige P.K.. Võlgniku pankrotihalduri Urmas Trossi taotluse alusel tuleb Havil Moodul OÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks nimetada P.K. (isikukood XXX; elukoht XXX, telefon XXX; e-post XXX). Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu PankrS § 65 1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotivara suuruseks kujunes lõpparuande koostamise ajaks 37 350 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 6312,22 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Pankrotihaldur palub määrata tasu lähtuvalt pankrotivara suurusest. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega kuni 32 001–64 000 eurot on 5665 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 12,1% ehk 647,22 eurot, kokku seega 6312,2 eurot.

Tsiviilasi nr 2-23-18362 Pankrotihaldur on taotlenud tasu maksmist alammääraa. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, mh seoses pankrotivara valitsemisega, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust ning pankrotihalduri taotlust tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 6312,22 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Pankrotihalduri tasust 2084,84 eurot tasuda pankrotivara arvel. Ülejäänud ulatuses, s.o. summas 4227,38 eurot, tuleb pankrotihalduri tasu välja mõista isikult, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata ja põhjustanud äriühingu maksejõuetuse raske juhtimisveaga. See isik on võlgniku Havil Moodul OÜ (pankrotis) juhatuse liige P.K.. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2023 aasta esimeses pooles, kuid võlgniku pankrotiavaldus esitati alles 2023 aasta lõpus. Samuti on pankrotihaldur tuvastanud, et perioodil 15.06.2022 kuni 15.09.2023 on võlgniku juhatuse liige P.K. on võtnud pangakaardiga võlgniku arvelduskontolt sularahana välja ca 20 080 eurot. P.K. ei ole andnud selgitusi ega tõendeid raha kasutamise kohta võlgniku majandustegevuses. Puuduvad igasugused dokumendid selliste sularaha väljamaksete õigusliku aluse kohta. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed äriühingu ees. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. ÄS § 187 lg 2 alusel on olemas võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu ja antud juhul on pankrotihaldur taolise nõude esitanud oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu pankrotimenetluse kulude (halduri tasu) näol. Seepärast leiab kohus, et tegemist ei ole PankrS § 158 sätestatud raugemise olukorraga, sest pankrotimenetluse kulusid on võimalik sisse nõuda võlgniku juhatuse liikmelt. Juhul, kui lugeda, et tegemist on PankrS § 158 olukorraga, siis tuleks kohtul teha ka ettepanek Maksejõuetuse teenistusele avaliku uurimise algatamise osas. Maksejõuetuse teenistus saaks siis otsustada, kas esineb avalik huvi ja avaliku huvi olemasolul menetlus jätkuks avaliku uurimisena. Kohus leiab, et on põhjendatud juhatuse liikme vastu esitada (osaline) nõue halduri tasu kaudu. Ja kuna on võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu, siis tuleks kinnitada lõpparuanne, kuna vara jätkub pankrotimenetluse kulude katteks põhjusel, et selles ulatuses esitatakse nõude juhtorgani liikme vastu. Kohus on seisukohal, et siinkohal on põhjendatud jätta pankrotimenetluse kuludest 4227,38 eurot P.K. kanda. Tasu maksta pankrotivarast ja võlgniku juhatuse liikmelt P.K.-lt välja OÜ-le Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 163 lg 7 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag