Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 14.07.2020 pankrotiavalduse ja täiendas seda hilisemalt. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt makejõuetu, soovib võlgadest vabaneda. Kohus kuulas võlgniku ära eelistungil 06.10.20. Võlgnik selgitas, et võlgnevusi on temal üle 16 tuhande euro, sissetulek seisneb töötasus XXX pakutava töö eest. Kohus määrusega 09.10.20. algatas võlgniku pankrotimenetlsue ja nimetas ajutise pankrotihalduri. Tegevusaruanne esitati kohtule 02.11.20, mille kohaselt võlgnikul on realiseeritav vara 93,11 euro ulatuses, ta saab vähest töötasu vanglatööde eest. Teadaolevaid võlgnevusi on kokku vähemalt 15088 euro ulatuses, millest vähemalt 5111 eurot on sellised, millest vabanemida ei saa, samuti suur osa võlgnevusi aegub menetluse kestel. Sisuliselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, sissetulekute olulist suurenemist ei ole ette näha. Kohtuistungil 26.11.20. võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde, eesmärgiks on võlgadest vabanemine menetluse tulemusena. Vabaneb vangistusest XXXX.a.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt, mis on asjas tõendiks, on võlgnik püsvalt maksejõuetu. Vastupidine ei ole kinnitust leidnud. Kohus märgib, et asjas puudub sisuline vaidlus võlgniku maksejõuetuse üle. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks puudub, kuid vaatamata sellele tuleb pankrot välja kuulutada, kuna isik on soovinud võlgadest vabasatmise menetlust. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või rasku juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Kohus leiab, et Küllike Mitt vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada A. T. i pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 10 töötunni eest koos maksudega 317 eurot (tunnitasumääraga 31,7 eurot), kuluhüvtise suuruseks 80 eurot paljundustööde ja telefonikõnede eest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitis tehtud kulutuste eest tuleb välja mõista võlgnikult riigituludesse, kuna võlgnikul vara puudumise tõttu makstakse see summa välja riigi arvelt. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.