2-20-12187/10 - Ühinguõigus - Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine - Harju Maakohus

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud Seoses 2016.a. majandusaasta aruande esitamata jätmisega algatas registripidaja 15.03.2018 puudutatud isiku suhtes sundlõpetamismenetluse. 21.05.2019 teatas avaldaja registripidajale nõudest puudutatud isiku vastu ning taotles likvideerimismenetluse läbiviimist. 24.08.2020 edastas registripidaja kohtule avaldaja avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. 23.09.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 16.10.2020 esitas puudutatud isik kohtule seisukoha, milles märkis, et puudutatud isik on täitnud registripidaja 15.03.2018 määruse ja esitanud registrile 2016.a. majandusaasta aruande. Puudutatud isikul oli mõjuv põhjus aruande esitamata jätmiseks – puudutatud isikul olid lahendamata probleemid seoses raamatupidamisega, mis takistasid tal tähtaegselt aruannet esitamast. Samuti puudub sundlõpetamiseks alus, kuna registripidaja ei ole avaldanud ÄS § 60 lg 2 alusel teadet ning seda ei ole puudutatud isikule kätte toimetatud. Puudutatud isik on ka seisukohal, et avaldajal ei ole puudutatud isiku vastu nõuet. Puudutatud isik palub jätta avaldus läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. 02.11.2020 teatas kohus menetlusosalistele, et esineb alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks ning et menetlusosalistel on võimalik avaldada seisukohta menetluskulude jaotuse osas ning esitada menetluskulude nimekirjad kuni 09.11.2020, esitatule saab vastata kuni 13.11.2020. Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja 09.11.2020, avaldaja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused ÄS (äriseadustik) § 60 lg 1 kohaselt kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. ÄS § 60 lg 2 järgi kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 60 lg 4 kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 203 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel. ÄS § 203 lg 3 järgi kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Kohus tuvastab äriregistri infosüsteemist, et puudutatud isik on esitanud 2016.a. majandusaasta aruande 16.10.2020. Kohus leiab, et kuivõrd puudunud aruanne on käesolevaks ajaks esitatud, on sundlõpetamise aluseks olev asjaolu ära langenud. Kohus otsustab likvideerimismenetluse läbiviimise ainult äriühingu sundlõpetamisel. Seetõttu tuleb avaldaja avaldus puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija

määramiseks jätta läbi vaatamata TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus ei nõustu avaldajaga, et puudutatud isiku sundlõpetamine tuleb otsustada ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel, kuna esitatud aruandest nähtuvalt ei vasta puudutatud isiku netovara seaduse nõuetele. Ka netovara puudus on kõrvaldatav puudus, millisel alusel sundlõpetamise otsustamiseks tuleb puudutatud isikule esmalt määrata tähtaeg ÄS § 203 lg 3 järgi puuduse kõrvaldamiseks. Registripidaja 15.03.2018 määrusega on puudutatud isikule määratud tähtaeg üksnes 2016.a. majandusaasta aruande esitamiseks, kuid mitte netovara puuduse kõrvaldamiseks. Kohus edastab kohtumääruse registripidajale puudutatud isikule tähtaja määramiseks, et viia omakapital vastavusse seaduse nõuetega. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Puudub alus jagada menetluskulusid teisiti, kuna menetluse põhjustas majandusaasta aruande esitamata jätmisega puudutatud isik. Seoses ÄS § 60 lg 2 alusel avaldatava teatega märgib kohus, et nähtuvalt registripidaja infosüsteemist avaldati teade Ametlikes Teadaannetes 21.11.2018, teadaanne ei ole ilmselt otsingu kaudu leitav seoses teates märgitud avaldamistähtaja möödumisega. Avalduse esitamine ei saa aga ühelgi juhul olla etteheidetav avaldajale, kuna olukorras, kus võlausaldaja ei taotle likvideerimist registripidaja poolt määratud tähtaja jooksul, võidakse ühing kustutada registrist, misjärel võlausaldaja võimalus saavutada likvideerimismenetluse läbiviimine on ÄS § 60 lg 5 alusel piiratud. Likvideerimise läbiviimise avalduse lahendamisel ei hinda kohus, kas võlausaldaja poolt väidetav nõue ühingu vastu on põhjendatud. Likvideerimine tuleb seaduse mõtte kohaselt alati ühingu lõpetamisel läbi viia (ÄS § 205) ning puudutatud isikul ei saa olla õigustatud huvi selle vastu, et ta kustutatakse likvideerimismenetluseta, kuna keegi selle läbiviimisest huvitatud ei ole. Samuti on puudutatud isikul seadusest tulenev kohustus majandusaasta aruannete esitamiseks sõltumata sellest, kas registripidaja on teinud kustutamishoiatuse seoses esitamata aruandega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on avalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 50 eurot vastavalt RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 50 eurot. Avaldajal on õigus taotleda likvideerimise kulu kattes tasutud 300 euro tagastamist.