Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Valgustikaubandus OÜ esitas 24.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Txxxx Hxxxxx 239,64 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 16.03.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 05.06.2020.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetlus jätkamiseks hagimenetluses. 13.07.2020 esitas hageja kostja vastu hagi müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis 14.07.2020.a määrusega menetlusse. 28.09.2020.a määrusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade ning taotluste esitamiseks 02.11.2020. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja valgustite jae- ja hulgimüügiga. 03.12.2019 pöördus kostja e-kirja teel hageja poole valgustite tellimise sooviga. 11.12.2019 kinnitas kostja ekirjaga tellimuse, palus saata arve ja tellida kaup ära. 30.12.2019 väljastas hageja arve tellitud kaubale. 30.01.2020, 04.02.2020 ja 12.02.2020 teatas hageja kostjale, et kaup on kohal ning palus kostjal arve tasuda ning kaup vastu võtta. Kostja teatas, et ei loe poolte vahel sõlmitud kokkulepet kehtivaks ning tal pole täitmata kohustusi hageja ees. Hageja leidis, et poolte vahel on sõlmitud müügileping, mille alusel müüs hageja kostjale kaks valgustit summas 239,64 eurot. Hageja viitas VÕS § 209 lg-le 2 ning teatas kostjale, et kaup on tellitud ning valmis kostjale üleandmiseks. Hagejal on kostja vastu nõue summas 239,64 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 9,17 eurot. Hageja arvestas viivist seadusjärgses määras alates arve nr 20170824 maksetähtajale järgnevast päevast 21.01.2020 kuni hagi esitamiseni 13.07.2020. Hageja palus kostjalt välja mõista täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 14.09.2020 esitas hageja enda vastuväited kostja vastuväidetele. Hageja leidis, et pooled saavutasid kokkuleppe kõigis olulistes tingimustest (ese, kogus, hind), sest kostja kinnitas 11.12.2019 e-kirjaga hageja pakkumise sobivust ja palus kauba ära tellida. Kostja ei teatanud kuni veebruarini 2020, et ta ei loe lepingut kehtivaks. Hageja hinnangul ei muuda lepingu kehtivust asjaolu, et hageja kirjutas, et tellimus jõustub pärast ettemakse laekumist. Kuna kostja e-kirjadele ei reageerinud, oli leping sõlmitud algsetel (2019.a detsembris) kokkulepitud tingimustel. Hageja tellis valgustid ära, sest kostjal oli tellimusega kiire (valgusteid vaja jaanuari lõpuks). Kui kostja oleks soovinud lepingust taganeda, siis oleks kostja pidanud sellest teada andma, mitte eirama hageja e-kirju. Kostja ei ole lepingust taganenud, sest taganemine peab olema selge ja ühemõtteline. Kostja ei ole tarbijana teatanud, et ta soovib müügilepingust taganeda. Hageja märkis, et kostja ei ole tarbijaks, sest kostja tegutses objekti tellija esindajana tellija korralduste alusel ning valgustid tuli tarnida Txxxxxxxxxxxx objekti tarbeks.

Hageja märkis, et seadusjärgses määras viivisenõue on hagejal sõltumata sellest, kas kostja nõustus arve tingimustega või mitte. 02.11.2020 esitas hageja enda lõppseisukohad. Kostja palus arve väljastada ja kaup ära tellida ning hageja hinnangul ei saa seda muud moodi tõlgendada kui lepingu sõlmimisena. Ebaõige on kostja väide, et ta soovis valgustid tellida enda suvekodusse, sest kostja ei ole esitanud tõendeid, et suvekodu asub Txxxxxxxxxxxxx. Ka valgustite hulgast (28 tk) lähtuvalt ei tellinud kostja neid ilmselgelt enda suvekodusse. Kostja esimesest pöördumisest nähtub, et kostja e-kirja aluseks on äriühingu Rxxxxxxx Kxxxxxxxx OY kontaktandmed ja meiliaadressi domeeniks @rakennuskankainen.fi. Rxxxxxxx Kxxxxxxxx OY veebilehelt nähtub, et äriühingu arendusobjektiks oli 2019-2020 objekt nimega „Txxxxxxxxxxxx“. Ilmselgelt tellis kostja valgusteid oma tööülesannete raames Rxxxxxxxx KxxxxxxxxxOY ehitusobjektile. Muud kostja väited selles osas on eksitavad. Kostja vastuväited 14.08.2020 esitas kostja vastuse hagile. Kostja oli seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud müügilepingut. Kostja selgitas, et pidas läbirääkimisi valgustite tellimise osas ning pooled küsisid teineteiselt täpsustusi (kostja 11.12.2019 e-kiri ja 15.12.2019 hageja e-kiri). Kostja 11.12.2019 e-kirja saatmise ajaks olid olulised lepingutingimused (valgustite omadused, hind) kokku leppimata ning selle e-kirjaga ei saanud kostja kuidagi vastu võtta hageja pakkumust. Tegemist oli lihtsalt küsimusega hagejale. Juhul kui lugedagi, et kostja 11.12.2019 e-kiri oli kostjapoolne pakkumus sõlmida müügileping, ei ole hageja andnud sellele enda nõustumust. Nimelt andis hageja 15.12.2019 ja 30.12.2019 e-kirjades teada, et tellimus jõustub pärast seda, kui kostja tasub 50% arvest. Kostja ei tasunud arvet. Kostja viitas VÕS § 21 lg-le 1. Kostja ei võtnud hageja pakkumust vastu. 09.01.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsib kostjalt arve tasumise kohta ning andis teada, et kui kostja hilineb arve tasumisega, hilineb ka tellimuse täitmine. Kostja hinnangul näitab ka see e-kiri, et lepingut ei saa sõlmituks lugeda. Pooled ei ole sõlminud müügilepingut ning hagejal puudub nõue kostja vastu. Alternatiivselt märkis kostja, et on lepingust taganenud. Kuna tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, võib tarbija lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Müügilepingust on võimalik taganeda ka konkludentselt. Kostja leidis, et on oma tegevusega lepingust taganenud. Kostja teatas 13.02.2020 e-kirjas, et tema meelest ei ole lepingut sõlmitud ning ta ei soovi hagejalt valgusteid. Kostja märkis, et juhul kui leida, et leping on sõlmitud ja kostja ei taganenud kohtueelselt, siis taganeb kostja esitatud vastusega hagile. Kostja leidis, et kuna põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisenõue. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hakkas hageja viivist arvestama alates 21.01.2020, sest kostja ei ole arvet allkirjaga vastu võtnud ega varasemalt arvet aktsepteerinud. Hageja viivisenõuet ei saanud sissenõutavaks muutuda arvel märgitud kuupäeval. Kostja esitas 28.09.2020 enda lõppseisukohad. Kostja väitis, et ta ei saavutanud hagejaga kokkulepet lepingu olulistes tingimustes. Kostjale polnud teada toote garantii, kohaletoimetamise viis ning aeg, tagastamisvõimalused, maksetingimused ega hageja kaupluse või müügisaali olemasolu. Ettemaksu kohta polnud pooltel mingisugustki kokkulepet. Kostjale on tähtsad interneti kaudu toodete ostmisel kõik eelmainitud tingimused. Kostja selgitas, et ta ei palunud kaupa ära tellida. Ta esitas küsimuse, et kas hageja saab arve saata ja asjad ära tellida, mille peale hageja esitas täpsustavaid küsimusi ning omapoolseid lisatingimusi, millega kostja ei olnud lõpuks päri. Kostja juhtis tähelepanus sellele, et hageja püüdis kohut eksitada, jättes esitamata täieliku kirjavahetuse. Kostja märkis, et hageja 13.02.2020 e-kirjale eelnes telefonikõne, milles hageja teatas, et valgustid on kohal ja kostja

peab arve tasuma. Kostjale oli teade üllatuslik, sest müügilepingu sõlmimiseni ei jõutud puuduvate müügitingimuste ning kostjale vastuvõetamatute tingimuste tõttu. Kostja teavitas seega juba veebruari alguses, et tema ei loe ennast lepinguga seotuks või taganeb lepingust põhjuseid esile toomata. Kostja oli seisukohal, et taganemise tahteavaldus võib olla ka kaudne ning ka tegevusetust saab lugeda tahteavalduseks teatud tingimuste täitumisel. Kui kostjale oleks uue pakkumuse (50% ettemaks) aktsepteerinud ja arve tasunud, siis oleks müügileping sõlmitud. Tegemist ei ole hageja poolt heas usus tegutsemisega, kui ta seab müügi tingimuseks 50% ettemaksu tasumise, kuid tellib kauba ära enne ettemaksu laekumist. Kostja selgitas, et ta ei tegutsenud majandus- või kutsetegevuses. Kostja omandis on suvekodu Soomes, mida kutsutakse Txxxxxxxxxxxxxx või Mxxxxxxx või Sxxxxxxxxxx, olenevalt kellega vesteldakse. Teine objekt, millele oli vaja valgusteid, oli kostjale isiklikult kuuluv garaaž Tallinna kesklinnas, mille osas on mõeldud teiste garaažibokside omanikega seltsingu loomist ja ühiselt bokside kordategemist, sh valgustite paigaldamist. Kostja ei tegutsenud mingi tellija korralduste alusel, see on tõendamata. Kohtu põhjendused Esmalt lahendab kohus poolte lõppeisukohtades esitatud taotlused. Hageja esitas lõppseisukohtades mh uued vastuväited kostja kui tarbija suhtes ning nende kohta tõendi. Kostja esitas 09.11.2020 täiendavad seisukohad hageja 02.11.2020 lõppseisukohtadele ja tõenditele. Kostja palus pikendada lõppseisukohtade esitamiseks antud tähtaega või alternatiivselt võtta kostja 09.11.2020 seisukoht ja tõendid vastu poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt ning ka seetõttu, et see ei põhjusta menetluse viibimist. Kostjaleidis, et talle tuleb anda võimalus esitada enda seisukoht hageja uutele väidetele ja tõendile, mille hageja esitas 02.11.2020. Kostja palus jätta hageja tõend vastu võtmata, sest tõend on soomekeelne. Kohus leiab, et mõlema poole taotlused tuleb jätta rahuldamata ja uued tõendid asja juurde võtmata ja uues, alles lõppseisukohtades eitatud vastuväited arvesse võtmata. Kohus määras 28.09.2020.a määrusega, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele TsMS § 403 lg-st 1 lähtuvalt tähtaja võimalike avalduste, dokumentide ja taotluste esitamiseks. Kohus teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja 16.11.2020. Tegemist on lõpliku tähtajaga, mis on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega (vt TsMS II komm., § 403 p 3.4.c). Nimetatut kinnitab ka TsMS § 452 lg 4 esimene lause. Kirjalikus menetluses määratava seisukohtade esitamise lõpptähtaja puhul on oma olemuselt tegemist kohtuvaidlustega TsMS § 402 mõttes. TsMS § 402 lg-st 1 ja 2 lähtuvalt oli pooltel õigus pärast asja sisulise arutamise lõpetamist esitada vaid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõte ning viidata võis üksnes juba menetluses esile toodud asjaoludele ja tõenditele. Sisult uusi vastuväiteid ja tõendeid enam esitada ei saa. Samuti on selleks ajaks lõppenud tõendite tõendeid puudtavate taotluste esitamise tähtaeg, sest vastavalt TsMS 329 lg 1 ja 4, 330 lg 1 ja 329 lg 1 p 4 tuleb tõendid esitada eelmenetluses. Hageja esitas alles 02.11.2020 seisukohas uued väited kostja kui tarbija osas ning selle kohta soomekeelse tõendi. Kostja esitas enda täiendavad seisukohad ja tõendid hageja 02.11.2020 menetlusdokumendile aga alles 09.11.2020. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused,

taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Hageja oli esitanud kostja vastuväidetele 14.09.2020 ka kirjaliku seisukoha, kus ei toonud välja oluliselt uusi asjaolusid võrreldes hagiga, mistõttu kohus eeldas, et hageja on esitanud oma nõude aluseks olevad seisukohad ammendavalt. Hageja oleks saanud 02.11.2020 esitatud vastuväited ja tõendi esitada oluliselt varem ning kohtu hinnangul ei esine mingit mõjuvat põhjust nende esitamiseks kohtu määratud tähtaja viimasel päeval. Hageja ei esitanud põhjendusi, miks ta ei saanud eelnimetatut varem esitada. Lisaks oli tegemist täiesti uute vastuväidete ja tõendiga, mille esitamist menetluse staadium enam ei võimaldanud – hageja ei järginud TsMS §329 lg 1 asjaolude võimalikul varase esile toomise nõuet. Kostja esitas enda täiendavad seisukohad ja tõendid hageja 02.11.2020 dokumendile täiesti hilinenult ning seda olukorras, kus kohus seisukohta ei palunud. Ka kostja puhul ei võimaldanud menetluse staadium enam uute vastuväidete ja tõendite esitamist. Kohus ei pea võimalikuks ka 28.09.2020.a määruses määratud tähtaja pikendamist, sest asi on lahendamiseks valmis ning pole vajadust teha ühtegi muud toimingut ning kostja seisukoha ja tõendite vastuvõtmine venitaks igal juhul menetlust. Kohus andis pooltele tähtaja rohkem kui kuu aega lõppseisukohta ja taotluste esitamiseks. Juhul kui pooled leidsid, et olnuks vaja esitada veel täiendavaid uusi vastuväiteid ja tõendeid, mida varem ei saanud esitada, tulnuks igasugused tähtaja pikendamise taotlused esitada sisuliselt kohe pärast kirjaliku menetluse määruse kättesaamist. Hageja ootas enda vastuväidete ja tõendi esitamisega viimase päevani ning kostja esitas enda seisukohad ja tõendid üldse nädal aega pärast tähtaega. TsMS § 331 lg-st 1 lähtuvalt ei võta kohus vastu hageja esitatud soomekeelset tõendit ega arvesta asja lahendamisel hageja 02.11.2020 esitatud uusi vastuväiteid. Kohus ei võta vastu ka kostja 09.11.2020 esitatud väiteid ja tõendeid. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse tähtaja 02.11.2020 pikendamiseks. Kohus lahendab asja enne kirjalikku menetlusse määramise määrust esitatud seisukohtade ja tõendite alusel. Kohus tutvunud poolte seisuskohtade ja asja kogutud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Müügilepingust tulenevate nõuete esitamise esmaseks eelduseks on müügilepingu olemasolu. Kuna kostja on väitnud, et pooled pole sõlminud müügilepingut, peab kohus esmalt tuvastama müügilepingu kehtivuse. Kohus märgib, et kui poolte vahel müügilepingu sõlmimine ei leia tuvastamist, puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Seega hindab kohus esmalt müügilepingu kehtivust. Seejärel hindab kohus kostja alternatiivset nõuet (taganemist müügilepingust), müügilepingust tulenevaid poolte kohustusi ja nende võimalikku rikkumist. Puudub vaidlus, et pooled pidasid e-posti teel läbirääkimisi 2 valgusti tellimuse osas ning kirjalikku müügilepingut ei sõlmitud. Hageja tellis kostja jaoks valgustid ära ja nõuab kostjalt nende vastuvõtmist ja tasumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad saavutasid lepingu oluliste tingimuste osas kokkuleppe või mitte ning kas sellest tulenevalt saab lugeda müügilepingu sõlmituks. Hageja esitas poolte e-kirjavahetuse mittetäielikud väljavõtted, jättes osaliselt mõningad ekirjad välja. Kostja aga esitas hagivastusega koos kõik e-kirjad, mida pooled omavahel edastasid (dtl 68-83). Nimetatud kirjavahetusest lähtuvalt on võimalik hinnata poolte läbirääkimiste kulgu, sh müügilepingu sõlmimise tingimusi ja kokkuleppe saavutamist.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja pöördus 01.12.2019 e-kirjaga hageja poole, uurides konkreetsete valgustite saadavust ja hinda, tehes seega ettepaneku pakkumuseks. Seejärel alustasid pooled lepingu tingimuste osas läbirääkimisi, täpsustades lepingu eset, selle hinda ja tellimise aega (hageja 03.12.2019 e-kiri, kostja 09.12.2019 e-kiri, hageja 10.12.2019 e-kiri). Hageja 10.12.2019 e-kirjale vastates palus kostja saata arve ja valgustid ära tellida. Tegemist oli pakkumusega müügilepingu sõlmimiseks. Hageja palus 11.12.2019 e-kirjas täpsustada kas valgus peaks olema valge või soevalge. Seega ei andnud hageja kostja pakkumusele veel aktsepti. Kostja täpsustas 15.12.2019 täiendavalt veel sooja valgust. Hageja edastas kostjale 15.12.2019 ekirja, milles vastas kostja viimasele küsimusele ning palus kostjal anda teada, kellele tuleb arve esitada, märkides mh et tellimus jõustub peale ettemakse (50%) laekumist. Kohus märgib, et hageja 15.12.2019 vastust võiks käsitleda kui aktsepti, kuid hageja vastus kostja pakkumusele sisaldas esialgse pakkumusega tingimust, mida pooled varasemalt ei arutanud läbi. Seda ei nähtu poolte e-kirja vahetusest enne 15.12.2019. Pooled ei rääkinud läbi seda, et tellimus jõustub alles pärast 50% ettemaksu laekumist ning sellist tingimust ei saa eeldada. Nimetatud tingimuse läbirääkimist ei nähtu ka ühestki muust kohtu ette toodud asjaolust ega tõendist, sest kirjalikku müügilepingut pooled ei sõlminud. VÕS § 21 lg-st 1 lähtuvalt on pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Seega esitas hageja kostjale aktsepti asemel uue pakkumuse. Uus pakkumus on kohtu hinnangul tingimuslik pakkumus. Kostja 22.12.2019 ekirjast nähtuvalt oli kostja tingimusliku pakkumusega nõus ning palus saata arve enda meilile ja märkida ka objekti nimetus. Seega andis kostja aktsepti hageja tingimuslikule pakkumusele. Ülaltoodust lähtuvalt sõlmisid pooled kohtu hinnangul tingimusliku tehingu. TsÜS § 102 lg 1 kohaselt on tehing tingimuslik, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Hageja on 15.12.2019 e-kirjas sõnaselgelt kirjutanud, et tellimus jõustub pärast 50% ettemakse laekumist. Seda tingimust tuletas hageja kostjale meelde ka 30.12.2019 e-kirjas, millega saatis kostjale arve maksetähtajaga 20.01.2020 ning 09.01.2020 e-kirjas, kui küsis kostjalt kuidas arve tasumine edeneb ja hoiatas, et vastasel juhul jääb tellimuse täitmine venima. Hageja e-kirjadest järelduvalt ei telli hageja valgusteid ära enne kui ettemaks on tasutud. Seega sõlmisid pooled edasilükkava tingimusega tehingu, sest tellimuse jõustumine ehk õiguslike tagajärgede tekkimine oli otseselt seotud 50% ettemaksu tasumisega, mille kohta ei olnud teada, kas see saabub või ei saabu, st kas kostja maksab ettemaksu ära või mitte. TsÜS § 105 lg 1 kohaselt tekivad edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. See tähendab, et poolte vahel sõlmitud tingimusliku tehingu puhul tekivad pooltele õigused ja kohustused alles siis, kui kostja tasub ettemaksu. Kui ettemaks on tasutud, tekivad põhilised müügilepingule kohased õigused ja kohustused, st hagejal kohustus valgustid tellida ja kostjale üle anda ning kostjal kohustus tasuda täielikult ostusumma ning võtta valgustid vastu. Asja materjalidest nähtuvalt ei leppinud pooled kokku, mis konkreetseks tähtajaks peab kostja tasuma ettemaksu. Arvest nr 20170824 (dtl 56) nähtub, et 2 valgusti eest pidi kostja tasuma kokku 239,64 eurot 20.

jaanuariks 2020. Ettemaksu pidi kostja tasuma 50%, s.o 119,82 eurot. Arvestades ettemaksu tavapärast eesmärki – maksta mingi summa n.ö ette, tulnuks ettemaks tasuda ära vähemalt enne arvel märgitud kogusumma maksetähtaja saabumist. Kostja ei tasunud ettemaksu ega ka kogusummat ning see oli hagejale enne valgustite tellimist teada. Hageja 30.01.2020 e-kirjast nähtub, et hageja tellis valgustid ära ning need jõudsid kohale. Hageja palus kostjal tasuda arve ning anda teada millal ja kus ta soovib valgusteid kätte saada. Arve maksetähtajaks oli 20.01.2020 ning selleks ajaks oli hagejale teada, et kostja polnud ühtegi eurot tasunud ning eeldatavalt seda ka ei tee, sest kostja ei reageerinud hageja e-kirjadele. Seega ei jõustunud tellimus ning pooltele ei tekkinud tingimuslikust tehingust mingeid õiguseid ega kohustusi. Hageja tellis valgustid ära enda riisikol ning kui sellega tekkisid kulud või muud tasud, ei saa hageja neid kostjalt nõuda, sest edasilükkava tingimuse mitte saabumisega ei tekkinud pooltele tehinguga seoses õiguseid ega kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Sellega seoses ei võta kohus seisukohta kostja alternatiivse vastuväite (müügilepingust taganemine), müügilepingust tulenevaid poolte kohustuste ja nende võimalikku rikkumise osas. Kuigi kohus ei arvestanud hageja lõppseisukohtades tarbija kohta kirja pandud väiteid, on pooled selle üle vaielnud juba enne asja kirjalikku menetlusse määramist. Kohus peab vajalikuks lühidalt märkida, et arusaamatuks jäävad hageja väited selles osas, et kostja ei ole tarbija. Hageja on esitanud enda nõude kostja kui füüsilise isiku vastu, keda vastavalt VÕS § 1 lg 5 loetakse pigem tarbijaks kui mitte. Kui hageja leidis, et kostja tegutses Rxxxxxxx Kxxxxxxxx OY esindajana, tulnuks hagejal esitada nõue Rxxxxxxx Kxxxxxxxx OY vastu, sest esindaja ei ole ega saa olla lepingupooleks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja seetõttu ei hinda kohus hageja menetluskulude põhjendatust ega vajalikkust. Kuna kohus ei arvestanud kostja 09.11.2020 seisukohaga ega võtnud asja juurde kostja ega ka hageja tõendeid, on 09.11.2020 menetlusdokumendiga seonduvad kulud põhjendamatud ning kohus neid hagejalt välja ei mõista. Kohus hindab kostja menetluskulusid, mis on tekkinud kuni 02.11.2020. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 390 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Kostja esindaja on õigusabi osutanud 3,25h tunnitasuga 100€/h (lisandub käibemaks). Kohus hindab, arvestades kostja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, et kostja esindaja õigusabile kulunud aega ja tasumäär on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 390 eurot (sh km). Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 390 eurot (sh km). Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.