2-20-130980/7 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-20-130980 Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Kostja on hagi ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 30.10.2020 e-kirja teel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Tsiviilasi nr 2-20-130980 kostja tasub hagejale kompromissina 6205 eurot, milleks on kostjalt ostetud akende käibemaksuta hind. Kostja juhatuse liige nõustus hageja ettepanekuga, vastates 15.05.2020 kell 17:21 hageja esindajale „Jah, sõlmime lihtkirjaliku kompromisslepingu“. Hageja nõustus akende tagastamisega, kuid ei nõustunud viimase kompromissi järgse makse tähtaja muutmisega, märkides 19.05.2020 e-kirjas, et hageja on nõus ajatama võlgnevuse summas 6205 eurot 3 võrdse osamaksena: 1) 2068,35 eurot hiljemalt 29.05.2020; 2) 2068,35 eurot hiljemalt 19.06.2020; 3) 2068,35 eurot hiljemalt 10.07.2020. Kostja Borister OÜ XXX vastas 19.05.2020 hageja esindajale e-kirja teel „Täname, see graafik sobib“. Seega aktsepteeris kostja Borister OÜ 19.05.2020 e-kirjavahetuses hageja oferdi 6205 euro tasumiseks 3 võrdse osamaksena. Kostja seaduslik esindaja E.S. tasus 29.05.2020 hagejale kompromissilepingu alusel esimese osamakse summas 2068,33 eurot selgitusega „Kompromissleping XX.XX.XXXX“ ning XX.XX.XXXX hagejale kompromissilepingu alusel teise osamakse summas 2068,33 eurot selgitusega „Kompromissleping 20. mai 2020“. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõistja hageja kasuks välja 2595,77 eurot, millest 2068,34 eurot moodustab põhivõlgnevus ja 527,43 eurot sissenõutavaks muutunud viivised. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt alates 04.10.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivis kindla summana arvestatuna ning määras 0,3% päevas põhinõudelt, s.o 2068,34 eurolt ning alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni põhinõude tasumiseni hageja kasuks välja viivis määras 0,3% päevas põhinõudelt, s.o 2068,34 eurolt. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks 400 eurot (riigilõiv), maksekäsukiirmenetluses kantud õigusabikulud summas 259,20 eurot ja 691,20 eurot hagimenetluses kantud õigusabikulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti tuleb kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks kuluks hageja esindaja õigusabikulusid. Arvestades asja keerukust ja mahtu tuleb lugeda ajakulu 6,6 tundi vajalikuks. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 1350,40 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni, hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt, hageja kasuks välja viivise, võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses, ettenähtud ulatuses.