XX esitas 14.01.2020 Harju Maakohtule avalduse AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD vastu 17.11.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Maakohus jättis avalduse 15.01.2020 kohtumäärusega käiguta.
2-20-587 Hageja esitas 10.02.2020 maakohtule täiendatud hagiavalduse, paludes (i) tuvastada AÜ 17.11.2019 üldkoosoleku otsuste tühisus täies ulatuses ning (ii) tunnistada AÜ üldkoosoleku otsused täies ulatuses kehtetuks. Hageja tõi esile järgmised asjaolud.
2.1.17.11.2019 toimus kostja üldkoosolek. Protokolli kohaselt võttis sellest osa 90-st liikmest 63, mis moodustab 70% liikmete koguarvust. Koosoleku kokkukutsumisel ei järgitud mittetulundusühingute seaduse ja põhikirja nõudeid. AÜ juhatuse poolt ei ole saadetud liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teadet seitse päeva ette. Hageja sai üldkoosoleku toimumisest teada pärast üldkoosoleku toimumist. Hagejal puudus igasugune teave üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning üldkoosoleku päevakorra kohta. Üldkoosoleku protokollile on märgitud hageja andmed koosolekust osavõtu kohta, sh ka allkiri. Hageja viibis 17.11.2019 Rootsi Kuningriigis ega saanud registreerimislehte allkirjastada. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et 17.11.2019 üldkoosolek on tühine ja sellel vastu võetud otsused kehtetud, sest rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus jättis hagiavalduse 04.03.2020 kirjaga korduvalt käiguta ja pikendas hageja taotlusel selleks määratud tähtaega. Hageja maakohtu viidatud puuduseid ei kõrvaldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 22.04.2020 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ning § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.
4.1.Hagis esinevad puudused on sedavõrd ulatuslikud, et ei võimalda TsMS §-s 2 sätestatud korras tsiviilasja läbi vaadata. Hageja pidi täpsustama, (a) kas nõuded on alternatiivsed ja milline on primaarne nõue; (b) kuidas on esitatud laevapiletid seotud 17.11.2019 koosolekuga; (c) kas tühised on kõik vastuvõetud otsused (ka liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine); (d) kuidas oleks hageja osalemine koosolekul võinud mõjutada otsuste vastuvõtmist; ning (e) tõlkima kõik võõrkeelsed tõendid, millele hageja soovib tugineda. Kohus on andnud hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
4.2.TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagist ei selgu, kas hageja leiab, et tühised on kõik koosolekul vastuvõetud otsused või soovib hageja teatud otsuseid kehtetuks tunnistada. 14.01.2020 hagiavaldusest ja selle 10.02.2020 täiendustest ei selgu asjaolusid, mis viitaksid otsuste kehtetuks tunnistamise alustele. Seega ei vasta hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 nõuetele. Siiski ei ole tegemist puudusega, mis takistaks tsiviilasja menetlemist.
4.3.Küll aga ei ole kohtul võimalik lahendada üldkoosoleku otsuse tühisuse küsimust, kui menetluse esemeks olevat üldkoosoleku otsust ei esitata nii, et see oleks tõlgitud menetluskeelde, et kohtul oleks võimalik aru saada, millise sisuga dokumendiga on tegemist. Hageja on esitanud kohtule võõrkeelseid dokumente ega ole neid kohtu määratud tähtaja jooksul tõlkinud. Määruskaebus Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
2-20-587 Hageja poolt 10.02.2020 kohtule esitatud täiendatud hagiavaldus vastab TsMS-s sätestatud hagiavalduse sisu- ja vorminõuetele. Samuti on hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Hagi ese on hagi menetlusse võtmiseks piisavalt selge. Täpsustatud hagiavaldusest nähtub, et hageja palub tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisuse täies ulatuses või alternatiivselt tunnistada üldkoosoleku otsused täies ulatuses kehtetuks. Hageja on konkreetselt näidanud, millises osas ta soovib tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse ning tunnistada selle kehtetuse. Tõendite esitamata jätmine ei anna alust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Nõude tõendamine on hageja õigus ja nõude tõendamata jätmisel jäetakse hagi rahuldamata. Seega ei saa määravaks olla tõlgetega tõendite esitamata jätmine. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale võimaluse sellele vastata.
6.1.Kostja selgitas, et 17.11.2019 koosolekul arvati hageja ema liikmete hulgast välja ja võeti hageja ema asemel AÜ liikmeks. Koosolekul viibis üle 100 inimese, sh hageja ema. Hageja isiklikult koosolekul ei viibinud. Kostja eeldab, et hageja palus emal viibida koosolekul tema eest. Kostja liikmed on hageja ja tema abikaasa tegevusest väga häiritud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Maakohus märkis vaidlustatud määruses hagi menetlusse võtmisest keeldumise menetlusõigusliku alusena TsMS § 3401 lg 2 ning § 371 lg 1 p-d 9 ja 10. Kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud alust vormipuuduste tõttu TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi hagi menetlusse võtmisest keelduda.
10.1.TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi võib maakohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuded on sätestatud TsMS 38. peatükis. TsMS §-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Lisaks tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja
2-20-587 tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
10.2.Maakohus on hagi vormipuudust sisustanud peaasjalikult sellega, et hageja ei ole kohtule esitatud võõrkeelseid tõendeid kohtu määratud tähtaja jooksul tõlkinud (maakohtu määruse p 13 jj). Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu. Maakohus on nõudnud hagejalt hagi menetlusse võtmise otsustamisel põhjendamatult tõendite esitamist. TsMS-st ei tulene kohustust esitada koos hagiga tõendid. Maakohtul ei ole põhjust kohustada hagejat esitama tõendeid enne hagi menetlusse võtmise otsustamist, mistõttu ei saa ka tõendite esitamata (või nende tõlkimata) jätmine olla hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus. TsMS § 363 lg 1 p 3 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. See ei tähenda, et hageja peaks koos hagiavaldusega tõendeid esitama. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 2 ja 4 ning § 238 lg 1 p-st 1 on ennatlik nõuda hagejalt tõendeid menetluse etapis, milles pole veel teada, millistele hageja esile toodud asjaoludele kostja vastu vaidleb.
10.3.Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks jätta hagi menetlusse võtmata ka juhul, kui haginõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid ringkonnakohtu hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et muud hagiavalduse sisu- ja vormipuudused ei ole sellised, mis takistaksid tsiviilasja menetlemist (maakohtu määruse p 12 viimane lõik). Seetõttu ei ole ka ringkonnakohtul alust pidada haginõudeid sedavõrd ebaselgeks, et see õigustaks nende menetlusse võtmisest keeldumist. Maakohus viitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ka TsMS § 371 lg 1 p-le 10, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et hagilt on tasutud riigilõivu 300 eurot. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et maakohus keeldus ennatlikult hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu märgitud põhjendustel ei saa hagi menetlusse võtmata jätmist pidada põhjendatuks. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kolleegium märgib, et hagejal on võimalik kohtus vaidlustada konkreetseid üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, mitte aga üldkoosoleku läbiviimist või otsuseid üldiselt. Hagiavaldusest peab nähtuma, millisel alusel ja milliseid konkreetseid koosolekul vastu võetud otsuseid hageja vaidlustab. Kui hageja vaidlustab kõiki vastu võetud otsuseid, tuleb need hagiavalduses konkreetselt nimetada, tuues iga otsuse puhul välja selle tühisuse või kehtetuks tunnistamise aluse. Seejuures tuleb arvestada, et otsuste kehtetuks tunnistamine ja tühisuse tuvastamise alused ja eeldused on erinevad. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, nagu oleks hagiavalduses konkreetselt näidatud, millises osas soovib hageja koosoleku otsus(t)e tühisuse tuvastada või need kehtetuks tunnistada. Kehtetuks saab kohus tunnistada üksnes sellise otsuse, mis ei ole tühine. Seetõttu tuleks vähemalt üldjuhul esmalt kontrollida, kas väidetava puudusega otsus osutub tühiseks ja alles seejärel saab hinnata otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid.
13.1.Kuigi hagiavaldusele ei ole menetlusse võtmise otsustamise faasis tingimata vajalik tõendeid lisada, tuleb hagiavalduses sellegipoolest nimetada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3).
2-20-587 Hagi menetlusse võtmise uuel otsustamisel peab maakohus hindama, kas otstarbekam on hagejale täiendava tähtaja määramine või hagi menetlusse võtmine (kui selle muud eeldused on täidetud) ja nõude aluseks olevate asjaolude täiendav väljaselgitamine eelmenetluse käigus, milleks TsMS § 392 lg 1 näeb ette piisavad menetluslikud võimalused. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.