X hagi AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD vastu 17.11.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Aire Põder ja Indrek Põder Kostja (apellant): AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD (registrikood 80119353), lepinguline esindaja Vladimir Makarov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 26. aprilli 2022. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD poolt X-le hüvitatavateks menetluskuludeks 770 eurot.
5.Mõista AIANDUSÜHISTU-lt
DRUZNÕI-SAD
X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 770 eurot, millelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-587 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 14.01.2020 Harju Maakohtule hagi AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD vastu, mida täiendas 10.02.2020, 04.06.2021 ja 12.07.2021. Hageja palub tuvastada kostja 17.11.2019 otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks.
2.Kostja on mittetulundusühing, mille liige hageja on. 17.11.2019 toimus kostja üldkoosolek järgmise päevakorraga: 1) Lõunapilpa kinnistu (katastritunnus 24504:004:1106, suurusega 46,58 ha) võõrandamine aiandusühistule; 2) Notariaalse ostu-müügilepingu projekti heakskiitmine; 3) Liikmete väljaarvamine isiklike avalduste alusel ja põhikirja punkti 2.12 rikkumise tõttu (mitmeaastased võlgnevused rendi eest); 4) Uute liikmete võtmine ühistusse ja uue nimekirja kinnitamine; 5) Kinnistute piiride muutmine, kui selleks on võimalus mittekasutatavate kinnistute arvelt; 6) Konsultandile tasu maksmine dokumentide koostamise eest tehingu läbiviimiseks.
3.Üldkoosoleku protokolli kohaselt saadeti teade üldkoosoleku toimumise kohta ühistu liikmetele nende liikmete nimekirja kantud aadressil ja telefoni teel 14 päeva enne koosoleku toimumist. Kostjal on 90 liiget. Koosolekust võttis osa 63 liiget.
4.Koosolek ei võinud otsuseid vastu võtta, sest selle kokkukutsumisel ei järgitud seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kostja ei saatnud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet liikmetele 7 päeva ette, nagu nõuab mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5 ja põhikirja p 4.8, mille kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus seaduses ja põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Hageja sai koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teada pärast koosoleku toimumist.
5.Üldkoosoleku protokollile on märgitud hageja andmed koosolekust osavõtmise kohta, sh tema allkiri. Hageja viibis 17.11.2019 aga Rootsi Kuningriigis ega saanud üldkoosoleku registreerimislehte allkirjastada. Allkiri on võltsitud. Üldkoosolekul osavõtjate arv ei vasta tegelikkusele. Otsused on vastuolus MTÜS § 22 lg-ga 1 ja põhikirja p-ga 4.4, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest
2-20-587 ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Lisaks on vastuvõetud otsused vastuolus heade kommetega. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja ei rikkunud 17.11.2019 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja asutamise hetkest alates on kõik kostja organisatoorsed ja majandustegevust puudutavad kuulutused, sh üldkoosoleku kokkukutsumine koos päevakorra, läbiviimise aja ja läbiviimise koha näitamisega, tavaliselt riputatud aiamaadel asuvale infotahvlile. Kuna 17.11.2019 koosolek oli väga oluline, pandi teade koos üldkoosoleku päevakorra, läbiviimise kuupäeva ja ajaga infotahvlile 02.11.2019 ja 14 päeva enne üldkoosolekut juhatuse liikmed helistasid ja saatsid sõnumeid ühistu liikmetele. Põhikiri ei kohusta juhatust teavitama liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest rohkem kui näeb ette MTÜS § 20 lg 5 ega kohusta kasutama erilisi meetodeid üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
8.Nime, telefoninumbri ja hageja allkirja üldkoosolekul osalenud liikmete lehele pani kirja hageja sugulane (tema ema õepoeg) C, kes osales koosolekul koos hageja ema Q-ga. Q üüris varem aiamaatükki ja kuulus palju aastaid kostja liikmete hulka. Kostja jättis 17.11.2019 üldkoosolekust osavõtjate registreerimisel tähelepanuta, et Q tegi 15.06.2019 avalduse tema liikmelisuse asendamiseks hageja liikmelisusega ning asjaolu, et Q palus osalejate nimekirja kirjutada mitte tema nime ja kontaktandmed, vaid hageja nime, kontaktandmed ja allkirja, kes koosolekul ei osalenud. Kostjal ei olnud kavatsust suurendada üldkoosolekul osalenute arvu. Hageja hääle arvestamata jätmine ei muuda aga vastuvõetud otsuseid mitte vastuvõetuks.
9.Õige ei ole hageja arvamus, et päevakorra punktis 1 vastu võetud otsuses märgitud ruutmeetri hind ületab kümnekordselt turuhinda ja maa ostu-müügi tehing ei vasta turutingimustele ning on vastuolus heade kommetega. Kostja ei otsinud maatüki ostmiseks pakkumisi avatud turult, vaid tegutses eesmärgil tekitada kohalikus omavalitsuses huvi müüa maatükk, mida kostja liikmed üürivad, kostjale. 17.11.2019 koosolekul osalenud 62 liikmest 61 nõustusid ostma maatüki kohaliku omavalitsuse poolt nimetatud hinnaga, s.o 1 256 729 eurot (2,698 eurot/m2). 18.01.2020 üldkoosolekul kirjutas hageja volitatud isik W garantiikirja maa mõttelise osa ostmise eest tasumiseks tähtajaga 21.01.2020 ja 24.01.2020 maksis hageja kostjale 4060 eurot eesmärgiga osta välja tema käes üüril olev maatükk SSS. Sellega ta kiitis heaks ja täitis 17.11.2019 üldkoosoleku otsuse. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi, tuvastas AIANDUSÜHISTU DRUZNÕI-SAD 17.11.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse ja jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Asjas esitatud tõendite ja poolte menetlusdokumentide kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: kostja on mittetulundusühinguna tegutsev aiandusühistu, mille liige hageja on; 17.11.2019 toimus kostja liikmete üldkoosolek, kus võeti vastu järgmised otsused: -
Otsus 1: „osta Lõunapilpa kinnistust, mille katastritunnus on 24504:004:1106, kaasomandisse osa, mis moodustab kinnistust 778/4658, hinnaga 209 904,33 eurot“;
2-20-587 -
-
-
Otsus 2: „loeti ette notari koostatud müügilepingu projekt koos tõlkega vene keelde“; Otsus 3: „arvati ühistust välja 26 liiget (nimekiri on lisatud). Vabanenud maatükke pakuti esmalt ühistu liikmetele, kui neile kruntidele ei leidu ühtegi tahtjat, otsustatakse need anda teistele soovijatele“; Otsus 4: „kinnitati aiandusühistu Družnõi-Sad uus nimekiri – 77 inimest (nimekiri on lisatud)“; Otsus 5: „osad ühistu liikmed palusid lahendada kirjalikult kruntide piiride planeerimise ja nende võimaliku üleviimise küsimuse seoses kruntide pindala hilisema ümberarvutusega. Juhatus otsustas selle küsimuse lahendada võimaluse korral kohapeal ja teha liikmete juuresolekul kruntide uued mõõtmised“; Otsus 6: „seoses aastatepikkuse osalemisega dokumentide ettevalmistamisel ja vallaga läbirääkimistel maa ostu-müügi teemal ja selle teema viimisega notariaalse tehinguni palus konsultant ühistult tasu summas 50 eurot iga ühistu liikme kohta. Tehti ettepanek lahendada tasu maksmise küsimus proportsionaalselt maatüki suurusega või lasta maksta kõigil sama summa 50 eurot. Tehingu tühistamise korral tagastatakse ühistu liikmetele kogu nende poolt sisse makstud raha. Otsustati: kõik liikmed peavad maksma 50 eurot.“.
Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja koosolekul ei osalenud.
12.Kohus hindas kõigepealt seda, kas kostja üldkoosolekul vastu võetud otsused võivad olla hageja esile toodud asjaoludel tühised. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja p 4.8 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus seaduses ja põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks piisas selle panemisest aiamaal asuvale infotahvlile. Iseenesest on õige kostja väide, et seadus ei nõua, et ühistu kasutaks kõiki võimalikke infokanaleid ja et iga ühistu liige saaks teate kätte isiklikult. Küll aga tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisel juhinduda seaduses ja põhikirjas sätestatust, et tagada liikmetele mõistlik võimalus koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teada saada. Kostja põhikirja 5. peatüki, mis reguleerib teadete avalikustamist, p 5.1 kohaselt avalikustatakse ühingu teated oma liikmetele üldkoosolekul ja kui see ei ole võimalik, siis saadetakse teade liikmele kirja teel.
13.Kostja ei osanud 17.03.2022 kohtuistungil vastata kohtu küsimusele selle kohta, milliste teadete edastamist põhikirja 5. peatükk reguleerib. Kostja märkis vaid seda, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade pandi konkreetsel juhul, nagu alati, tahvlitele, mis asuvad ühistu territooriumil. Arvestades põhikirja 5. peatüki pealkirja ja p 5.1 sõnastust, on kostjal põhikirja p 4.8 ja 5.1 ning MTÜS § 20 lg 6 kohaselt kohustus edastada liikmetele kirja teel ka üldkoosoleku kokkukutsumise teated.
14.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks edastanud teated kirja teel. Vastupidi, 17.03.2022 kohtuistungil jäi kostja kohtu kirjade saatmist puudutavale küsimusele vastates selle juurde, et üldkoosolekust teatati telefoni teel ja lisaks oli teade pandud ka infotahvlile. Kohus leidis, et teate edastamine telefoni teel ei ole kooskõlas kostja põhikirjaga. Seda leidis tegelikult ka kostja ise. Kostja märkis vastusena kohtu selgitustele oma 25.02.2022 menetlusdokumendis, et telefoni teel teadete edastamine, sh helistamine ja sõnumite saatmine, on täiendav
2-20-587 jõupingutus, mis ei ole kohustuslik. Seetõttu ei pidanud kostja vajalikuks hagejale helistamist ka tõendada. Hageja ei ole omaks võtnud, et talle oleks helistatud.
15.Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 17.11.2019 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teade pandi koos teabega selle kohta, millal ja millise päevakorraga koosolek toimub, samuti juhatuse liikme kontaktandmetega kostja territooriumil asuvatele tahvlitele 03.11.2019. Kohtu hinnangul ei vasta infotahvlile teate panemine seaduses ega kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise nõuetele. Nimelt ei näe kostja põhikiri ette, et üldkoosoleku kokkukutsumise teateid edastatakse nende panemisega kostja territooriumil asuvatele tahvlitele. Seega ei saa kostja liikmetelt mõistlikult eeldada, et nad peaksid sellega arvestama ja käima aiandusühistu territooriumil vähemalt iga seitsmepäevase ajavahemiku tagant kontrollimas vajalike teadete olemasolu või puudumist. Kostja on aiandusühistu, s.t igal liikmel on kasutamiseks maatükk, kuid tegemist ei ole liikmete elukohaga või töökohaga, kus liikmed igapäevaselt või kindla regulaarsusega käiksid. Lisaks toimus koosolek toimus novembri keskel, s.t ei ole võimalik ka eeldada, et isikul oleks olnud tegelik vajadus maatükil vähemalt korra nädalas käia.
16.Seega kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja koosolekul vastu võetud otsused on seetõttu MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised.
17.Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole talle teatanud, kuhu ühistu võiks teateid saata, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete järgmine, sh teate nõuetekohane edastamine on kostja kohustus. Kostjal tuli seega endal hoolitseda selle eest, et teated oleksid nõuetekohaselt edastatud. See tähendab, et kostjal tuli endal hoolitseda ka selle eest, et tal on olemas oma liikmete vajalikud kontaktandmed. Kostja väidetest nähtub aga hoopis, et ta ei soovinudki teateid kirja teel saata, kuna see on kulukas. Hagejale koosolekust nõuetekohast teatamist ei kinnita kostja selgitused ja tõendid selle kohta, et koosolekul oli kohal hageja ema ja tema ema õepoeg.
18.Kuna koosolekul vastu võetud otsused on kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised, ei hinnanud kohus hageja muid väiteid koosolekul vastu võetud otsuste kehtetuse kohta või vastuolu kohta heade kommetega. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
20.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse ning materiaalõiguse norme ning ei uurinud igakülgselt ja täielikult kostja esitatud tõendeid ega hinnanud neid õigesti, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse.
21.Seisuga 17.11.2019 üldkoosoleku kokku kutsumisel oli kostja kohustatud täitma ja täitis põhikirja p 4.8 ja MTÜS § 20 lg-t 2 ja lg-t 5. Põhikirja p 4.8 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et MTÜS § 20 lg 6, mille kohaselt põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks, paneb kostjale kohustuse edastada liikmetele kirja teel ka üldkoosoleku kokkukutsumise teated. Põhikiri ei reguleeri täpsemalt korda üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Põhikirja p 5.1 räägib sellest, et ühistu liikmele saadetakse kirjalikult see, mida ei olnud võimalik talle avalikustada üldkoosolekul
2-20-587 (üksikud teated, näiteks remonditöödest teatamine, tekkinud võlgnevusest teatamine), mitte aga teade üldkoosoleku kokku kutsumise kohta. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal ei eksisteeri teadete avalikustamise korda, järelikult ei saa rikkuda seda, mida pole olemas.
22.Kostja asutamisest kuni hagiavalduse esitamiseni ei olnud kostja liikmete jaoks aktuaalne muu üldkoosoleku kokkukutsumisest teate edastamise viis kui selle ülespanek tahvlile spetsiaalsetes kohtades. Enamus kostja liikmetest olid eakad inimesed, kes ei kasutanud elektronposti ja kelle jaoks SMS-i avamine oli probleemiks. Läbi postiasutuse saatmine ei pruugi tagada õigeaegset kättesaamist ja koormanuks kostjat postikuludega ning kostja liikmeid täiendava ajakuluga tähitud kirjade kätte saamiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumise kuulutuse üles riputamine teadete tahvlile andis häid tulemusi.
23.Ühistu liikmete maatükkidel ei ole olnud kunagi ega ole ka praegu aadresse ega postkaste. Aadress on ainult kostjal. Hageja telefoninumber ja postiaadress said kostjale teatavaks 17.11.2019 üldkoosolekul osalenute nimekirjast, kuhu selle kirjutas hageja tädipoeg C. Hageja ei teavitanud kostjat sellest, et soovib saada teateid üldkoosoleku kokkukutsumisest mingil muul viisil erinevalt kostja kehtivast viisist. Kostja ei ole nõus maakohtu arvamusega, et kostja juhatus on kohustatud hankima oma liikmete kontaktandmeid. Vastustaja seisukoht
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Maakohus on õigesti leidnud, et arvestades kostja põhikirja 5. peatüki pealkirja ja p 5.1 sõnastust, on kostjal põhikirja p 4.8 ja 5.1 ning MTÜS § 20 lg 6 kohaselt kohustus edastada liikmetele kirja teel ka üldkoosoleku kokkukutsumise teated. Põhikirja p 4.8 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Üheski teises põhikirja peatükis, välja arvatud 5. peatükis ei ole ühingu liikmetele teadete saatmist reguleeritud. Põhikirja p 5.1 on eraldi alapunktina peatükis 5, mis on pealkirjastatud „Teadete avalikustamine“. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab põhikirja 5. peatükk, sealhulgas p 5.1 ka liikmetele üldkoosoleku kutsete saatmist. Seejuures sisaldab peatükk järgmise alapunktina punkti 5.2, mis sätestab võimaluse edasilükkamatuid ja kiireloomulisi teateid edastada liikmetele üleriigiliste või kohalike meediakanalite kaudu. Seega ei saaks asuda
2-20-587 seisukohale, et põhikirja 5. peatükk oli ette nähtud üksnes jooksvate teadete edastamiseks, kuna vastasel juhul võiks näiteks remonditööde kohta põhikirja p 5.2 kohaselt kostja liikmetele saata teateid üleriigilise meediakanali kaudu. Kostja väited on ka vastuolulised – kui põhikirja p 5.1 nägi kostja hinnangul ette üksnes remonditööde ja võlgnevuste kohta teadete saatmist kirjaga, siis on kostja samas väitnud, et nad postiteenust ei saanud kasutada, kuna kostjal polnud oma liikmete aadresse.
28.Põhjendatud ei ole kostja väide, et kui põhikirjas pole üldkoosoleku kutsete saatmist reguleeritud, siis võiks ühistu oma liikmetele kutseid edastada ükskõik millisel viisil. Juriidilise isiku liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada liikmetele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (vt nt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 13 ja nt 3. märtsi 2021. a otsust tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 37). Ühingu liikmel on seega õigus võtta osa üldkoosolekust, st üldkoosoleku kutse peab mõistlikul moel temani jõudma. Pelgalt teate kleepimine infotahvlile ei taga kolleegiumi arvates ühingu liikmetele võimalust koosolekust teada saada ning ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Kostja väide, et kogu aeg on teateid edastatud aiamaal asuva infotahvli kaudu, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Seejuures peab ühingu juhatus hea seisma selle eest, et teated saaks ühingu liikmetele edastatud, mistõttu on asjakohatu kostja väide selle kohta, et kostja sai hageja aadressi teada alles 17.11.2019 üldkoosolekul. Kostjal tulnuks olla juba varasemalt piisavalt hoolas, et ta oleks varustatud kõikide oma liikmete kontaktaadressidega. Kuna kostja ei ole põhikirjas sätestatud viisil hagejale teadet üldkoosoleku toimumise kohta edastanud ega taganud muul viisil hagejale võimalust teada saada üldkoosoleku toimumisest, ei saanud üldkoosolek 17.11.2019 otsuseid vastu võtta ja vastu võetud otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised.
29.Kostja märgib 09.02.2023 lõplikes seisukohtades, et täites 17.11.2019 üldkoosoleku otsuseid, kiitis hageja heaks 17.11.2019 kostja liikmete üldkoosoleku otsuse. Ringkonnakohus jätab kostja sellekohase väite TsMS § 633 ja § 634 lg 1 alusel tähelepanuta, kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuses sellele tuginenud ja apellatsioonkaebust on võimalik täiendada üksnes apellatsioonitähtaja jooksul. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
31.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
32.Hageja esitas 09.02.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 930 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 7 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga).
33.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja lõpliku seisukoha ning menetluskulude nimekirja esitamine on
2-20-587 põhjendatud. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud. Samas kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu 25.11.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Hagita menetluses ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seega tuleb kohtul hinnata menetlusosalise menetluskulude põhjendatust ka omal algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt märgitud lepingulise esindaja ajakulu osaliselt põhjendamatult suur. Nimelt ei ole 09.02.2023 menetluskulude nimekirja ja lõplike seisukohtade koostamiseks vajalik kulutada 90 minutit, kuna lõplike seisukohtade puhul on tegemist üksnes ühe väikese lõiguga ja menetluskulude nimekiri ei ole samuti mahukas. Ringkonnakohtu hinnangul piisab sellise menetlusdokumendi koostamiseks 20 minutist. Samuti ei vajanud hageja lepinguline esindaja ringkonnakohtu hinnangul kohtu poolt pooltele saadetud tähtaja andmise kirjaga tutvumiseks 15 minutit, vaid sellise kirja sisust aru saamiseks piisanuks 5 minutist. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud, mistõttu moodustab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 6 tundi ja 25 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuga) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.
34.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude hüvitisena 770 eurot (käibemaksuga).
35.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.