Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt on puudutatud isik Tallinnas, x asuva korteriomandi omanik alates 31.03.2004 ning alates 06.03.2014 ka avaldaja liige. Puudutatud isik on kohustatud tasuma avaldajale majandamiskulusid esitatud arvete alusel vastavalt avaldaja põhikirja punktile 3.2 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-le 40. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule majandamiskulude arved perioodil 30.06.2019 kuni 31.07.2020 tarbitud kommunaal- ja hooldusteenuste eest kogusummas 1117.78 eurot, millest puudutatud isik tasus 4.24 eurot. Ülejäänud osas ei ole puudutatud isik arveid tähtaegselt tasunud, millest tulenevalt on puudutatud isiku võlgnenud avaldaja ees avalduse esitamise seisuga 1043.92 eurot ning 19.10.2020 avalduse täpsustuse esitamise seisuga 1113.54 eurot. Majandamiskulude võlgnevus ei sisalda viivist. Avaldaja on pöördunud võla tasumise nõudega, sh kirjalikult, võlgniku poole, kuid võlgnik sellest hoolimata võlgnevust ei kustutanud. Avaldaja hooldus- ja kommunaalkulude arveid koostab ja edastab raamatupidamisteenuse osutaja x OÜ. Kommunaalarvete alusdokumentideks on Tallinna Jäätmekeskuse, Tallinna Vee ja Eesti Energia arved. Puudutatud isik ei ole kunagi esitanud avaldajale ega raamatupidajale ühtegi pretensiooni esitatud majandamis- ja kommunaalteenuste arvete sisu ja summade kohta ega neid vaidlustanud. Avaldaja pöördub kohtu poole, kuna puudutatud isik ei ole siiani likvideerinud oma tarbitud majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevust avaldaja ees. Puudutatud isik ei ole täitnud oma maksmise kohtustust avaldaja ees, jättes majandamis- ja kommunaalkulude arved mainitud perioodi eest tasumata. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõue summas 1113.54 eurot ja viivis TsMS § 367 alusel põhinõudelt määras 0,022% päevas alates avalduse kohtule esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud. Puudutatud isiku seisukoht ja vastuväited Puudutatud isikule on menetlusdokumendid elektrooniliselt kätte toimetatud 25.10.2020. 09.11.2020 esitas puudutatud isik taotluse avaldusele vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas avaldusele vastamise ja tõendite esitamise tähtaega kuni 14.11.2020. Puudutatud isik ei esitanud kohtu määratud tähtajaks vastust avaldusele. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand, asukohaga x, üldpinnaga 19,2 m2 (dtl 64-65). x korterelamut haldab ja majandab avaldaja. Puudutatud isik on avaldaja liige KrtS § 1 lg 4 alusel. Avaldaja põhikirja punkti 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning järgima üldkohustuslike eeskirjade (sanitaar-, tuleohutus-, elamute hoolduse, avaliku korra jms eeskiri) nõudeid; tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu põhikirjale ja kodukorrale; kinni pidama ühistu kodukorrast ja täitma ühistu poolt kehtestatud heakorra nõudeid (dtl 67). Põhikirja punkti 6.1 kohaselt kannavad elamu majandamiskulud ühistu liikmed arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, v.a kui üldkoosolek ei otsusta teisiti (dtl 68). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud puudutatud isikule esitatud arved, kululiigid ja maksude arvestus. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid majandamiskulude eest perioodil juuni 2019 (30.06.2019 arve nr 305, maksetähtajaga 31.07.2019) kuni juuli 2020 (31.07.2020 arve nr 383, maksetähtajaga 31.08.2020). 30.06.2019 arve (dtl 70) alusel on põhivõlgnevus 66.70 eurot,

millest viivis 1.46 eurot. 31.07.2019 arve (dtl 71) alusel on põhivõlgnevus 66.81 eurot, millest viivis 1.47 eurot. 31.08.2019 arve (dtl 72) alusel on põhivõlgnevus 66.44 eurot, millest viivis 1.49 eurot. 30.09.2019 arve (dtl 73) alusel on põhivõlgnevus 66.99 eurot, millest viivis 1.43 eurot. 31.10.2019 arve (dtl 74) alusel on põhivõlgnevus 67.53 eurot, millest viivis 1.74 eurot. 30.11.2019 arve (dtl 75) alusel on põhivõlgnevus 65.76 eurot, millest viivis 2.23 eurot. 31.12.2019 arve (dtl 76) alusel on põhivõlgnevus 66.99 eurot, millest viivis 2.27 eurot. 31.01.2020 arve (dtl 77) alusel on põhivõlgnevus 66.02 eurot, millest viivis 2.67 eurot. 29.02.2020 arve (dtl 78) alusel on põhivõlgnevus 241.05 eurot, millest viivis 2.68 eurot. 31.03.2020 arve (dtl 79) alusel on põhivõlgnevus 67.66 eurot, millest viivis 2.93 eurot. 30.04.2020 arve (dtl 80) alusel on põhivõlgnevus 68.04 eurot, millest viivis 4.71 eurot. 31.05.2020 arve (dtl 81) alusel on põhivõlgnevus 68.47 eurot, millest viivis 5.87 eurot. 30.06.2020 arve (dtl 82) alusel on põhivõlgnevus 69.70 eurot, millest viivis 5.63 eurot. 31.07.2020 arve (dtl 83) alusel on põhivõlgnevus 69.62 eurot, millest viivis 5.82 eurot. Kuna 31.07.2020 arve maksetähtaeg oli 31.08.2020, siis ei olnud arve alusel tekkinud võlg avalduse esitamise ajaks, 28.08.2020 sissenõutavaks muutunud. Avaldaja esitas 19.10.2020 avalduse täpsustuse, milles palus puudutatud isikult välja mõista ka 31.07.2020 arve alusel tekkinud võlgnevuse summas 69.62 eurot, maksetähtajaga 31.08.2020, mis muutus sissenõutavaks 01.09.2020. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on tähtaegselt tasumata osas sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista tekkinud põhivõlgnevus. Avaldaja esitatud arvetest nähtuvalt on avaldaja esitanud puudutatud isikule perioodil juuni 2019 kuni juuli 2020 arveid kogusummas 1117.78 eurot, millest viivis moodustab 42.40 eurot. Puudutatud isik võlgnevuse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Puudutatud isik on tasunud avaldajale perioodil juuni 2019 kuni juuli 2020 esitatud arvete eest 4.24 eurot, mille avaldaja on arvestanud põhivõla katteks. Avaldaja on avalduses märkinud, et majandamiskulude võlgnevus ei sisalda viivist. Avaldaja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on avaldaja arvestanud igakuiselt põhivõlgnevuse hulka ka viivise. Kuna avaldaja on arvestanud põhinõude hulka igakuiselt ka viivise, kuid ei ole taotlenud puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, siis tuleb avaldaja põhinõudest arvestada maha viivis summas 42.40 eurot. Seega on avaldaja põhinõue põhjendatud summas 1071.14 eurot. Avaldaja on taotlenud ka viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, määras 0,022% päevas. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis määras 0,022% päevas põhivõla summalt 1007.34 alates 28.08.2020 kuni 31.08.2020 ning põhivõla summalt 1071.14 alates 01.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuna põhinõue summas 63.80 eurot muutus sissenõutavaks 01.09.2020. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja rahuldab avaldaja nõude osaliselt ning mõistab välja puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevuse summas 1071.14 eurot ning viivise määras 0,022% päevas põhivõla summalt 1007.34 alates 28.08.2020 kuni 31.08.2020 ning põhivõla summalt 1071.14 alates 01.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse määramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse 96,19% ulatuses ning puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumine, leiab kohus, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Avaldaja ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50.00 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu, mis kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele, avalduselt tasutud riigilõiv summas 50.00 eurot. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel puudutatud isiku poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 50.00 eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldaja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.