Aktsiaselts Esvika Elekter hagi Osaühing SAMARA GROUP ja XX vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2020 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu SAMARA GROUP ja XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts Esvika Elekter (registrikood 10166316), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan esindajad ringkonnakohtus Tamm Kostja I OSAÜHING SAMARA GROUP (registrikood 11215962) Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henri Torop Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. septembri 2020 määrus osas, milles maakohus mõistis solidaarselt Osaühingult SAMARA GROUP ja XX-lt Aktsiaseltsi Esvika Elekter kasuks välja menetluskulud 3475 eurot ületavas osas, samuti 3475 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2020 määrus muutmata.
Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada Aktsiaselts Esvika Elekter avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt Osaühingult SAMARA GROUP ja XX-lt Aktsiaseltsi Esvika Elekter kasuks välja menetluskulud summas 3475 eurot. 4.3 Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Osaühingul SAMARA GROUP ja XX-l tasuda Aktsiaseltsile Esvika Elekter hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 178 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasjas nr 2-18-18858 Aktsiaseltsi Esvika Elekter (hageja) hagi Osaühingu SAMARA GROUP (kostja I) ja XX (kostja II) vastu võla nõudes. Harju Maakohus mõistis 29.08.2019 otsusega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 23 150,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 992,65 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 14.12.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 0,05% iga viivitatud päeva eest. Maakohus jättis hagi 1000 euro osas läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega pärast lõpplahendi jõustumist. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.05.2020 otsusega rahuldamata. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt jäeti menetluskulud maakohtus ja apellatsioonikohtus solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 14.09.2020.
2.Hageja on menetluskulude nimekirjad esitanud 01.08.2019 maakohtule ja 01.04.2020 ringkonnakohtule. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud 4537,50 eurot, millest riigilõiv hagiavalduse esitamiselt on 1000 eurot, hagi tagamise avalduselt 50 eurot, kautsjonilt 50 eurot ning õigusabikulu 3437,50 eurot. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud ringkonnakohtu menetluses õigusabikulust summas 1072,50 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-18-18858 ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-ga 4 palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb vastaspoolel tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostjad vaidlesid 06.08.2019 vastu hageja maakohtus kantud menetluskuludele. Menetluskulude nimekirjas on hageja taotlenud kostjatelt ka nende menetluskulude väljamõistmist, mis seonduvad hageja poolse alusetu hagi tagamise ning sellega seotud määruskaebemenetlusega, sh riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulu kokku 2085 eurot. Riigikohus jättis 15.04.2019 määrusega menetlusse võtmata hageja määruskaebuse ringkonnakohtu 25.01.2019 määrusele, milles ringkonnakohus asus seisukohale, et hagi tagamine oli alusetu ja tuleb tühistada. Seega tuleks sellega seotud kulud jätta hageja kanda. Samuti on hageja menetluskulud ebaproportsionaalselt suured.
4.Kostjad esitasid 08.04.2020 vastuväited hageja menetluskuludele ringkonnakohtus. Hageja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning on ebaproportsionaalselt suured võrreldes kostjate menetluskuludega. Sisulist analüüsitööd on hageja apellatsioonivastuses umbes 1 töötunni mahus, mistõttu kogu apellatsioonivastuse koostamisele kuluv aeg ei saa olla rohkem kui 2 töötundi.
2 (4)
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus rahuldas 30.09.2020 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 4475 eurot koos edasiulatuva viivisega seadusjärgses määras.
6.Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja poolt maakohtus hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Kuivõrd hagi tagamise määrus tühistati ning Riigikohus ei võtnud määruskaebust menetlusse, tuleb hagi tagamisega seotud kulud kanda hagejal endal. Seega vähendas maakohus hageja menetluskulusid maakohtu menetluses hagi tagamise avalduselt tasutud 50 euro võrra, kautsjonilt tasutud 50 euro võrra ning õigusabikulusid 12 tunni võrra. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud maakohtus 8,5 tundi (20,5-12), mis hageja esindaja tunnitasu 165 eurot (käibemaksuta) arvestades moodustab 1402,50 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus on 2402,50 eurot (1402,50+1000). Ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et need on põhjendatud ja vajalikud kogu ulatuses. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus õigusabikulud 6,5 tunni eest summas 1072,50 eurot (6,5*165). Hageja esindaja kohtukulud ja õigusabikulud kohtumenetluses on kokku 4475 eurot (1072,50+2402,50+1000), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista koos seadusjärgse viivisega TsMS § 177 lg 4 järgi.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Maakohtu määrusele esitasid 16.10.2020 määruskaebuse kostjad, kes palusid maakohtu määruse tühistada osas, milles kostjatelt mõisteti solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 4475 eurot. Kostjad palusid teha uue määruse, millega jätta menetluskulud kostjatelt hageja kasuks välja mõistmata.
8.Määruskaebuse kohaselt on maakohus mõistnud kostjatelt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 eurot välja kahekordselt (2*1000). Samuti on kostjad seisukohal, et kostjatelt väljamõistetud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Maakohus ei ole analüüsinud kostjate vastuväiteid hageja menetluskuludele.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSTELE
9.Hageja nõustub kostjaga selles, et maakohus on ekslikult hagi riigilõivu mõistnud välja kaks korda. Muus osas vaidleb hageja määruskaebusele vastu.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 3475 eurot ületavas osas ja 3475 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Muus osas tuleb määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659).
12.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 (4)
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
13.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses ja selle vastuses väljatooduga, et maakohus on ekslikult kostjatelt hagilt tasutud riigilõivu mõistnud välja kahekordselt ning see nähtub maakohtu määruse punktidest 13-16. Punktis 13 on maakohus leidnud, et hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus on 2402,50 eurot, punktis 14 leiab maakohus, et hageja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus on 1072,50 eurot, seejärel on maakohus põhjendamatult punktis 16 liitnud eelnevalt nimetatud summadele juurde 1000 eurot. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 3475 eurot ületavas osas (4475-1000), samuti 3475 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul puudub ülejäänud väljamõistetud menetluskulude osas praegusel juhul alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Diskretsioonipiire ei ole ületatud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on hagilt tasutud riigilõiv 1000 eurot vajalik kulu ning miks hageja õigusabikulud on põhjendatud 15 tunni osas (8,5+6,5). Maakohtu poolt põhjendatuks peetud esindajakulusid ei saa pidada ülepaisutatuks.
15.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.