V K hagi D K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2020/326
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V K (isikukood xxxx) Hageja esindaja: I S (epost xxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Kostja: D K (isikukood xxxx) Kostja esindaja: Vladimir Buldakov (e-post [email protected]) 27.10.2020
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata V K hagi D K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2020/326.
3.Menetluskulud jätta V K kanda.
4.Määrata kindlaks, et D K hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 560 eurot.
5.Mõista V Klt D K kasuks välja menetluskulu summas 560 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V Kl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp on algatanud hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/326 vastavalt kostja täitmisavaldusele. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 01.02.2018 kohtumäärus tsiviilasjas 2-17-15091, millega kohus kinnitas kompromissi elatise tasumise kohustuse osas. Kompromissi poolteks olid hageja ja tema lapsed, sh kostja, kes oli kompromissi sõlmimise ajal alaealine. Hageja leiab, et kohtumäärus ei ole kostja osas kehtiv täitedokument ning sundtäitmine ei ole lubatav. Täisealise lapse elatise nõue on iseseisev nõue, mitte alaealise lapse ülalpidamise nõude jätk. Kohus ei oleks tohtinud elatist välja mõista kauemaks kui kostja täisealiseks saamiseni. Kostjal ei ole nõuet hageja vastu. Täisealiseks saamisel suurenesid kostja sissetulekud. 2019.a. juunis leppisid pooled kokku, et hageja ei maksa kostjale enam igakuiselt elatist, vaid toetab teda võimaluste piires, kui selline vajadus tekib. 2019.a. juulis töötas kostja hageja juures xxxx ehitustöödel. Lisaks väljateenitud palgale 647,44 eurot tasus hageja kostjale sularahas 950 eurot. Aprillis 2019 ostis hageja kostjale sõiduauto hinnaga 650 eurot. Auto oli kõigepealt vormistatud hageja nimele, kuid autot kasutas kostja. 27.09.2019 vormistati auto kostja nimele. Nimetatud sooritustega andis hageja kostjale ülalpidamist teisiti, kui oli kompromissiga kokku lepitud, ning kostja võttis sellise täitmise vastu. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas 027/2020/326 lubamatuks. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja väide, et pooled leppisid 2019.a. ülalpidamise andmises kokku teisiti, kui oli kokku lepitud kohtumäärusega kinnitatud kompromissis, ei vasta tõele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.TMS (täitemenetluse seadustik) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
4.Kohus tuvastab täitmisteate (koos lisadega dtl 5-9) alusel, et täitemenetlus 027/2020/326 on algatatud elatise nõude sundtäitmiseks, nimetatud täitemenetluses on võlgnikuks hageja ja sissenõudjaks kostja ning täitedokument on Harju Maakohtu 01.02.2018 lahend tsiviilasjas 217-15091. Nähtuvalt täitedokumendist (dtl 10-13) on kohus kinnitanud mh hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, millega hageja on võtnud endale kohustuse tasuda kostjale igakuist elatist summas, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni kostja täisealiseks saamiseni ja alates kostja täisealiseks saamisest kuni kostja 21-aastaseks saamiseni, tingimusel, et kostja täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes.
5.Kohus leiab, et asjaolu, et lahendades alaealise lapse nõuet elatise väljamõistmiseks ei saa kohus teha otsustust elatise tasumise kohustuse üle pärast lapse täisealiseks saamist, ei tähenda, et menetlusosalised ise ei võiks kokku leppida ülalpidamise andmise kohustuse ulatuses mh pärast lapse täisealiseks saamist ning et sellised kokkulepped oleksid tühised. Seadus ei keela kokku leppida täisealise lapse ülalpidamiskohustuse ulatuses enne lapse täisealiseks saamist. Seetõttu ei nõustu kohus hageja käsitlusega, mille kohaselt puudub kostjal hageja vastu nõue. Tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 432 II lausest kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hagejal on kohustus täita jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi.
6.Pooled vaidlevad, kas sundtäidetav nõue on rahuldatud. Hageja väitel leppisid nad kostjaga 2019.a. juunis kokku, et hageja edaspidi ei tasu elatist igakuiste maksetena, nagu oli kokkulepitud kohtuliku kompromissiga, vaid hageja toetab kostjat vastavalt vajadusele. Kohus kuulas kostja üle vande all (ütlused dtl 72-75). Kostja ütluste kohaselt hagejaga küll ühel korral 2019.a. toimus jutuajamine, kus hageja pakkus välja, et ta enam igakuiselt elatist ei maksaks, kuid kostja milleski toona hagejaga kokku ei leppinud, kuna kostja teada olid kokkulepped ainult tema ema ja isa vahel. Kostja ei ole keeldunud elatisest, ei ole andnud nõusolekut, et edaspidi hageja annab raha ainult vastavalt vajadusele. Kohus leiab, et kostja vande all antud ütlused on vastuolus hageja väitega kokkuleppe olemasolu kohta. Kohtu hinnangul ei tõenda väidetud kokkuleppe olemasolu ka 17.07.2019 maksekorraldus (dtl 27), millest nähtuvalt Vikkov Group OÜ on tasunud kostjale 647,44 eurot. Makse selgitus on „zarplata“ ning ka hageja enda väljatoodu kohaselt on tegemist kostja töötasuga Soomes tehtud töö eest. Nimetatu ei seondu võimaliku kokkuleppega ülalpidamiskohustuse sisu osas. Ka asjaolu, et hageja ostis kostjale auto, mille tõendamiseks on hageja esitanud müügilepingu (dtl 28-29) ja omanikuvahetuse tõendi (dtl 30), ei võimalda tuvastada, et pooled oleksid sõlminud 2019.a. juunis hageja poolt väidetud sisuga kokkuleppe. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja väide kokkuleppe kohta on tõendamata.
7.Täitedokumendi p 4 kohaselt tuleb hagejal elatis tasuda alates kostja täisealiseks saamisest kostja arvele. VÕS (võlaõigusseadus) § 89 lg 1 kohaselt võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Hageja väitel on ta tasunud kostjale sularahas 950 eurot. Kohus tegi hagejale 25.08.2020 määruses ettepaneku nimetatud väite kohta tõendite esitamiseks. Hageja tõendeid ei esitanud. Seetõttu ei ole tõendatud hageja väide ülalpidamise andmise kohta sularahas. Kohus tuvastab omanikuvahetuse kinnituse ja müügilepingu alusel, et hageja on 01.04.2019 omandanud sõiduauto xxxx ning andnud selle omandi üle kostjale. Nimetatud tõendid ei sisalda aga teavet omandi üleandmise põhjuse kohta. Kostja vande all antud ütluste kohaselt ei ole pooled sõlminud omavahel kokkuleppeid seoses elatisega pärast kompromissimääruse kinnitamist. Seetõttu on tõendamata, et kostja võttis sõiduki omandi vastu ülalpidamiskohustuse täitmisena.
8.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et sundtäidetav nõue ei ole rahuldatud, mistõttu puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
9.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
10.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 500 eurot, so kulu lepingulisele esindajale, millele lisandub täiendav kulu seoses istungil esindamisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Kostja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
11.1.hagiga tutvumine ja hagile vastuse koostamine koos seonduvate toimingutega 3 h;
11.2.tutvumine hageja 29.05 seisukohaga koos seonduvate toimingutega 0,5 h;
11.5.ettevalmistus istungiks 0,5 h. Ajakulu kokku 5 h.
12.Kohus leiab, et märgitud toimingud olid asjas vajalikud, väljatoodud ajakulu ühelegi toimingule ei saa pidada selgelt ülemääraseks. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 36 minutit ehk 0,6 tundi. Põhjendatud ajakulu kokku on seega 5,6 tundi. Kostja on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta). Nimetatud hind ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus on 560 eurot (5,6 x 100). Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja 560 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.