Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2020. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-11974
Kohtuasi
XX (X) hagi Maksu- ja Tolliameti vastu XX (X) (pankrotis) pankrotimenetluses eelnevalt tunnustatud Maksu- ja Tolliameti nõude summas 424 698. 27 eurot tunnustamata jätmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Kostja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel Miisna Kolmas isik (pankrotihaldur) Martin Krupp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuses esitatud taotlus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-20-11974 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX( pankrotis, hageja) esitas 18. augustil 2020 Harju Maakohtule Maksu- ja Tolliameti (kostja) vastu hagi XX (pankrotis) pankrotimenetluses eelnevalt tunnustatud Maksu- ja Tolliameti nõude summas 424 698.27 eurot tunnustamata jätmiseks.
2.Hageja pankrot kuulutati välja 27. juulil 2015 Harju Maakohtu määrusega ja määrati pankrotihalduriks Martin Krupp. Kostja esitas hageja pankrotimenetluses 11. augustil 2015 nõudeavalduse kogusummas 424 698.27 eurot. Nõude esitamise aluseks oli hageja suhtes esitatud kahtlustus KarS § 3891 lg 1 järgi (kriminaalasi nr 11760000085). Sellest tulenevalt esitas kostja 16. mail 2014 tsiviilhagi hageja vastu 424 647,02 euro väljamõistmiseks. Nõude summa 51,25 euro aluseks on 05. veebruari 2015 esitatud maamaksuteatis nr 328477 (jõustunud). Maamaksuteates näidatud summa tasumise tähtpäev saabus 27. juulil 2015. Seega tugines võlausaldaja nõue täies ulatuses hageja suhtes algatatud kriminaalasjas kannatanuna esitatud hagile kahtlustuses KarS § 3891 lg 1 järgi. Kriminaalasja number hilisemas kohtumenetluses oli 1-15-6497.
3.15. detsembril 2015 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati kostja nõuet täies ulatuses. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja sellele nõudele ega rahuldamisjärgule vastu ei vaielnud.
4.Tartu Maakohtu 07. veebruari 2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-15-6497 lõpetati kriminaalmenetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu hageja süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 09. veebruari 2020 otsusega mõistis kohus kostja õigeks süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4, § 384 lg 1 ja § 3841 lg 1 järgi. Kohus lõpetas hageja suhtes kriminaalmenetluse aegumise tõttu. Vastavalt KrMS § 2962 lg 1 p-le 4 jäeti tsiviilhagi läbi vaatamata. Ka maamaksunõue on seotud tänaseks aegunud väidetava kuriteo toimepanemise faktiga. Seetõttu puudub ka selle rahuldamiseks õiguslik alus. Hageja hinnangul puudub pankrotimenetluses seetõttu sisuliselt ja õiguslikult kontrollitud ning kaitstud kostja II järgu nõue.
5.Hageja esindaja esitas 19. juunil 2020 pankrotihaldurile taotluse uue nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks kostja kaitstud nõude uueks läbi vaatamiseks ning kontrollimiseks. Hageja esindaja korduvale meeldetuletusele reageeris pankrotihaldur alles 30. juunil 2020. Pankrotihaldur ei teatanud oma vastuses, et ta keeldub uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisest, kuid pole seda käesoleva ajani teinud.
6.Olukorras, kus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku ajaks 15. detsembril 2015 ei olnud kriminaalasjas nr 1-15-6497 tehtud ühtegi kohtulahendit, puudus hagejal sisuliselt õiguslik alus kostja nõudele vastuväidete esitamiseks, sest see tugines kriminaalmenetluses esitatud kahtlustusel ning selle alusel esitatud tsiviilhagil. Nõude tunnustamine ja kaitsmine on toimunud olukorras, kus on eeldatud tsiviilhagi põhjendatust ja rahuldamist (vähemalt osaliselt) koos süüdimõistva kohtuotsusega. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine on õiguslikku olukorda oluliselt muutnud, sest nõue ei tugine kohtumenetluses tõendatud faktidel ja asjaoludel.
2-20-11974
7.Hageja arvates on kriminaalasjas nr 1-15-6497 tehtud Tartu Maakohtu 07. veebruari 2019 määruse näol tegemist olukorraga, mida tuleb käsitleda vaidlusena nõude tunnustamise üle. Esineb õiguslik alus uuesti kontrollida, kas nõue tugineb tõendatud ja õigetele andmetele või mitte. Hageja arvates on võltsitud andmetel põhineva nõudega oma olemuselt analoogne ka selline nõue, mis tugineb ebaõigetele (piisavalt või usaldusväärselt kontrollimata) andmetele. Ebaõiged võivad nõude aluseks olevad andmed olla muu hulgas ka siis, kui nõude põhjendatuse alusena (eeldusena) on käsitletud ebaõigeid asjaolusid. Antud juhul on selleks eelduseks olnud hageja suhtes algatatud kriminaalmenetlus ja selle raames kostja poolt esitatud tsiviilhagi kahju hüvitamiseks, mis tugineb kahtlustuse/süüdistuse aluseks olevatele asjaoludele. Samas ei ole need faktilised asjaolud kohtus õiguslikult tõendamist leidnud, mistõttu ei tugine ka pankrotimenetluses tunnustatud kostja nõue jõustunud kohtulahendile. Tartu Maakohtu 07. veebruari 2019 määruses selgitas kohus, et kuna hageja suhtes ei ole maksukuriteoga seoses tehtud toiminguid, mis katkestavad kuriteo aegumise, siis möödus maksukuriteo aegumistähtaeg 26. märtsil 2014. Seega puudutab kohtu järeldus otseselt kostja nõudeavalduses välja toodud nõuet ja välistab selle käsitlemise tunnustatud ja kaitstud nõudena hageja pankrotimenetluses. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus keeldus 28.augusti 2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest.
9.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole hagejal võimalik soovitud eesmärki hagiga saavutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 100 lg 1 sätestab, et nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). PankrS § 103 lg 2 võimaldab nõudele esitada vastuväite teistel võlausaldajatel ja pankrotihalduril. PankrS § 104 lg 1 esimese lause kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Hagist nähtuvalt ei esitanud kostja nõudele vastuväiteid haldur, teised võlausaldajad ega võlgnik ise. Kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi (PankrS § 106 lg 2). Kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus (PankrS § 106 lg 3).
10.Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hageja ei ole tuginenud ka sellele, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Küll aga tuleb hageja hinnangul analoogia korras võimaldada tunnustatud nõude läbivaatamist siis, kui nõude tunnustamine tugineb ebaõigetele (piisavalt või usaldusväärselt kontrollimata) andmetele.
11.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-14-58851 tehtud lahendi p-s 31 selgitanud, et "andmete võltsitust" PankrS § 106 lg 2 tähenduses tuleb sisustada KarS § 344 lg-st 1 lähtuvalt ning hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada enda väiteid KarS § 344 lg 1 tunnustele vastava teo toimepanemise (st dokumendi võltsimise) kohta. PankrS § 106 lg 2 on selge erand üldisest nõuete kaitsmise menetlusest ja PankrS § 106 lg-st 1. Erandit tuleb sisustada kitsalt, sest vastasel juhul muutuks PankrS §-des 100 jj sisalduv nõuete kaitsmise regulatsioon sisutühjaks. Maakohus on samal seisukohal Ringkonnakohtu tõlgendusega. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul analoogia alusel kohaldada PankrS § 106 lg-t 2 lisaks normis
2-20-11974 nimetatud olukordadele ka siis, kui nõude tunnustamine tugineb piisavalt või usaldusväärselt kontrollimata andmetele.
12.Isegi kui kohus seda võimalikuks peaks, pole praegusel juhul nõude tunnustamise aluseks ebaõiged andmed. Esiteks ei eelda nõude tunnustamine, et nõue oleks eelnevalt kohtulikult kontrollitud, kuna nõue on tunnustatud kui sellele ei vaidle vastu haldur ega võlausaldajad. Antud juhul ei ole nimetatud isikud nõudele vastu vaielnud, samuti ei vaielnud vastu võlgnik (mis ei mõjutaks nagunii nõude tunnustamist). Teiseks tuleks ebaõigete asjaolude olemasolu hinnata koosoleku toimumise aja seisuga ja hilisem asjaolude muutumine (antud juhul tsiviilhagi läbivaatamata jätmine) ei tähenda, et nõue oli tunnustatud koosoleku toimumise ajal ebaõigete asjaolude alusel. Hagist ei nähtu, et kostja oleks nõudeavalduses esitanud ebaõigeid andmeid, varjanud olulisi asjaolusid või muud taolist. Hageja on põhjendanud, et nõude tunnustamine toimus olukorras, kus eeldati tsiviilhagi rahuldamist ja võlgnikul ei olnud õiguslikku alust vastuväidet esitada. Pankrotiseadusest ei tulene takistusi esitada pooleliolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagiga nõutavale ja pankrotimenetluses esitatud samale nõudele soovi korral vastuväiteid halduril ja teistel võlausaldajatel, kuivõrd kaitsmiseta tunnustatuks loeti üksnes nõuded, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, rahuldatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga (PankrS § 106 lg 4 esimene pool, 15.12.2015 kehtinud sõnastuses). Samuti ei olnud ühtegi takistust, miks ei saanuks võlgnik esitada nõudele vastuväidet, kui võlgnik nõudega ei nõustunud.
13.Kuivõrd PankrS § 106 lg 2 eeldused nõude uueks läbivaatamiseks ei ole täidetud, siis ei ole hagejal võimalik hagiga oma eesmärki saavutada. Tuginedes eeltoodule jättis kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada hagi kostja vastu ning määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja hinnangul ei esine TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevaid aluseid hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Hagi on esitatud hageja õiguste ja huvide kaitseks ning hagiga on võimalik saavutada hageja poolt soovitud eesmärki. Kaebuse esitaja hinnangul on Harju Maakohus ekslikult jätnud hagi menetlusse võtmata.
16.Kostja nõue põhineb kriminaalasjas nr 1-15-6497 esitatud nõudel. Kohus on leidnud, et selle nõude aluseks olev võimalik süütegu on aegunud ning süüteo toimepanemise fakti pole tuvastatud. Seetõttu pole kostja nõue põhjendatud. Seda vaatamata asjaolule, et nõuete kaitsmise koosolekul keegi nõudele vastuväiteid ei esitanud. Seejuures oli hageja võlgnikuna seisukohal, et ta saab sisuliselt kõik vastuväited maksunõudele esitada kriminaalmenetluse raames ning tugineda oma seisukoha põhjendamisel jõustunud kohtulahendile. Hageja ongi tuginenud oma hagiavalduse esitamisel PankrS § 103 lg-le 5 ja 106 lg-le 2. PankrS § 103 lg 5 kohaselt ei võeta pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. Võlgniku ainukeseks võimaluseks olukorras, kus pankrotihaldur pole vaatamata võlgniku korduvatele tähelepanu juhtimistele pidanud vajalikuks üldse mingit nõude täiendavat kontrollimist, esitada hagi kosta tunnustatud nõude kontrollimiseks PankrS § 106 lg 2 alusel.
2-20-11974
17.Hageja ei nõustu kohtu äärmiselt kitsa käsitlusega PankrS § 106 lg 2 sisustamisel ning selleks tehtud Tallinna Ringkonnakohtu kunagise lahendiga nr 2-14-58851. See lahend on tehtud 6 aastat tagasi ja vahepeal on ka PankrS § 106 lg 2 tõlgendamise ja sisustamine muutunud oluliselt laiemaks. Kõrvuti võltsitud andmetel põhineva nõudega tuleb samaväärselt kontrollida ka võimalikel ebaõigetel andmetel tuginevaid kaitstud nõudeid, kui selleks on tekkinud põhjendatud kahtlus. On ebaõiglane ning vastuoluline, et olukorras, kus aegumise tõttu on kriminaalmenetlus hageja suhtes lõpetatud ning tema vastu esitatud kostja nõue on jäetud läbi vaatamata, puuduksid hagejal sisuliselt igasugused võimalused tema vastu esitatud ning kohtus tunnustamata jäänud nõude õigusliku põhjendatuse täiendavaks kontrollimiseks. Tsiviilasjas nr 2-14-5881oli õiguslik olukord erinev, mistõttu ei ole sellele viitamine asjakohane.
18.Kui hagejal puuduks õigus oma õiguste kaitseks, kahjustaks see hageja põhiseaduslikku õigust kohtusse pöördumisel. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda.
19.Kaebaja ei nõustu, et asjaolusid saab hinnata vaid koosoleku toimumise seisuga ning hilisem asjaolude muutumine ei tähenda, et nõue oli tunnistatud koosoleku toimumise ajal ebaõigete asjaolude alusel. Kui nõue jäi kohtu poolt läbi vaatamata ning kontrollimata, ei saa väita, et nõue põhineks õigetel andmetel. PankrS § 106 lg-s 2 märgitud asjaolud ilmnevadki hiljem, pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist.
20.Hageja on esitanud TsMS § 338 lg-s 1 toodud nõuetele vastava hagiavalduse, mis põhineb kehtival õigusel ning esitanud ka tõendid oma väidete kinnitamiseks. Käesoleval juhul ei saa väita, et ükski õigusnorm ei sätesta alust, mis võimaldaks hagi rahuldada. Hageja on hagiavalduses välja toonud põhjendused, mille kohaselt põhineb kostja nõue pankrotimenetluses kontrollimata ja ebaõigetel andmetel. Seega saab hageja tugineda oma nõudes õiguslikult PankrS § 106 lg-le 2.
21.Teises tsiviilasjas on kohus pidanud põhjendatuks rakendada võlgniku pankrotimenetluses hageja poolt analoogsetel asjaoludel esitatud hagi tagamist seoses hagi esitamisega varem tunnustatud nõude kontrollimiseks PankrS § 106 lg 2 ja 3 alusel (tsiviilasi nr 2-20-11005). Ka see hagi põhineb asjaolul, et hageja vastu esitatud nõue on jäänud kohtumenetluses läbi vaatamata põhjusel, et võlgnik on esitatud süüdistuses õigeks mõistetud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
23.Määruskaebuses on hageja esitanud taotlused, millega palub rahuldada hagi kostja vastu ning määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu pädevuses on vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebuses esitatud taotlusi ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada.
24.Määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg
2-20-11974 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, mis annaksid hagejale PankrS § 106 lg 2 alusel õiguse nõuda tunnustatud nõude uuesti läbivaatamist. Viidatud sätte kohaldamine ei sõltu sellest, kas võlausaldaja nõue on rahuldatud kohtulahendiga või mitte. Kui nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, siis saab selle uuesti läbi vaatamist nõuda üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaoludel.
25.Hageja rõhutab määruskaebuses, et kostja nõude tunnustamine põhines ebaõigetel ja kontrollimata andmetel, sest kriminaalasja nr 1-15-6497 menetlus lõpetati aegumise tõttu ja selle nõude osas esitatud tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kehtiva PankrS-i regulatsiooni järgi vaadatakse võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuded läbi võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Kui pankrot kuulutatakse välja ja kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (PankrS § 100 lg 1). Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja (PankrS § 103 lg 2). Seega ei näe PankrS §-s 103 sätestatud nõuete kaitsmise kord ette teisi eeldusi nõude ja nõude rahuldamisjärgu tunnustatuks lugemiseks.
26.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagiavalduses pole hageja esile toonud asjaolusid, mis viitaksid PankrS § 103 lg 5 ja § 106 lg 2 tingimuste täitmisele. Hageja ei tugine andmete võltsimisele ega ka teistele PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud asjaoludele. Maakohus on PankrS § 106 lg t 2 õigesti tõlgendanud ja leidnud, et asjaolud, millele tuginedes nõuab hageja tunnustatud nõude uut läbivaatamist, ei anna alust viidatud sätte kohaldamiseks. Hageja vastu esitatud tsiviilhagi läbivaatamata jätmine on kooskõlas PankrS § 43 lg-s 2 sätestatuga ega loo eeldust PankrS § 106 lg 2 kohaldamisele. Asjaolu, et kostja nõue põhineb kriminaalasjas esitatud kahtlustusel ning see kriminaalasi on aegumise tõttu lõpetatud, ei vasta PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud eeldustele, s.o ei viita, et nõue oleks võltsitud või et selle tõttu oleks nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel oluliselt rikutud seadust. Hageja ka sellele ei tugine. Hageja soovib väita, et kriminaalasja lõpetamise fakt iseenesest viitab kostja nõude täiendava kontrollimise vajadusele. Pankrotiseadus hageja soovitud tõlgendust ei toeta.
27.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et PankrS § 106 lg 2 kohaldub ka juhul, kui tunnustatud nõue põhineb hageja hinnangul ebaõigetel andmetel. Asjaolu, et kostja nõue ei tulene jõustunud kohtulahendist, ei viita iseenesest asjaolule, et nõuet pole piisavalt kontrollitud või et nõue põhineks ebaõigetel andmetel. Hagiavaldusest nähtub, et kostja nõue on tunnustatud võlausaldajate koosolekul. Seega puudub alus eeldada, et kostja nõuet pole piisavalt kontrollitud.
28.Kolleegium nõustub maakohtu poolt PankrS § 106 lg-le 2 antud kitsendava tõlgendusega. Normi kitsendavat tõlgendust toetab ka Riigikohtu 10. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-159-15. Viidatud määruse p-s 13 selgitas Riigikohus, et nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata ning nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (PankrS § 106 lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud,
2-20-11974 saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3). Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et tunnustamine on toimunud võltsitud andmete alusel või et koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel on aset leidnud oluline seadusrikkumine.
29.Kuigi PankrS § 103 lg 5 ja § 106 lg 2 piiravad kohtusse pöördumise õigust, ei riiva see kolleegiumi hinnangul kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Nagu eelnevalt märgitud, on võlgnikul võimalus nõudele vaielda vastu PankrS § 104 lg 1 esimese lause kohaselt hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul või erandkorras PankrS §-s 106 sätestatud aluste ilmnemisel.
30.Kaebaja etteheide, et tsiviilasjas nr 2-14-58851 tehtud lahendile viitamine pole asjakohane, pole kolleegiumi arvates põhjendatud. Selles lahendis sisustas Tallinna Ringkonnakohus PankrS § 106 lg-t 2. Normi kohaldamisel kehtivale kohtupraktikale viitamist ei saa pidada asjakohatuks. Kuigi viidatud tsiviilasjas olid asjaolud käesoleva asjaga veidi erinevad, sest seal tugineti dokumendi võltsitusele ja koosoleku pidamisel toimunud olulisele seaduserikkumisele, ei muuda see PankrS § 106 lg 2 kohaldamisala analüüsivale p-le 31 viitamist ebaõigeks.
31.Hageja väidab määruskaebuses, et hagiga on võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki ja kaitsta võlgniku õigusi ning huve, samuti tagada õiglane pankrotimenetlus. Kolleegium selgitab, et praegusel juhul on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldutud selle perspektiivituse tõttu. Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid (TsMS § 2).
32.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Maakohus on piisavas ulatuses selgitanud, miks hageja välja toodud asjaolud ei ole PankrS § 106 lg 2 kohaldamise eeldusteks. Samuti ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel selliselt, et hageja saaks tunnustatud nõuet uuesti vaidlustada. Tegemist on TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga, kus hageja taotletavat eesmärki oleks iseenesest võimalik saavutada, kuid mitte hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades. Ka tsiviilasjas nr 2-20-11005 on kohus keeldunud samadel alustel hagi menetlusse võtmisest.
33.Hageja viide tsiviilasjale nr 2-18-4338 ei muuda PankrS § 106 lg 2 kohaldamisala. Viidatud tsiviilasjas arutas Tallinna Ringkonnakohus 22. augusti 2018 määruses küsimust sellest, kas menetlusse võtmise staadiumis saab hinnata tõendeid, s.o anda hinnang sellele, kas hagiavalduses esitatud asjaolud tõendavad andmete võltsitust. Praegusel juhul pole maakohus vaidlustatud määruses tõendeid hinnanud, vaid järeldanud, et hageja pole hagiavalduses toonud esile PankrS § 106 lg-s 2 märgitud asjaolude esinemist. PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud alustele vastavate asjaolude puudumine hagis viitab sellele, et hagejal pole hagiga taotletavat tulemust võimalik kohtumenetluses saavutada.
34.Eespool märgitud põhjustel puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. Kaebus jääb rahuldamata.
35.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
36.Kuigi menetluskulude nimekiri esitatakse TsMS § 176 lg 4 järgi igas kohtuastmes selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta, ei ole maakohus nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist. Seetõttu on menetlusökonoomia põhimõttega
2-20-11974 kooskõlas, kui pooled esitavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta nimekirja ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha maakohtus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
37.TsMS § 372 lg 5 ja TsMS § 390 lg 1 koosmõjus TsMS § 386 lg-ga 4 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.