C.C. ja Tarmo Treieri hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, Rävala Laenud OÜ ja Eurocar OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tuvastushagi tühisuse tuvastamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. septembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C.C. ja Tarmo Treieri määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad: Hageja I: C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslikud esindajad Kadri Piller ja Tarmo Treier, lepinguline esindaja advokaat Artur Maljukov Hageja II: Tarmo Treier (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Artur Maljukov Vastustajad: Kostja I: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei Kostja II: Rävala Laenud OÜ (rk: 12629269), esindaja Kadri Uus Kostja III: Eurocar OÜ (rk: 12724594), esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. septembri 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud võrdsetes osades C.C. ja Tarmo Treieri kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.C.C. (hageja I) ja Tarmo Treier (hageja II) esitasid 08.11.2019 maakohtule Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja I/kohtutäitur), Rävala Laenud OÜ (kostja II/sissenõudja) ja Eurocar OÜ (kostja III/ostja) vastu hagi, milles palusid: 1) tunnistada kehtetuks täitemenetluste nr 084/2018/3008 ja 084/2018/3009 raames 18.10.2019 toimunud enampakkumine, kus müüdi kinnistu X; 2) kui kohus esimest nõuet ei rahulda, siis tuvastada, et kinnistu käsutamine, sh kinnistu sissenõudja kasuks 21.05.2014 hüpoteegiga koormamine ja täitemenetluste raames müük, on tühine, mh hageja I täisealiseks saamisel; 3) kui kohus kahte eelmist nõuet ei rahulda, määrata kuni hageja I täisealiseks saamiseni kinnistu hooldajaks hageja I seaduslik esindaja (ema) Kadri Piller. Hagiavalduse kohaselt A.A. (pärandaja) suri 08.03.2013. Pärandaja määras testamendiga eelpärijateks 1⁄2 mõttelises osas oma tütre B.B. ja 1⁄2 mõttelises osas oma poja Tarmo Treieri. Tarmo Treierile nimetas pärandaja järelpärijaks tema tütre C.C. (sünniaeg X) selliselt, et temale peab üle minema tema täisealiseks saamisel 1⁄2 mõttelist osa kinnistust X. Pärimistunnistuse alusel on 29.04.2014 kinnistusraamatu registriosa nr 709803 kolmandasse jakku kantud eelmärge, mille kohaselt kinnistu, mille omanik on hageja II 1⁄2 osas, kuulub pärandvara hulka, mille järelpärijaks on nimetatud hageja I. Sissenõudja ja hageja II sõlmisid 21.05.2014 tarbijakrediidilepingu nr 014.0514.A, mille alusel andis sissenõudja hagejale II laenu 10 000 eurot. Tartu notar Mati Alliku büroos sõlmiti 21.05.2014 õigustatud isikute ja hüpoteegipidaja kokkulepe kinnistusraamatu kande järjekoha muutmiseks ja hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriosa nr 709803 neljandasse jakku B.B. ja hageja II kaasomandiosadele hüpoteek sissenõudja kasuks summas 32 000 eurot, kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja II ja B.B. suhtes on sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetlused nr 084/2018/3008 ja 084/2018/3009 võlgnevuse 11.07.2018 seisuga 16 021,32 eurot ja lisanduva viivise sissenõudmiseks. 18.10.2019 koostatud vara enampakkumise akti kohaselt müüdi täitemenetluses toimunud enampakkumisel kinnistu hinnaga 13 000 eurot Eurocar OÜ-le.
18.11.2019 esitasid hagejad täiendatud hagiavalduse, kus palusid tunnistada täitemenetluste nr 084/2018/3008 ja 084/2018/3009 raames 18.10.2019 toimunud enampakkumine, kus müüdi kinnistu X, kehtetuks. Kohustada ostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 709803 teisest jaost omanikuna ostja kustutamiseks ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja II sissekandmiseks. Kui eelnevat nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis tuvastada, et kinnistu käsutamine, sh kinnistu sissenõudja kasuks 21.05.2014 hüpoteegiga koormamine ning täitemenetluste raames müük, on tühine, mh hageja I täisealiseks saamisel. Kohustada ostjat mh järelpärimise tingimuste saabumisel andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 709803 teisest jaost omanikuna ostja kustutamiseks ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja II või hageja I sissekandmiseks. Kui esimest nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis määrata kuni hageja I täisealiseks saamiseni kinnistu hooldajaks hageja I seaduslik esindaja (ema) Kadri Piller.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Ostja palus muu hulgas jätta hagejate II ja III alternatiivne nõue läbi vaatamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2020 määrusega C.C. ja Tarmo Treieri nõude tuvastada, et kinnistu X käsutamine, sh kinnistu Rävala Laenud OÜ kasuks 21. mail 2014 hüpoteegiga koormamine ja täitemenetluste nr 084/2018/3008 ja 084/2018/3009 raames müük, on tühine, mh C.C. täisealiseks saamisel, läbi vaatamata. Maakohus kohustas hagejaid võtma seisukoht pärandvara hooldaja määramise nõude eraldamise kohta ja kohustas menetlusosalisi esitama oma viimased seisukohad hiljemalt 14 päeva jooksul pärast määruse jõustumist. Määruse kohaselt tuleb hagejate II alternatiivne nõue (tuvastada, et kinnistu käsutamine, sh kinnistu kostja II kasuks 21.05.2014 hüpoteegiga koormamine ja täitemenetluste raames müük, on tühine, mh hageja I täisealiseks saamisel) jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagejad ei ole põhistanud TsMS § 368 järgi õigusliku huvi olemasolu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-71-16 selgitanud, et kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei ole hagejal üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest, sh lepingu tagasitäitmise nõue. Praegusel juhul puudub alus üksnes lepingu tühisuse tuvastusnõude menetlemiseks. Hagejad on esitanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude, mille lahendamisel kohus kontrollib, kas esinevad alused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, sh kas vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita ja kas täitemenetluste raames toimunud müük oli sellest tulenevalt tühine või mitte. Kohus selgitas hagejatele, et isegi juhul kui kohus tuvastaks hüpoteegi seadmise lepingu tühisuse, ei ole selle tagajärjeks algse õigusliku olukorra taastumine (ostja on kinnistusraamatusse kantud). Hagejate III alternatiivse nõude (määrata kuni hageja I täisealiseks saamiseni kinnistu hooldajaks hageja I seaduslik esindaja (ema) Kadri Piller) osas tuleb hagejal I tõendada, et ta on hagejalt II pärimisseaduse (PärS) § 51 lg 1 järgi mõistliku tähtaja jooksul tagatise andmist nõudnud ja viimane ei ole seda andnud. Pärandi hoiumeetmete rakendamine on hagita asi, mille osalisteks võiksid olla avaldaja C.C. ning puudutatud isikud Kadri Piller ja Tarmo Treier. Kui avaldaja nõudest ei loobu või tagasi ei võta, eraldab kohus selle eraldi menetlusse. Kohus analüüsis ka hagejate täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 alusel esitatud nõuet. Kohus selgitas, et PärS § 48 lg 2 piirang muudab eelpärija tehtud käsutustehingu tühiseks järelpärimise tähtpäeva saabumisel. Kuivõrd tähtaeg ei ole saabunud, ei näe kohus alust
täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi tühisuse tuvastamiseks. Järelepärimise tähtpäeva saabudes on hagejal I võimalik esitada päritava vara väärtuse võimaliku vähenemisel korral hagi hageja II vastu kahju hüvitamiseks (PärS § 52). Ka käesoleva nõude (TMS § 223) esitamine (ja selle võimalik rahuldamine) ei taga hagejatele lõplikku soovitud tulemust, kuna ainuüksi selle nõudega ei muutu kinnistusraamatu kanne.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.C.C. ja Tarmo Treier esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 30. septembri 2020 määruse p 1, millega jäeti C.C. ja Tarmo Treieri nõue tuvastada, et kinnistu X käsutamine, sh kinnistu Rävala Laenud OÜ kasuks 21. mail 2014 hüpoteegiga koormamine ning täitemenetluste nr 084/2018/3008 ja 084/2018/3009 raames müük, on tühine, mh C.C. täisealiseks saamisel, läbi vaatamata, tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ekslik kohtu seisukoht, et hagejad ei ole seoses kinnistu käsutamise tühisuse tuvastamise nõudega sooritusnõuet esitanud. Hagejad täiendasid nõudeid 18.11.2019 ning esitasid nõude kohustada ostjat, mh järelpärimise tingimuste saabumisel, andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 709803 teisest jaost omanikuna ostja kustutamiseks ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja II või hageja I sissekandmiseks; 2) juhul kui kohus ei tunnista enampakkumist kehtetuks, võib kohus leida, et kinnistu käsutamine ehk nii hüpoteegiga koormamine kui vastaval alusel täitemenetluse läbiviimine on tühised, nt vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Juhul kui kohus tuvastab hüpoteegi seadmise lepingu tühisuse, siis on võimalik selle tagajärjena taastada algne õiguslik olukord ehk kustutada ostja kinnistusraamatust; 3) on hagejatel iseseisev tuvastushuvi, et kohus kohtuotsuse resolutsioonis tuvastaks kinnistu käsutamise tühisuse, mh hageja I täisealiseks saamisel, vähemalt kahest aspektist. Kui kohus tuvastab, et enampakkumine ei olnud kehtetu, kuid kostjate tegevused/tehingud on tühised nt vastuolu tõttu heade kommete või hea usu põhimõttega, siis annab see hagejatele võimaluse nõuda kostjatelt kahju hüvitamist ja õiguse esitada ostja vastu hoidumisnõue või nõuda hagejate huvide teatud ulatuses arvestamist. Hagejad on esitanud käsutuse tühisuse tuvastamise nõude mh menetlusökonoomiast lähtudes, et nad ei peaks tulevikus uuesti kohtusse pöörduma, kuna vastava asjaolu saabumine (järelpärimine) on kindel. Kui kohus tuvastab kasvõi etteulatuvalt, et kinnistu käsutamine on tühine, võib see olla piisav asja lahendamiseks kohtuväliselt ja/või kompromissiga. Kostjad võivad sel juhul olla vabatahtlikult valmis täiendavate toimingute tegemiseks või tegemata jätmiseks; 4) on Riigikohus selgitanud, et üldjuhul on olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Erandlikke asjaolusid, mille tõttu õiguslik huvi puudub, asjas ei esine. Riigikohtu praktika kohaselt ei välista tuvastushuvi olemasolu ainuüksi see, et hagejal oleks võimalik esitada sooritushagi. Sisuliselt on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgse nõude puhul tegemist sooritushagiga, mille rahuldamise eeldusena peab kohus kontrollima, kas kostja on kohustatud tegema hageja soovitud sisuga tahteavalduse.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu.
6.Rävala Laenud OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb menetluskulude hagejate kanda jätmist. Hagejate nõuded on ebaselged ning õiguslikult motiveerimata.
7.Eurocar OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb menetluskulude hagejate kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on hagejad esitanud nõude enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mis on nende tegelik eesmärk. Kehtetuks tunnistamise nõude menetlemisel kohus hindab, kas enampakkumine on läbi viidud õiguspäraselt, ja kontrollib enampakkumise aluseks olnud täitedokumendi kehtivust/tühisust. See ei vaja eraldiseisvat menetlemist. Seega leidis kohus õigesti, et puudub alus lepingu tühisuse tuvastamise nõude menetlemiseks olukorras, kus hageja ei esita sooritusnõuet. Hagejate motiivid II alternatiivse nõude läbivaatamiseks on liiga abstraktsed. Isegi kui II alternatiivne nõue annaks soovitud tulemusi (millega ostja ei nõustu, kuivõrd tühisuse tuvastamise nõudega õiguslik olukord ei muutu), saab üldjuhul hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Tulevase nõudena TsMS § 369 tähenduses käsitatakse tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks esitatud sooritushagi, mitte tuvastus- või kujundushagi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1, millega maakohus jättis läbi vaatamata hagejate nõude tuvastada kinnistu asukohaga X (registriosa 709803) käsutamine, sh Rävala Laenud OÜ kasuks kinnistu 21.05.2014 hüpoteegiga koormamine ja täitemenetluse nr 084/2018/3008 ja nr 084/2018/3009 raames kinnistu müügi tühisus, mh C.C. täisealiseks saamisel. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti hagejate vaidlusaluse tühisuse tuvastamise nõude läbi vaatamata ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 08.11.2019 hagiavalduses palusid hagejad TMS § 223 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks täitemenetluse nr 084/2018/3008 ja nr 084/2018/3009 raames 18.10.2019 toimunud enampakkumise, mille käigus müüdi kinnistu asukohaga X. Samas palusid hagejad, et kui eelmärgitud nõuet ei ole võimalik rahuldada, tuvastada, et kinnistu asukohaga X käsutamine, sh Rävala Laenud OÜ kasuks kinnistu 21.05.2014 hüpoteegiga koormamine ning täitemenetluse nr 084/2018/3008 ja nr 084/2018/3009 raames kinnistu müük, on tühine, mh C.C. täisealiseks saamisel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt põhjendasid hagejad mõlemat nõuet samade faktiliste asjaoludega. Maakohus on õigesti leidnud, et mõlema nõude tagajärjeks on enampakkumise õiguslike tagajärgede mittesaabumine ehk hagejate eesmärgiks on õiguslik huvi säilitada kinnistu omandiõigus. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Ringkonnakohus leiab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamine TMS § 223 lg 1 tähenduses hõlmab nii lepingu tühisuse kui ka tühistamise aluste esinemist. Seetõttu on maakohus põhjendatult märkinud, et hagejate nõude lahendamisel TMS § 223 lg 1 järgi peab maakohus
kontrollima kõiki hagejate poolt esiletoodud asjaolusid (mh hüpoteegi seadmise lepingu tühisust). Hagejate seisukoht, et TMS § 223 lg 1 järgse hagi esitamiseks tuleb lisaks kehtetuse nõudele esitada täiendavalt veel tuvastushagi ja tuvastada enampakkumise tühisus, ei ole põhjendatud. Hagejate eesmärk, s.o säilitada vaidlusaluse kinnistu omandiõigus, on saavutatav enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitamisega. Maakohus jättis õigesti hagejate tuvastusnõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
11.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.