Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
9. märts 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-20881
Tsiviilasi
C.C. ja T.T. hagi Eurocar OÜ vastu lepingute sõlmimisele kohustamiseks ja tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C.C. ja T.T. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised nende esindajad
Hagejad (määruskaebuse esitajad): C.C. (isikukood
XXXXXXXXXXX)
ja T.T. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Artur Maljukov
ja
Kostja: Eurocar OÜ (registrikood 12724594)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hagejate C.C. ja T.T. kanda. Kostjal Eurocar OÜ-l määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.C. ja T.T. (hagejad) esitasid 30. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi Eurocar OÜ (kostja) vastu, milles palusid: 1) kohustada kostjat sõlmima hagejatega XX aadressil XXXXXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXX; kinnistu) tasuta kasutamise leping hagejate näidatud tingimustel või alternatiivselt 2) kohustada kostjat hagejatega sõlmima kinnistu üürileping hagejate näidatud tingimustel või alternatiivselt 3) tuvastada, et järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel (ehk alates 6. novembrist 2025) on kinnistu käsutustehing tühine ning kostja peab alates 6. novembrist 2025 kinnistu omandiõiguse ja sellelt alates 18. oktoobrist 2019 saadud üüritulu hagejatele üle andma; 4) kohustada kostjat kinnistu kolmandate isikutega sõlmitud üürilepingust saadud üürimaksed kandma kohtu deposiiti, mille T.T. on õigus saada endale alates 1. jaanuarist 2026 ning mille kostjal on õigus saada kohtu nõusolekul alates 1. jaanuarist 2026 tingimusel, et C.C. on järelpärandist kehtivalt loobunud. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt suri E.T. (pärandaja) XXXXXX, kes oli teinud oma surma puhuks testamendi. Tartu notar Anne Priks-Toom tõestas 2. aprillil 2014 pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärandaja eelpärijateks 1/2 mõttelises osas tütar A.A. ja 1/2 mõttelises osas poeg T.T.. A.A. järelpärijaks on tema poeg B.B. ja T.T. järelpärijaks on tema tütar C.C.. Järelpärijatele peab nende täisealiseks saamisel üle minema kummalegi 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Rävala Laenud OÜ (registrikood 12629269; RL) ja T.T. sõlmisid 21. mail 2014 tarbijakrediidilepingu, mille alusel anti T.T. laenu 10 000 eurot. Laenu tagamiseks seati kinnistu kaasomanikele A.A. ja T.T. kuuluvatele mõttelistele osadele hüpoteek 32 000 eurot RL-i kasuks. RL-i avalduse alusel algatati T.T. ja A.A. suhtes täitemenetlused täiteasjades nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX.
Täiteasjades toimunud avalikul enampakkumisel müüdi kinnistu kostjale. Kostja avalduse alusel alustas kohtutäitur T.T. suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXXXXXXXXXXXX kinnisasja valduse väljanõudmiseks. Hagejad leiavad, et hüpoteegi seadmise leping ja kinnisasja omandiõiguse üleandmine kostjale on pärimisseaduse (PärS) § 48 lg-te 2 ja 3 alusel tühine, kuna see välistab või piirab järelpärijate õigusi. Kinnisasja valduse väljaandmisega kaasnevad hagejate ja nende perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kostja, keeldudes hagejatega sõlmima tasuta kasutamise lepingut või üürilepingut, on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Seda ka juhul, kui kinnistu müük on tühine alles järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Kostja peab alates 6. novembrist 2025, s.o C.C. täisealiseks saamisest tühise tehingu tõttu alusetu rikastumise sätete alusel välja andma nii kinnistu kui sellelt perioodil 18. oktoobrist 2019 kuni 6. novembrini 2025 saadud üüritulu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
Tartu Maakohus keeldus 28. jaanuari 2020 määrusega hagi menetlusse võtmast.
Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et hagejate taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada ning õiguskorras puuduvad normid nende nõuete rahuldamiseks. Maakohtu hinnangul ei tulene ühestki õigusaktist, et kinnistu endisel omanikul oleks õigus nõuda kinnistu tasuta kasutamise lepingu või üürilepingu sõlmimist või võimaliku üüritulu maksmist kohtu deposiiti. Asjaolu, et kostjal võib olla tulevikus kohustus anda omandiõigus üle järelpärijale, ei riku hagejate õigusi praegu. Samuti ei ole kohtul võimalik võtta menetlusse hagejate nõuet tuvastada, et järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel 6. novembril 2025 on kinnistu käsutustehing tühine. Tehingu tühisusele saab järelpärija tugineda alles tingimuse saabumisel, st 6. novembril 2025. Praegusel hetkel ei ole hagejate õigusi rikutud. Maakohus lisas, et hagejad on tsiviilasjas nr 2-19-17530 esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei, RL-i ja kostja vastu ning tsiviilasjas nr 2-19-20679 kaebuse kohtutäituri 11. detsembri 2019 otsuse peale. Maakohtu hinnangul lahendab kohus hagejate omandiõiguse küsimuse tsiviilasjas nr 2-19-17530. Kuna ringkonnakohus on andnud maakohtule juhise viidatud asja menetlemiseks, keeldus kohus käesolevas asjas esitatud hagi menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel – kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Hagejad esitasid 6. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ning hagi tagamise avalduse lahendamiseks. Hagejate hinnangul ei ole kohus põhjendanud, mis põhjustel on hagejate nõuete rahuldamine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 (ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6) alusel välistatud. Hagiavalduse menetlusse võtmisel ei saa kohus lahendada selles toodud nõudeid sisuliselt. Lisaks ei ole maakohus määruses viidanud ühelegi alusele ega kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele, mis võimaldaksid ühemõtteliselt järeldada hagiavalduse
õiguslikku perspektiivitust. Hagejad on seisukohal, et käesoleva vaidluse puhul võib olla tegemist keeruka õigusliku küsimusega. Seega tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist. Hagejad ei nõustu ka maakohtu seisukohaga selles osas, et olukorras, kus kostjal on tulevikus kohustus anda kinnistu omandiõigus ja sellest saadud kasu üle pärijatele alles 6. novembril 2025, ei anna hagejatele õigust esitada hagi käesoleval ajal. Hagejate arvates võivad nende õigused jääda praegusel juhul kaitseta või võib tekkida kahju. Lisaks on hagejate arvates ekslik maakohtu seisukoht, et kohtus on juba menetluses hagi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel täiendada, kuid määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Hagejad on esitanud mh alternatiivse nõude tuvastada, et järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel, s.o alates 6. novembrist 2025, on täiteasjades nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX toimunud kinnistu käsutustehing tühine. Sellest tulenevalt on hagejad palunud tuvastada, et kostja peab alates 6. novembrist 2025 kinnistu omandiõiguse ja valduse ning kinnistu üürimisest alates 18. oktoobrist 2019 saadud üüritulu hagejatele üle andma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et hagejate nõue täitemenetluses toimunud kinnistu käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-17530 on esitatud sisuliselt sama nõue. Seetõttu puudus maakohtul ringkonnakohtu hinnangul vajadus tugineda hagejate kõnealuse tuvastusnõude menetlemisest keeldumisel lisaks veel TsMS § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2, kuid see ei ole viinud maakohut kokkuvõttes ebaõigete lõppjäreldusteni. Ringkonnakohtu hinnangul puudub hagejatel kinnistu käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks iseseisev tuvastushuvi (TsMS § 368 lg 1). Kinnistu omandiõiguse kuuluvuse küsimus saab eelduslikult lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-17530.
7.Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi hagejate alternatiivse nõude menetlusse võtmata jätmise kohta osas, milles hagejad paluvad tuvastada, et kostjal tuleb alates kinnistu üürimisest 18. oktoobril 2019 saadud üüritulu hagejatele 6. novembrist 2025 arvates üle anda. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse (vt nt Riigikohtu 17. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05. p 10). Juhul kui täitemenetluses sundtäitmise käigus tehtud kinnistu käsutustehing on PärS § 48 lg-st 3 tulenevalt tühine, võib hagejatel tekkida tulevikus kostja vastu nõue kasutuseelise hüvitamiseks ning ka asja kasutamisest saadud tulu (nt üüritulu) väljaandmiseks. Tühise käsutustehingu korral tekib hagejatel kostja vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel vindikatsiooninõue. AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037–1040.
VÕS § 1039 järgi võib õigustatud isik pahauskselt valdajalt nõuda mh rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Need võimalikud sooritusnõuded tuleb hagejatel esitada järelpärimise tingimuse saabumisel, s.o pärast 6. novembrit 2025. Hetkel hagejatel õiguskaitsevajadus puudub (TsMS § 3 lg 1). Samuti puudub hagejatel üüritulu üleandmise kohustuse osas iseseisev tuvastushuvi.
8.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
8.1.Hagejad on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõudeid saab esitada ja rahuldada TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel, kuna kostja, keeldudes hagejatega sõlmimast tasuta kasutamise lepingut või üürilepingut, on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hagejate arvates ei ole maakohus põhjendanud, miks on hagejate nõuete rahuldamine TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel välistatud. Ringkonnakohus hagejate etteheitega ei nõustu. Maakohus ei ole lugenud asjakohaseks hagejate põhjendust, et kuna perekonnas on kolm alaealist last ja koer, ei ole samas piirkonnas samaväärse elukoha leidmine võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle seisukohaga. Hagejad ei ole välja toonud muid asjaolusid, millest võiks järeldada kostja käitumise vastuolu hea usu põhimõttega. Hagejad on küll tsiteerinud mitmeid Riigikohtu lahendeid, kuid ei ole neid käesoleva juhtumi asjaoludega seostanud. Ringkonnakohus märgib, et senise kohtupraktika põhjal ei saa üldisest hea usu põhimõttest üldjuhul tuleneda otseseid kohustamisnõudeid (vt nt Riigikohtu 29. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 22). Ka praegusel juhul ei saa ainuüksi hea usu põhimõttest tuletada kostja kohustust sõlmida hagejatega kinnistu tasuta kasutamise leping või üürileping. Üldise lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib.
8.2.Iseenesest on õige hagejate märgitu, et hagiavalduse menetlusse võtmisel ei saa kohus lahendada selles toodud nõudeid sisuliselt. Samas ei ole maakohus ei ole maakohus praegusel juhul ka asja sisuliselt lahendama asunud. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et puuduvad õigusnormid kohustamaks kostjat kinnistu tasuta kasutamise lepingu või üürilepingu sõlmimiseks või üüritulu deponeerimiseks. Isegi kui tulevikus tekib hagejatel kinnistu väidetavalt tühise käsutamistehingu tõttu kostja vastu nõudeid (kasutuseelise saamiseks vms), ei ole praegusel hetkel hagejate õigusi kuidagi rikutud. Hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest lähtudes ei ole hagejate õiguste rikkumine praegusel hetkel võimalik ning hagiga ei ole võimalik selles taotletavat eesmärki saavutada. Isegi juhul kui tegemist on õiguslikult keeruka hagiga, ei tähenda see automaatselt, et hagiavaldus tuleks menetlusse võtta, kui hageja nõude rahuldamiseks kehtiva õiguse järgi võimalused puuduvad või hageja õiguste rikkumine ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik. Maakohus jättis hagi TsMS § 371 lg 1 p 5 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjendatult menetlusse võtmata.
9.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud hagejate (määruskaebuse esitajate) kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja
materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.