Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-17530
Tsiviilasi
A.A.i ja T.T. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, Rävala Laenud OÜ ja XX OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A.i ja T.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (hagejad): I. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K.P. (isikukood XXXXXXXXXXX) II. T.T. (isikukood XXXXXXXXXXX), hageja I seaduslik esindaja Hagejate lepinguline esindaja Artur Maljukov
Vastustajad (kostjad): I. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei II. Rävala Laenud OÜ (registrikood 12629269), esindaja Kadri Uus III. XX OÜ (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta A.A.i ja T.T. apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Mõista T.T.lt XX OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1080 eurot.
5.Kanda hüvitis kohtuotsuse jõustumisel XX OÜ-le T.T. tasutud menetluskulude tagatise arvelt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja I) ja T.T. (hageja II) esitasid 8. novembril 2019 Tartu Maakohtule Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja I), Rävala Laenud OÜ (kostja II; sissenõudja) ja XX OÜ (kostja III; ostja) vastu hagi, milles palusid tunnistada täitemenetluse nr XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX raames 18. oktoobril 2019 toimunud enampakkumine kehtetuks või alternatiivselt tuvastada, et kinnistu asukohaga XXXXXX (registriosa XXXXXX) käsutamine, sh kostja II kasuks kinnistu 21. mail 2014 hüpoteegiga koormamine ja täitemenetluse nr XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX raames kinnistu müük, on tühine, mh hageja I täisealiseks saamisel ning kohustada kostjat III, mh järelpärimise tingimuste saabumisel, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX teisest jaost omanikuna kostja III kustutamiseks ja kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX teise jakku 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja I või hageja II sissekandmiseks. Kui eelnevaid nõudeid ei ole võimalik rahuldada, siis palusid hagejad määrata kuni hageja I täisealiseks saamiseni kinnistu asukohaga XXXXXX hooldajaks hageja I seadusliku esindaja K.P.i. Hagejad täiendasid 18. detsembril 2020 oma nõudeid paludes kohustada kostjat III andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX
teisest jaost omanikuna kostja III kustutamiseks ja 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja II sissekandmiseks. Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2020. a määrusega (jõustus 9. detsembril 2020) tühisuse tuvastamise nõude läbi vaatamata (II kd, tlk 106-110). Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2021. a määrusega eraldas kohus pärandvara hooldaja määramise nõude eraldi menetlusse (II kd, tlk 168-169). Hagiavalduse kohaselt suri E.T. (pärandaja) 8. märtsil 2013. Pärandaja tegi oma surma puhuks testamendi, millega määras eelpärijateks tütre B.B. ja poja hageja II, mõlemad 1⁄2 mõttelise osa suuruses. B.B. järelpärijaks nimetas tema poja C.C. ja hageja II järelpärijaks tema tütre hageja I, selliselt, et neile mõlemale peab üle minema nende täisealiseks saamisel 1⁄2 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXXXXX. E.T.i pärimismenetluses on 2. aprillil 2014 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus (I kd, tlk 17-18). Pärimistunnistuse alusel on 29. aprillil 2014 kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX (I kd, tlk 19-20) kolmandasse jakku kantud eelmärge. Alates 6. novembrist 2025 on hagejal I õigus nõuda nimetatud mõttelise osa omandi eelpärijalt temale üleandmist. Sissenõudja ja hageja II sõlmisid 21. mail 2014 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX (laenuleping), mille kohaselt andis sissenõudja hagejale II laenu 10 000 eurot. Samal päeval sõlmiti õigustatud isikute ja hüpoteegipidaja kokkulepe kinnistusraamatu kande järjekoha muutmiseks ja hüpoteegi seadmise leping (edaspidi hüpoteegi seadmise leping), mille kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX neljandasse jakku B.B. ja hageja II kaasomandiosadele hüpoteek sissenõudja kasuks summas 32 000 eurot, kinnistu igakordse omanike kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks vastavalt täitemenetluse seadustikule. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded hageja II vastu, mis tulenevad 21. mail 2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXX ning selle lepingu võimalikest muudatustest ja lisadest, millega ei suurendata laenusummat. Hageja II ja B.B. suhtes on sissenõudja avalduse ja 21. mail 2014. a notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel algatatud täitemenetlused nr XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX võla 16 021 euro 32 sendi ja lisanduva viivise sissenõudmiseks. Vara enampakkumise akti (koostatud 18. oktoobril 2019; I kd, tlk 21-23) kohaselt müüdi täitemenetluses toimunud enampakkumise raames kinnistu asukohaga XXXXXX hinnaga 13 000 eurot kostjale III. Hagejad leidsid, et kuigi pärimisseaduse (PärS) § 48 lg 1 kohaselt on eelpärijal käsutusõigus, siis lähtuvalt PärS § 48 lg 1 sõnastuse teisest poolest „... kui käesolevast seaduses ei tulene teisiti“ ja PärS § 48 lg-st 2 ei hõlma eelpärija käsutusõigus kinnisasju. See tähendab, et eelpärijal on keelatud käsutada järelpärijale üleandmisele kuuluvaid kinnisasju. PärS §-s 48 on selgesõnaliselt sätestatud, et sellest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine. Hagejad olid seisukohal, et PärS § 48 lg 2 kohaselt on käsutustehing tühine, kui see piirab järelpärija õigusi. Kuna hüpoteegi seadmise leping on tühine, siis puudub täitedokument, mille alusel saaks alustada täitemenetluse. Hagejad leidsid, et vara müümine enampakkumisel, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, on käsitletav enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 p 1).
Hagejate hinnangul on üheks võimalikuks aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja seega ka enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hea usu põhimõtte rikkumine. Lisaks olid hagejad seisukohal, et kinnistu enampakkumisel müümine on vastuolus heade kommetega olukorras, kus kõik osalised teadsid, et järelpärija on alaealine, eelpärija on tema vanem, kes peab kaitsma nii järelpärija kui ka oma lapse huve ja kelle vastava kohustuse rikkumine on toonud kaasa vastava (järelpärijale kuuluva) vara suhtes (alusetu) täitemenetluse alustamise.
2.Kohtutäitur vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Käesoleval juhul esitati kohtutäiturile TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokument koos sissenõudja tahteavaldusega pöörata täitedokumendist tulenev nõue sundtäitmisele. Esitatud dokumentide alusel oli kohtutäitur kohustatud kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse algatama. Kohtutäituri läbiviidud enampakkumise tulemusena tehtud käsutus (omandiõiguse ülekandmine) võib muutuda järelpärimise tähtpäeva (6. november 2025) saabumisel tühiseks (PärS § 48 lg 3). Kuid viimasest ei tulene, et nimetatud käsutus oleks tühine veel enne selle tähtpäeva saabumist.
3.Kostja II vaidles hagiavaldusele vastu.
4.Kostja III vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Tõendatud ei ole arestimise tühisus PärS § 48 lg 2 ja TMS § 55 p 1 koosmõjus. Järelpärimise kuupäev saabub alles 6. novembril 2025. Kui hagejad leidsid, et käesoleval juhul esinesid enampakkumise läbiviimist välistavad asjaolud, oleksid nad pidanud esitama TMS § 222 järgse hagi sissenõudja vastu. Hagejate väited, et hüpoteegipidaja poolt täitemenetluse alustamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna järelpärija ei vastuta eelpärija kohustuste eest, on asjakohatud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole ka TMS § 66 lg 1 p 12 koosmõjus TMS §-ga 55.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 19. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja II kanda. Maakohus määras kostja III menetluskulude suuruseks 3793 eurot ja mõistis menetluskulud ning menetluskuludelt tasutava viivise välja hagejalt II. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejate 18. detsembril 2020 esitatud tahteavalduste asendamise nõuded esitatud hilinenult, s.o pärast eelmenetluse lõppu ning kohus jättis need tähelepanuta. Maakohtu hinnangul ei ole PäS § 48 lg 1 kohaselt piiratud eelpärija käsutusõigus. Hageja on viidanud, et piirang tuleneb sama paragrahvi lg-st 2. Kohus selgitas, et kõnealune piirang muudab eelpärija poolt tehtud käsutustehingu tühiseks järelpärimise tähtpäeva saabumisel. Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole järelpärimise tähtaeg saabunud ei näe kohus hagejate põhjendustel alust täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi tühisuse tuvastamiseks. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd kohtutäituril oli seadusest tulenev õigus kinnisasi enampakkumisel müüa, ei ole täitur oma tegevuses rikkunud hea usu põhimõtet. Täitur ei oleks saanud jätta täitemenetlust läbi viimata. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtet sisustades osutas Riigikohus, et selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas
täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a määrus nr 3-2-1-119-02, p 8). Käesoleval juhul oli kohtutäiturile esitatud TMS § 2 lg 1 p-s 19 ettenähtud täitedokument koos sissenõudja tahteavaldusega pöörata täitedokumendist tulenev nõue sundtäitmisele. Esitatud dokumentide alusel oli kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama. Heade kommete mõiste sisustamisel tuleb arvestada väga laia ulatusega eripalgeliste moraalsete väärtustega. Üldlevinuks võib pidada Saksa õiguskirjandusest pärit heade kommetega vastuolu määratlust, mille kohaselt heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul on tegemist käitumisega, mis on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Kuivõrd kohtutäitur viis täitemenetlust läbi formaliseeritusse printsiibist tulenevalt ning pooled ei ole esile toonud muid rikkumisi enampakkumise läbiviimisel, ei ole kohtutäituri tegevus ka heade kommete vastane. Kohus selgitas, et eelpärija on omavahelises suhtes järelpärijaga piiratud heaperemeheliku valitsemiskohustusega (PärS § 52 lg 1). See tähendab, et kui vara valitsemine ei ole kooskõlas heaperemeheliku valitsemise põhimõtetega on eelpärija kohustatud järelpärimise sündmuse saabudes hüvitama järelpärijale heaperemeheliku valitsemiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju (PärS § 52). Seega on kohtu hinnangul, järelpärimise tähtpäeva saabudes, hagejal I võimalik esitada päritava vara väärtuse võimaliku vähenemisel korral hagi hageja II vastu kahju hüvitamiseks. Hagejad ei ole tõendanud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise eelduste olemasolu. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel hageja II kanda. Kostja III palus määrata menetluskulude suuruseks 3793 eurot (õigusabikulud 21 tundi ja 2 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks) ning teostatud päringutest. Kohus leidis, et kostja III menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning mõistis need hagejalt II välja. Käesoleva tsiviilasja menetlus on kestnud alates 11. novembrist 2019. Seejuures on tsiviilasi määruskaebuste menetluste raames käinud neljal korral ringkonnakohtus. Hagejad on märkinud enda õigusabikulude suuruseks 11 880 eurot (90 tunni ulatuses). Hagejad ei ole kostjate III menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud. Tartu Maakohus täiendas 5. märtsi 2021. a otsusega 19. veebruari 2021. a otsuse resolutsiooni järgmiselt: „Tühistada Tartu Maakohtu 13. veebruari 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis 1⁄2 mõttelise osa XX OÜ-le kuuluvast kinnisasjast asukohaga XXXXXX linn, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXXXXX ning selle alusel kanda käsutuskeelu nähtavaks tegev keelumärge kinnistusraamatusse T.T. (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks.„
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hagejad paluvad menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagejad ei nõustu maakohtuga, et tahteavalduste asendamise nõuded on esitatud hilinenult.
Kuigi PärS § 48 lg 1 kohaselt on eelpärijal käsutusõigus, siis lähtuvalt nii PärS § 48 lg 1 sõnastuse teisest poolest „...kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti“ ja PärS § 48 lg-st 2 ei hõlma eelpärija käsutusõigus kinnisasju. See tähendab, et eelpärijal on keelatud käsutada järelpärijale üleandmisele kuuluvaid kinnisasju. Lähtuvalt PärS § 48 lg-st 3 on seega ka kohtutäituril eelpärija täitemenetluse raames keelatud käsutada järelpärijale üleandmisele kuuluvaid kinnisasju. PärS §-s 48 on selgesõnaliselt sätestatud, et sellest tuleneva keeluga (järelpärandi käsutamisega) vastuolus olev tehing on tühine. Vaidlust ei saa olla selles, et PärS § 48 keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Kuna 21. mai 2014. a hüpoteegi seadmise leping ja selle alusel sissenõudja kasuks sisse kantud hüpoteek on tühine, siis puudub ka täitedokument, mille alusel saaks alustada täitemenetlust. Hagejad leiavad, et vara müümine enampakkumisel, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, on käsitletav enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena ja ainuüksi seetõttu tuleb tunnistada enampakkumine kehtetuks. Hüpoteegi seadmise leping on PärS § 48 lg 2 ja lg 3 kohaselt sisuliselt tühine. Täitemenetluse raames ei ole lubatud täita tühist täitedokumenti. Hageja hinnangul tuleb järelpärija õiguste kaitsmise ja selle ulatuse hindamisel võtta aluseks vastav Saksamaa praktika. Saksamaa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung ehk ZPO) § 773 esimese lause kohaselt ei saa pärandvara hulka kuuluvat eset sundtäitmise käigus müüa ega selle omandit ega valdust üle anda, kui vastav käsutustehing oleks järelpärimise tingimuste saabumisel BGB § 2115 alusel tühine. Tuleb arvestada asjaoluga, et eelpärija käsutusõigus on praktiliselt olematu ja tal on pärandi suhtes üksnes hooldaja õigused. Järelpärija puhul on mh tegemist lapsega ja eelpärija on tema seaduslik esindaja (vanem). Seega kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele ka piirangud, mis on seotud eestkostjale ja lapse vanema poolt tehingute tegemisega lapse kinnisvaraga. Ülaltoodud tõlgendust toetab ka perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks ta vajab kohtu nõusolekut. Hagejad leiavad, et kostjate tegevus seoses kinnistu aadressil XXXXXX enampakkumisel müümisega olukorras, kus nad teadsid, et eelpärijal ja kohtutäituril puudub käsutusõigus, täitemenetluse raames tehtud tehing on tühine ja et kinnistut ei saa müüa eelpärija isiklikke võlgade katteks, on käsitletav hea usu põhimõtte ja/või heade kommetega vastuolus oleva tegevusena (tehinguna), mis toob kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kuna Riigikohus on asunud seisukohale, et ka täitemenetluses kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 ja tuleb arvestada hea usu põhimõttega, siis on asjakohatu maakohtu seisukoht, et täitur ei oleks saanud jätta täitemenetlust läbi viimata. Olukorras, kus ostja ostab enampakkumisel vara, mis on koormatud järelpärija õigusega, siis saab PärS § 48, TsÜS § 106 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 2 alusel asuda seisukohale, et ka ostja saab vara omanikuks juhul, kui selgub, et järelpärimise tingimused ei saabu. Kuna kinnistut aadressil XXXXXX ei tohi TMS § 66 lg 1 p 12 alusel arestida ega täitemenetluses müüa, eriti selle arestimise ja täitemenetluse müügi vastuolu tõttu heade kommetega, siis on ka selle arestimine tühine (TMS § 55 ja TsÜS § 86 lg 1) ja sellest ei tulene mingeid õiguslikke tagajärgi. Seega toimus enampakkumine tühise arestimise alusel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks TMS § 66 lg 1 p 12 ei kuulu kohaldamisele. Kohtutäitur ja kohus ei saa TMS § 66 lg 1 p 12 ignoreerida viitega formaliseerituse printsiibile.
7.Kohtutäitur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta hagejate kanda. Ebaõige on hagejate seisukoht nagu oleks vara arestitud ja müüdud ilma kehtiva täitedokumendita. TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokument (s.o kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe) on võlaõiguslik kokkulepe, mille kehtivus ei sõltu käsutustehingu kehtivusest. Hüpoteegi kanne ja kinnistu igakordse omaniku kohesele sundtäitmisele allumise kohustus nähtusid kinnistusraamatust. Kohtutäitur võis täitemenetluse läbiviimisel eeldada hüpoteegikande kehtivust. Hagejatele oli tagatud võimalus vaidlustada kohtutäituri tegevust, sh kinnisasjale sissenõude pööramisel eeskätt arestimisel. Hageja II on esitanud kinnisasja arestimise peale kaebuse, kuid kohtutäitur on jätnud kaebuse rahuldamata ning kohtutäituri otsus on jõustunud. Hageja II vaidlustas kohtutäituri otsuse maakohtule esitatud kaebusega, mille kohus jättis tsiviilasjas nr 2-19-14380 tehtud lõpplahendiga läbi vaatamata. Kohtutäituri hinnangul puudub hagejatel TMS § 217 lg 6 tulenevalt õigus tugineda käesolevas asjas asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.
8.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. AÕS § 346 lg 2 näeb ette, et kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Lähtudes nimetatud sätte mõttest kehtib hüpoteek kinnisasja igakordse omaniku suhtes, millest tulenevalt ei saa välistada järelpärija vastutust tagatiskokkuleppest tulenevate kohustuse ees. Apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 643 lg 1 alusel, sest kaebuse esitamiseks puudus alus TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 järgi.
9.Kostja III vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejate tahteavalduste asendamise nõuded on esitatud hilinenult. Kohustamisnõude lahendamata jätmine ei muuda asja sisulist lõpplahendust. Enampakkumise aluseks olev täitedokument ei ole tühine. Eelpärija tehtud kinnisasja käsutustehing on tühine alles järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Eelviidatu tuleneb otseselt PärS § 48 lg 2 sõnastusest. Vaidlusalune hüpoteegi seadmise leping on seatud kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks vastavalt täitemenetluse seadustikule. Seega ei saa välistada ka järelpärija vastutust tagatiskokkuleppest tulenevate kohustuste ees. Samuti tuleneb AÕS § 346 lg 2 teisest lausest, et tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Seega tuleneb sättest, et hüpoteek kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Viited TsÜS § 84 lg-le 1 on asjakohatud, kuna kinnistu võõrandamine on kuni järelpärimise tingimuse saabumiseni kehtiv. Tarbetud on hagejate viited Saksa õigusele. Ka Saksa õigusest tuleneb üheselt, et oluline on järelpärimise tingimuse saabumine.
Antud juhul ei saa rääkida lapse nimel tehingute tegemisest (kuivõrd kinnistu oli hageja II nimel) ning viited perekonnaseadusele on asjakohatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. 11. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas eelpärija saab kehtivalt pärandvarasse kuuluvat kinnisasja käsutada. Maakohus on õigesti leidnud, et PärS § 48 lg-st 2 ei tulene eelpärijale keeldu käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja enne järelpärimise tingimuse saabumist. Viidatud sätte kohaselt on järelpärija õigusi kahjustav pärandvara hulka kuuluva kinnisasja käsutustehing, mille on teinud eelpärija, tühine järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Seega on käsutustehingu tühisus selgelt seotud järelpärimise tingimuse saabumisega ning seadusest ei tulene keeldu sõlmida käsutustehinguid enne järelpärimise tingimuse saabumist. Sama tuleneb ka PärS § 48 lg-st 3 pärandvara hulka kuuluva eseme käsutamise kohta täitemenetluses. Pärimistunnistusest (I kd, tl 17) nähtub, et järelpärimise tingimuseks on hageja I täisealiseks saamine. See tingimus praeguseks ajaks saabunud ei ole. Hageja I on alles 13 aastane. Seega ei saa praeguseks hetkeks olla kinnisasja käsutustehingud (nii hüpoteegi seadmine kui ka müük täitemenetluses) järelpärija õiguste kahjustamise tõttu tühised. Teistsugusele järeldust ei anna alust teha ka hagejate viited Saksa õigusele. Hagejate viidatud BGB §-d 2113 ja 2115 seovad samuti selgelt käsutuse kehtetuse järelpärimise tingimuse saabumisega. Saksa õiguskirjanduses on samuti asutud seisukohale, et kuni järelpärimise tingimuse saabumiseni on käsutus piiranguteta kehtiv (MüKoBGB/Lieder, 8. Aufl. 2020, BGB § 2113 Rn. 17). ZPO §-ga 773 analoogset sätet Eesti õiguskorras ei ole. Asjakohatu on hagejate viide PKS §-dele 131, 187 ja 188. Enne järelpärimise tingimuse saabumist kuulub pärandvara eelpärijale, mitte alaealisele järelpärijale.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega ka selles, et kinnisasja müük täitemenetluses oli vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Kinnisasja müük täitemenetluses ei kahjusta järelpärija õigusi, kuivõrd juhul, kui järelpärimise tingimus saabub, muutub käsutustehing PärS § 48 lg 3 järgi tühiseks ning järelpärija saab nõuda kinnisasja omandajalt kinnisasja väljaandmist ning kinnistusraamatu kande parandamiseks vajalike tahteavalduste andmist. Järelpärija õiguste tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud ka eelmärge, mis sisuliselt välistab ka kinnisasja või sellele seatava piiratud asjaõiguse heauskse omandamise.
13.Kuivõrd hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks jääb rahuldamata, ei ole asja lahendamisel oluline, kas hagejad esitasid enda kohustamisnõude kostja III vastu kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste andmiseks õigel ajal. Olukorras, kus enampakkumine kehtib, on hagejate kohustamisnõue nagunii õiguslikult perspektiivitu. 14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleks menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hagejate kanda. Ringkonnakohus leiab siiski, et menetluskulude hageja I kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab ringkonnakohus analoogia alusel TsMS § 168 lg-ga 4 menetluskulud hageja II kanda. Nimelt hageja I on alaealine laps, kes ei ole ise menetlustoiminguid teinud ega saanud menetluse algatamist ega toimumist mõjutada. Tema nimel on tegutsenud seadusliku esindajana hageja II. Sellises olukorras leiab ringkonnakohus, et alaealisele lapsele menetluskulude hüvitamise kohustuse panek oleks äärmiselt ebaõiglane. Olukorras, kus sisuliselt menetluse algatas ja selles ka teise hagejana osales hageja II, on
õiglane, et põhjendamatu apellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulu jääb üksnes hageja II kanda.
15.Ringkonnakohtule on esitanud menetluskulude nimekirja üksnes kostja III. Teised kostjad menetluskulude nimekirja ei ole esitanud ja asja materjalidest ei nähtu, et neil oleks ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja III menetluskuluks esindajakulu 1440 eurot. Esindaja ajakulu on 8 tundi ja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja III on kinnitanud, et ei saa esindajakuludelt käibemaksu maha arvata. Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra ja on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Ringkonnakohus peab esindaja ajakulu üksnes osaliselt põhjendatuks. Pooled on apellatsioonimenetluses sisuliselt korranud juba maakohtu menetluses esitatud argumente. Samuti on kostja III tagatise nõudmise taotluses suures osas korranud maakohtu menetluses öeldut. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 6 tundi. Seega tuleb hagejalt II kostja III kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 1080 eurot (150×6×1,2).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.