Kostja II: Rävala Laenud OÜ (registrikood 12629269, asukoht Rävala pst 2, 10145, Tallinn, e-post [email protected]), esindaja K. U. (e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
•
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja III: Eurocar OÜ (registrikood 12724594, asukoht Tartu mnt 18, 10115, Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat A. A. (XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus
1.Jätta rahuldamata A. T. ja T. T. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, Rävala Laenud OÜ ja Eurocar OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
2.Otsus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta kõik menetluskulud T. T. kanda.
Tsiviilasi nr 2-19-17530
4.Määrata Eurocar OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 3793 eurot.
5.Välja mõista T. T. Eurocar OÜ kasuks menetluskulu summas 3793 eurot.
6.Välja mõista T. T. Eurocar OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni menetluskuludelt summas, 3793 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.08.11.2019 esitasid A. T. ja T. T. kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja tuvastushagi. Alternatiivselt paluti tuvastada, et kinnistu asukohaga XXX (registriosa XXX) käsutamine, sh. Rävala Laenud OÜ kasuks kinnistu 21.05.2014 hüpoteegiga koormamine ja täitemenetluse nr XXX ja XXX raames kinnistu müük, on tühine, mh. A. T. täisealiseks saamisel ning kohustada Eurocar OÜ (reg.kood: 12724594), mh. järelpärimise tingimuste saabumisel, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX teisest jaost omanikuna Eurocar OÜ kustutamiseks ja kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jakku 1⁄2 mõttelise osa omanikuna T. T. või A. T. sisse kandmiseks. Kui eelnevaid nõudeid ei ole võimalik rahuldada, siis palusid hagejad määrata kuni A. T. täisealiseks saamiseni kinnistu asukohaga XXX (registriosa XXX) hooldajaks A. T. seaduslik esindaja ehk XXX K. P.
2.Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2020 määrusega, mis jõustus 09.12.2020, tühisuse tuvastamise nõude, läbi vaatamata (II kd, tlk 106-110). Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2021 määrusega eraldas kohus pärandvara hooldaja määramise nõude eraldi menetlusse (II kd, tlk 168-169). Seega nimetatud nõudeid kohus käesolevas lahendis ei käsitle.
3.Hagiavalduse kohaselt suri E. T. (ik XXX) (pärandaja) XX.XX.XXXX. Pärandaja oli teinud oma surma puhuks testamendi, millega määras eelpärijateks XXX T. T., sünniaeg XX.XX.XXX ja XXX T. T., sünniaeg XX.XX.XXX, mõlemad ühe kahendiku (1/2) mõttelise osa suuruses. N. N. järelpärijaks nimetas tema XXX H. T., sünniaeg XX.XX.XXXX ja T. T. järelpärijaks tema XXX A. T., sünniaeg XX.XX.XXX selliselt, et neile mõlemale peab üle minema nende täisealiseks saamisel 1⁄2 (üks kahendik) mõttelist osa kinnistust, asukohaga XXX (registriosa XXX).
4.E. T. pärimismenetluses on 02.04.2014 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus (I kd, tlk 17-18), mille kohaselt on E. T. eelpärijaks N. N. ja T. T. ning N. N. järelpärijaks on tema XXX H. T. ja T. T. järelpärijaks A. T. Pärimistunnistuse alusel on 29.04.2014 kinnistusraamatu registriosa nr XXX (I kd, tlk 1920) kolmandasse jakku kantud eelmärge, mille kohaselt kinnistu nr XXX, mille omanik on T. T. (isikukood XXX), 1/2 osas kuulub pärandvara hulka, mille järelpärijaks on nimetatud
Tsiviilasi nr 2-19-17530 A. T. (isikukood XXX). Alates 06.11.2025 A. T., isikukood XXX, õigus nõuda nimetatud mõttelise osa omandi eelpärijalt - T. T. - temale üleandmist. Samasisuline eelmärge on registriossa kantud ka N. N. ja tema järelpärija kohta.
5.Rävala Laenud OÜ (sissenõudja, kostja II) ja T. T. vahel on 21.05.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX (laenuleping), mille kohaselt andis sissenõudja T. T. laenu summas 10 000 eurot.
6.Samal päeval, so 21.05.2014 sõlmiti õigustatud isikute ja hüpoteegipidaja kokkulepe kinnistusraamatu kande järjekoha muutmiseks ja hüpoteegi seadmise leping (edaspidi hüpoteegi seadmise leping), mille kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriossa nr XXX neljandasse jakku N. N. ja T. T. kaasomandiosadele hüpoteek Rävala Laenud OÜ, registrikood 12629269, kasuks summas 32 000 eurot, kinnistu igakordse omanike kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks vastavalt täitemenetluse seadustikule. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded T. T. vastu, mis tulenevad 21.05.2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX ning selle lepingu võimalikest muudatustest ja lisadest, millega ei suurendata laenusummat.
7.T. T. ja N. N. suhtes on sissenõudja Rävala Laenud OÜ avalduse ja 21.05.2014 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel algatatud täitemenetlused nr XXX ja XXX võlgnevuse seisuga 11.07.2018 summas 16 021.32 eurot + lisanduva viivise sissenõudmiseks.
8.Vara enampakkumise akti (koostatud 18.10.2019) (I kd, tlk 21-23) kohaselt müüdi täitemenetluses toimunud enampakkumise raames kinnistu asukohaga XXX, Tartu (registriosa nr XXX) hinnaga 13 000 eurot Eurocar OÜ-le (ostja, kostja III).
9.Hageja on selgitanud, et antud hagi on esitatud seetõttu, et T. T. on sõlminud kostjaga II laenulepingu, taganud selle täitmise kinnistule asukohaga XXX (registriosa XXX) seatud hüpoteegiga ja jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, mille tulemusena viidi läbi täitemenetlus ja kinnisasi müüdi kostjale III.
10.Hagejate hinnangul on üheks võimalikuks aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja seega ka enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hea usu põhimõtte rikkumine, kuna see põhimõte on oma üldisest iseloomust tulenevalt kohaldatav ka täitemenetluses. Nimelt, Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-78-11 (p 11) leidnud, et täitemenetluses tuleb arvestada mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-te 1 ja 2 järgi toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sellest tulenevalt jõudis kolleegium seisukohale, et kohus saaks erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui sundtäitmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu vastaselt käitunud pool seaduse kaitset ei vääri ja seetõttu on teatud juhtudel põhjendatud ka selliselt käitunud poole suhtes seaduses sätestatud normide kohaldamata jätmine.
11.Lisaks on hagejad seisukohal, et kinnistu aadressil XXX, Tartu enampakkumisel müümisel olukorras, kus kõik osalised teadsid, et järelpärija on alaealine, eelpärija on tema XXX, kes peab kaitsma nii järelpärija kui ka oma XXX huvisid ja kelle vastava kohustuse rikkumine on toonud kaasa vastava (järelpärijale kuuluva) vara suhtes (alusetu) täitemenetluse alustamise, sh. et kinnistut ei saa müüa eelpärija isiklikke võlgade katteks, on käsitletav sellise asjana (varana), mida ei või arestida ega täitemenetluses müüa, kuna selle arestimine on vastuolus heade kommetega.
12.Hagejad on 18.12.2020 seisukohas esitanud lisaks enampakkumise kehtetuse nõudele ka kohustusnõude, millega paluvad kohustada Eurocar OÜ (reg.kood: 12724594) andma
Tsiviilasi nr 2-19-17530 nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX teisest jaost omanikuna Eurocar OÜ kustutamiseks. Samuti paluvad hagejad kohustada Eurocar OÜ (reg.kood: 12724594) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jakku 1⁄2 mõttelise osa omanikuna T. T. sisse kandmiseks. Kostja III Eurocar OÜ seisukoht
13.Kostja III selgitab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused on toodud TMS §-s 223 lg-s 1 ning tegemist on kinnise loeteluga. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks võib olla asjaolu, et vara on müüdud isikule, kellel ei olnud seda õigust osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või kui rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejad ei ole väitnud, veel vähem tõendanud, et Eurocar OÜ-l polnud õigust täitemenetluses enampakkumisel müüki pandud kinnistut osta.
14.Alternatiivselt tuginevad hagejad PärS § 48 lg 2 ja TMS § 55 p 1 koosmõjus arestimise tühisusele, kuid see pole menetluses ei tõenditega ega ka materiaalõiguslikult kinnitust leidnud. PärS § 48 lg 1 kohaselt ei ole piiratud eelpärija käsutusõigus ning PärS § 48 lg 2 kohane piirang muudab eelpärija poolt tehtud käsutustehingu tühiseks alates järelpärimise tähtpäeva saabumisel, mitte enne. Järelpärimise kuupäev saabub alles 06.11.2025.
15.18.12.2020 seisukohas asuvad hagejad täiendavale seisukohale, mille kohaselt on üheks võimalikuks aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja seega ka enampakkumise kehtetuks tunnistamisele hea usu põhimõtte rikkumine, kuna see põhimõte on üldisest iseloomust tulenevalt kohaldatav ka täitemenetluses. Kostja III vaidleb sellele vastu. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Kui kolmas isik (nt A. T. ) või võlgnik (T. T.) ise leidis, et käesoleval juhul esinesid enampakkumise läbiviimist välistavad asjaolud, oleksid pidanud nad esitama TsMS § 222 järgse hagi sissenõudja vastu. Ühtlasi oleks saanud sel juhul taotleda ka hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (RKTKo 3-2-1-95-15, p 20-21). Kuna käesoleval juhul on vara enampakkumisel müüdud ja TMS § 223 lg-s 1 toodud aluseid ei esine, siis on hagejad kaotanud ka õiguse kinnistule ning neil on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Hagejate väited, et hüpoteegipidaja poolt täitemenetluse alustamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna järelpärija ei vastuta eelpärija kohustuste eest, on absurdne. Sellisel juhul võiks iga võlgnik, kelle kinnistu on kolmanda isiku laenu tagatiseks hüpoteegiga koormatud, väita, et täitemenetluse läbiviimine tema suhtes on vastuolus hea usu põhimõttega.
16.Kostja III ei nõustu ka hageja käsitlusega seoses TMS § 66 lg 1 p-ga 12. Kui seadusandja tahe oleks olnud keelata eelpärija poolt tehingute tegemine (sh ka koormamine), siis oleks seadusandja selliselt ka PärS-s ette näinud. Selliseid norme ei ole – vastupidi, PärS § 48 lg 1 näeb ette üldreegli, et eelpärija võib käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui seadusest ei tulene teisiti. PärS § 48 lg-s 2 toodud piirang toob kaasa tehingu tühisuse alles järelpärimise tingimuse saabumisel. Täiendavalt rõhutab kostja III siinkohal üle, et kinnistu koormamine hüpoteegiga ei olnud iseenesest järelpärija õigusi kahjustav – kui T. T. (hageja II) oleks täitnud hüpoteegiga tagatud laenulepingut nõuetekohaselt, oleks
Tsiviilasi nr 2-19-17530 hüpoteegiga tagatud kohustused olnud täidetud hiljemalt 05.05.2024, st ligi 1,5 aastat ennem järelpärimise tingimuse saabumist.
17.Ainuüksi asjaolu, et hagejate hinnangul on kinnistu enampakkumisel võõrandamine konkreetselt A. T. suhtes ebaõiglane, ei anna iseseisvat alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks ka TMS § 66 lg 1 p 12 koosmõjus TMS §-ga 55. Kostja I kohtutäitur Oksana Kutšmei seisukoht
18.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg-st 1 tulenevalt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
19.Käesoleval juhul oli kohtutäiturile esitatud TMS § 2 lg 1 p-s 19 ettenähtud täitedokument, 21.05.2014 notariaalselt tõestatud leping nr XXX, koos sissenõudja tahteavaldusega pöörata täitedokumendist tulenev nõue sundtäitmisele. Esitatud dokumentide alusel oli kohtutäitur kohustatud kaebuse esitaja suhtes täitemenetlust algatama. TMS § 7 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur keelduda täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel.
20.TMS § 10 lg 1 esimese lause kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. 16.07.2018 sai T. T., kes on ühtlasi ka A. T. seaduslik esindaja, isiklikult allkirja vastu kätte kohtutäituri poolt täiteasjas nr XXX koostatud täitmisteade. Täitmisteates on kohtutäitur sh üksikasjalikult selgitanud hüpoteegi realiseerimiseks algatatud täitemenetluses toimuvat. Kohtutäitur on sh selgitanud, et hüpoteegi seadmise lepingu täitmisel pöörab kohtutäitur sissenõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasjale ning täitemenetluse käigus toimub hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimine avaliku enampakkumise teel. Kinnisasja asukohaga XXX enampakkumine toimus 2019. aasta oktoobrikuus. Seega hagejatel on olnud enam, kui aasta aega jõuda selgusele kas kinnisasja hüpoteegiga koormamine on kehtiv. 18.07.2019 kinnisasja arestimisakt on 25.07.2019 toimetatud isiklikult allkirja vastu kätte T. T. ja K. P., kes mõlemad on A. T. seaduslikud esindajad. 18.07.2019 kinnisasja arestimisaktis on kohtutäitur sh selgitanud nii menetlusosalise (antud juhul on hagejad mõlemad menetlusosalised) poolt kohtutäituri tegevuse vaidlustamise korda TMS §-de 217, 218 järgi, kui ka sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õiguse omaja õigust esitada hagi TMS § 222 järgi.
21.T. T. esitas 25.07.2019 kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades nr XXX ja XXX kinnisasjale registriosa number XXX sissenõude pööramisel. 26.08.2019 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri teadaolevalt pöördus T. T. kohtutäituri 26.08.2019 otsuse vaidlustamiseks maakohtusse, kuid maakohus on jätnud kaebuse läbivaatamata (ts.asi nr XXX). Kohtutäituri hinnangul puudub hagejatel TMS § 217 lg 6 tulenevalt õigus tugineda käesolevas asjas asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.
22.Kui A. T. ja T. T. arvasid, et neile mõlemale või ühele neist kuulub kinnisasja asukohaga XXX suhtes sundtäitmist takistav õigus, oleks nad pidanud esitama õigeaegselt hagi kinnisasja suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Praegusel juhul ei saa olla
Tsiviilasi nr 2-19-17530 vaidlust selles, et hagejad (T. T., ja A. T. T. T. ja K. P. kaudu) on olnud teadlikud kinnisasja asukohaga XXX, Tartu suhtes läbiviidavast täitemenetlusest.
23.PärS § 48 lg 3 esimese lause kohaselt pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis on tehtud sundtäitmise käigus või pankrotihalduri poolt, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine. Kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise tulemusena tehtud käsutus (omandiõiguse ülekandmine) võib muutuda küll järelpärimise tähtpäeva (06.11.2025) saabumisel tühiseks. Kuid viimasest ei tulene, et nimetatud käsutus oleks tühine veel enne eelosundatud tähtpäeva saabumiseni. Kuni 06.11.2025 on Eurocar OÜ-l õigus enampakkumisel ostetud kinnisasja omanikuna kasutada, ehk olemuslikult kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise objektiks oli tähtajaline (kuni 06.11.2025) kinnisasja kasutusõigus. Viimasest tulenevalt oli ka määratud kinnisasja arestimishind. Kostja II Rävala Laenud OÜ seisukoht
24.Kostja II ei võta hagi õigeks (I kd, tlk 32-33).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
26.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
27.Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).
28.Hagejad on esitanud hagi kostjate vastu tunnistada täitemenetluste nr XXX ja XXX raames 18.10.2019 toimunud enampakkumine kehtetuks.
29.Hagejad on 18.12.2020 seisukohas esitanud lisaks kehtetuse nõudele ka kohustusnõude, millega paluvad kohustada Eurocar OÜ (reg.kood: 12724594) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX teisest jaost omanikuna Eurocar OÜ kustutamiseks. Samuti paluvad hagejad kohustada Eurocar OÜ (reg.kood: 12724594) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jakku 1⁄2 mõttelise osa omanikuna T. T. sisse kandmiseks.
30.Tahteavalduste asendamiste nõuete osas märgib kohus, et tegemist on hilinenult esitatud nõuetega. Kohus andis pooltele 30.09.2020 määrusega 14 päeva aega esitada oma viimased seisukohad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-11 märkinud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Üks võistleva menetluse tunnus on ka see, et pooled peavad oma väited, tõendid ja vastuväited esitama menetluses võimalikult aegsasti ning hilinenult esitatut kohus menetluses arvestama ei pea (vt TsMS §-d 329-331). Selliselt tagatakse ka asja mõistliku aja jooksul lahendamise põhimõtte järgimist. Tsiviilasjas nr 2-14-56641 on Riigikohus selgitanud, et kohtu diskretsiooniotsus on küsimus, kas menetleda TsMS §-st 66 ja § 331 lg-st 1 tulenevalt hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet. (p 14)
Tsiviilasi nr 2-19-17530 Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejate 18.12.2020 esitatud tahteavalduste asendamise nõuded on esitatud hilinenult, pärast eelmenetluse lõppu, ning kohus jätab need tähelepanuta. Seega lahendab kohus hagejate nõude tunnistada täitemenetluste nr XXX ja XXX raames 18.10.2019 toimunud enampakkumine kehtetuks.
31.Kostjad on seisukohal, et enampakkumise tingimusi rikutud ei ole.
32.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada alates 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, 1) kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või 2) kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või 3) rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ja kostjatena tuleb käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud kolme isiku vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist vms (3-2-1-69-11 p 18).
33.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: − E. T. (pärandaja) suri XX.XX.XXXX; − Testamendi kohaselt määras E. T. eelpärijateks ühes kahendikus (1/2) mõttelises osas oma tütre N. N., sünniaeg XX.XX.XXXX, ja ühes kahendikus (1/2) mõttelises osas oma poja T. T., sünniaeg XX.XX.XXXX; − Oma XXX T. T. nimetas E. T. järelpärijaks tema XXX A. T., sünniaeg XX.XX.XXXX, selliselt, et temale peab üle minema tema täisealiseks saamisel 1⁄2 (üks kahendik) mõttelist osa kinnistust, asukohaga XXX. Pärimistunnistuse alusel on 29.04.2014 kinnistusraamatu registriossa nr XXX (I kd tlk 24-25) kolmandasse jakku kantud eelmärge, mille kohaselt kinnistu nr XXX, mille omanik on T. T. 1/2 osas kuulub pärandvara hulka, mille järelpärijaks on nimetatud A. T. ; − Rävala Laenud OÜ (sissenõudja) ja T. T. vahel on 21.05.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, mille kohaselt andis sissenõudja T. T. laenu summas 10 000 eurot; − 21.05.2014 sõlmiti õigustatud isikute ja hüpoteegipidaja kokkulepe kinnistusraamatu kande järjekoha muutmiseks ja hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatu registriossa nr XXX neljandasse jakku N. N. ja T. T. kaasomandiosadele hüpoteek Rävala Laenud OÜ kasuks summas 32 000 eurot, kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks; − T. T. ja N. N. suhtes on sissenõudja Rävala Laenud OÜ avalduse alusel algatatud täitemenetlused nr XXX ja XXX võlgnevuse seisuga 11.07.2018 summas 16021.32 eurot + lisanduva viivise sissenõudmiseks; − Vara enampakkumise akti (koostatud 18.10.2019) (I kd, tlk 21-23) kohaselt müüdi täitemenetluses toimunud enampakkumise raames kinnistu asukohaga XXX, Tartu hinnaga 13 000 eurot Eurocar OÜ-le (ostja).
34.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-11 selgitanud, et täitemenetluse seadustiku § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi
Tsiviilasi nr 2-19-17530 eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord, otsuse sundtäitmine vajalik ei ole.
35.Hagejad leiavad, et TMS § 55 p 1 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita.
36.Hagejad tuginevad TMS § 223 alusel hagi esitamisel heade kommete ja hea usu põhimõtte vastasusele. Hagejad on leidnud, et enampakkumine on tühine TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 kohase hea usu põhimõtte rikkumisest tulenevalt. Kohus selgitab, et hea usu põhimõtet kohaldatakse kõikidele tsiviilõiguse valdkondadele, sh ka protsessuaalsete õiguste teostamisele, kui kohustust järgida õiguste ja kohustuste teostamisel põhimõtte aluseks olevaid väärtusarusaamasid. Hea usu põhimõtte kohaldamisel antakse hinnang eraõiguslikus suhtes osalevate isikute käitumisele, mitte tehingu sisule. Seega juhul kui seadus ei keela eelpärijal päritud varaga tehingute tegemise, ei ole tegemist ka hea usu põhimõtte rikkumisega.
37.Hagejad on seisukohal, et PärS § 48 lg 2 kohaselt on käsutustehing tühine, kui see piirab järelpärija õigusi. Seega tuleb hagejate arvates hinnata, kas kinnisasja hüpoteegiga koormamine piirab selle omaniku õigusi või mitte. Hagejad leiavad, et kinnistu koormamine asjaõigusega, eriti hüpoteegiga, igal juhul piirab asja omaniku õigusi vara kasutada ja käsutada.
38.Hagejate hinnangul on kehtivas õiguses eelpärija käsutusõigus praktiliselt olematu. Sisuliselt ei ole eelpärija seega pärija, vaid pigem järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumiseni tegutsev pärandvara hooldaja. Tuleb rõhutada, et eelpärija käsutusõigus ei hõlma PärS lõike 2 kinnisasju ja kinnisasjaõigusi, kui käsutuse tagajärjel välistatakse või piiratakse järelpärija õigusi. Et vältida eelpärija isiklike võlausaldajate nõuete rahuldamist varast, mis tuleb järelpärimise tingimuse saabumisel üle anda järelpärijale, sätestatakse PärS § 48 lõikes 3, et pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis on tehtud sundtäitmise käigus või mille on teinud pankrotihaldur, on järelpärimise tingimuse saabumisel tühine, kui see välistab või kahjustab järelpärija õigusi. Seega kuigi PärS § 48 lg 1 kohaselt on eelpärijal käsutusõigus, siis lähtuvalt nii PärS § 48 lg 1 sõnastuse teisest poolest „...kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti“ ja PärS § 48 lg-st 2 ei hõlma eelpärija käsutusõigus kinnisasju. See tähendab, et järelpärandisse kuuluvate kinnisasjade suhtes puudub eelpärijal käsutusõigus ehk eelpärijal on keelatud käsutada järelpärijale üleandmisele kuuluvaid kinnisasju. Lähtuvalt PärS § 48 lg-st 3 on seega ka kohtutäituril eelpärija täitemenetluse raames keelatud käsutada järelpärijale üleandmisele kuuluvaid kinnisasju, välja arvatud juhul, kui kohtutäiturile on esitatud vastav kohtulahend, mis seda lubab ehk näiteks kohtulahend, milles on tuvastatud, et sissenõudja võib nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt (PärS § 48 lg 3 teine lause).
39.Täitur on seisukohal, et täitemenetluses kinnisasja võõrandamine oli igati õiguspärane kuivõrd hüpoteegi kanne ja kinnistu igakordse omaniku kohesele sundtäitmisele allumise kohustus nähtusid kinnistusraamatust. Hüpoteek oli kinnisajale kehtivalt seatud ning hüpoteegi kehtivus ei ole vaidlustatud. Samuti oli ka kehtivalt sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe ja ka nimetatud kokkuleppe kehtivus vaidlustatud ei ole. Hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine toimub panditud vara arvelt ja panditud vara müük on hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks algatatud täitemenetluse seadusega ettenähtud tagajärg. Kui A. T. ja T. T. arvasid, et neile mõlemale või ühele
Tsiviilasi nr 2-19-17530 neist kuulub kinnisasja asukohaga XXX, Tartu suhtes sundtäitmist takistav õigus, oleks nad pidanud esitama õigeaegselt hagi kinnisasja suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Praegusel juhul ei saa olla vaidlust selles, et hagejad (T. T., ja A. T. T. T. ja K. P. kaudu) on olnud teadlikud kinnisasja asukohaga XXX suhtes läbiviidavast täitemenetlusest. Kohtutäituri poolt on selgitatud nii menetluse käik kui ka kohtutäituri tegevuse vaidlustamise kord. TMS § 217 lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. PärS § 48 lg 3 esimese lause kohaselt on pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis on tehtud sundtäitmise käigus või pankrotihalduri poolt, järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine. Kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise tulemusena tehtud käsutus (omandiõiguse ülekandmine) võib muutuda küll järelpärimise tähtpäeva (06.11.2025) saabumisel tühiseks. Kuid viimasest ei tulene, et nimetatud käsutus oleks tühine veel enne eelosundatud tähtpäeva saabumiseni. Kuni 06.11.2025 on Eurocar OÜl õigus enampakkumisel ostetud kinnisasja omanikuna kasutada, ehk olemuslikult kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise objektiks oli tähtajaline (kuni 06.11.2025) kinnisasja kasutusõigus. Viimasest tulenevalt oli ka määratud kinnisasja arestimishind.
40.Kostja III on seisukohal, et kohtutäituri poolt tehtud käsutustehing muutub tühiseks siis, kui saabub tähtpäev - 06.11.2025 ja sellest päevast alates tekib järelpärijal ehk hagejal I õigus tugineda kohtutäituri poolt tehtud tehingu tühisusele. Seega on kohtutäituril võimalik müüa enampakkumisel eelpärija omandis olnud pärandvara – kinnistu aadressil XXX. Samuti on kinnistu arestimishinna määramisel arvestatud kinnistut koormama jääva kohustusega – järelpärimisega. Kostja III hinnangul on hagejate arutluskäik TsÜS alusel tingimusliku tehinguga seonduvalt hõljumisajaga kontekstist välja rebitud ja ainetu, sest et kinnistu enampakkumisel võõrandamine on kuni järelepärimise tingimuse saabumiseni kehtiv. Kinnistu enampakkumisel võõrandamine muutub tühiseks alles järelpärimise tingimuse saabumisel. Hagejad ei ole väitnud, veel vähem tõendanud, et järelpärimise tingimus oleks juba saabunud. Vastupidi, hagejad ei saagi seda teha, sest vastav tingimus saabub alles 06.11.2025. Järelikult on Eurocar OÜ õiguspäraselt kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud.
41.Kohus selgitab, et Eesti õiguse kohaselt sätestab pärimisseadus järgmist: PärS § 48. Eelpärija käsutusõigus (1) Eelpärija võib käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. (3) Pärandvara hulka kuuluva eseme käsutustehing, mis on tehtud sundtäitmise käigus või pankrotihalduri poolt, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine. Käsutustehing on kehtiv, kui võlausaldaja võib järelpärimise tingimuse saabumisel nõuda kohustuse täitmist pärandvara arvel ka järelpärijalt.
42.Kohtu hinnangul ei ole PäS § 48 lg 1 kohaselt piiratud eelpärija käsutusõigus. Hageja on viidanud, et see piirang tuleneb lg-st 2. Kohus selgitab, et kõnealune piirang muudab eelpärija poolt tehtud käsutustehingu tühiseks alates järelpärimise tähtpäeva saabumisel, mitte enne. Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole järelpärimise tähtaeg saabunud ei näe kohus hagejate põhjendustes alust täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi tühisuse tuvastamiseks.
Tsiviilasi nr 2-19-17530
43.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtutäituril oli seadusest tulenev õigus kinnisasi enampakkumisel müüa, ei ole täitur oma tegevuses rikkunud hea usu põhimõtet. Täitur ei oleks saanud täitemenetlust läbi viimata jätta. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtet sisustades osutas Riigikohus, et selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus nr 32-1-119-02, punkt 8). Käesoleval juhul oli kohtutäiturile esitatud TMS § 2 lg 1 p-s 19 ettenähtud täitedokument koos sissenõudja tahteavaldusega pöörata täitedokumendist tulenev nõue sundtäitmisele. Esitatud dokumentide alusel oli kohtutäitur kohustatud kaebuse esitaja suhtes täitemenetlust algatama. Eelnevast tulenevalt oli kohtutäituril õigus kinnistu enampakkumisel müüa ning tegemist ei olnud hea usu põhimõtte rikkumisega.
44.Lisaks on hagejad seisukohal, et kinnistu aadressil XXX, Tartu enampakkumisel olukorras, kus kõik osalised teadsid, et järelpärija on alaealine, eelpärija on tema vanem, kes peab kaitsma nii järelpärija kui ka oma lapse huvisid ja kelle vastava kohustuse rikkumine on toonud kaasa vastava (järelpärijale kuuluva) vara suhtes (alusetu) täitemenetluse alustamise, sh. et kinnistut ei saa müüa eelpärija isiklikke võlgade katteks, on käsitletav sellise asjana (varana), mida ei või arestida ega täitemenetluses müüa, kuna selle arestimine on vastuolus heade kommetega.
45.Kohus selgitab, et häid kombeid on seostatud eelkõige moraali ja õiglusega – kõik mis on ebamoraalne ja ebaõiglane, on ühtlasi ka heade kommete vastane. Seega tuleb heade kommete mõiste sisustamisel arvestada väga laia ulatusega eripalgeliste moraalsete väärtustega. Üldlevinuks võib pidada Saksa õiguskirjandusest pärit heade kommetega vastuolu määratlust, mille kohaselt heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul on tegemist käitumisega, mis on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Kuivõrd kohtutäitur viis täitemenetlust läbi formaliseeritusse printsiiibist tulenevalt ning pooled ei ole esile toonud muid rikkumisi enampakkumise läbiviimisel, ei esine kohtu hinnangul kohtutäituri tegevuses ka heade kommete vastasuse aluseid.
46.Seevastu ei saa kohus asuda seisukohale, et ka T. T. oleks eelpärijana tegutsenud heade kommete kohaselt. Samas ei ole selle hindamine käesoleva menetluse küsimus. Kohus selgitab, et eelpärija on omavahelises suhtes järelpärijaga piiratud heaperemeheliku valitsemiskohustusega (PärS § 52 lõige 1). See tähendab, et kui vara valitsemine ei ole kooskõlas heaperemeheliku valitsemise põhimõtetega on eelpärija kohustatud järelpärimise sündmuse saabudes hüvitama järelpärijale heaperemeheliku valitsemiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju (PärS § 52). Seega on kohtu hinnangul, järelpärimise tähtpäeva saabudes, A. T. võimalik esitada päritava vara väärtuse võimaliku vähenemisel korral, hagi T. T. vastu, kahju hüvitamiseks.
47.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud TMS § 223 lg-st 1 enampakkumise kehtetuks tunnistamise eelduste esinemist. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).
Tsiviilasi nr 2-19-17530
49.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
50.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleks kohtul kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätta menetluskulud täielikult hagejate kanda.
51.Kohus on seisukohal, et kuivõrd A. T. osas on hagemise otsustanud tema XXX T. T., hageja I on alaealine, ei saa praegusel juhul majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata temalt menetluskulude kandmist. Pealegi puudub hagejal I tsiviilkohtumenetlusteovõime (TsMS § 202 lg-d 1 ja 2) ning ta ei saa menetluses iseseisvaid toiminguid ega otsuseid teha. Eelmärgitut arvestades oleks menetluskulude hageja I kanda jätmine hageja I suhtes ka ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud T. T. kanda (TsMS § 162 lg 4).
52.TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
53.Kostja III, Eurocar OÜ palub määrata oma menetluskulude suuruseks 3793 eurot, mis koosneb õigusabikulust 21 tundi ja 2 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks ning teostatud päringutest.
54.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
55.Kohus leiab, et kostja III menetluskulud esitatud suuruses on põhjendatud ja vajalikud ning mõistab hagejalt II kostja III menetluskulud välja.
56.Käesoleva tsiviilasja menetlus on kestnud alates 11.11.2019. Seejuures on tsiviilasi määruskaebuste menetluste raames käinud neljal korral ringkonnakohtus. Hagejad on märkinud enda õigusabikulude suuruseks 11 880 eurot (90 tunni ulatuses). Hagejad ei ole kostjate III menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et eelduslikult peaksid hagejate menetluskulud olema proportsionaalselt natukene suuremad kui kostja omad. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Rävala Laenud OÜ menetluskulude nimekirja esitanud ning nende kulude tekkimine ei nähtu ka tsiviilasja toimikust. Kostja III ajakulu tsiviilasja lahendamisel on olnud rohkem kui 4 korda väiksem hagejate ajakulust. Vaadanud läbi kostja III poolt esitatud menetluskulude üksikasjaliku nimekirja, peab kohus seda mõistlikuks ja põhjendatuks ning määrab kostja III õigusabikuluks 3793 eurot (esindajakulu ja päringud).
57.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
58.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma
Tsiviilasi nr 2-19-17530 kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.