2-18-16419/56 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

5.Võlausaldajad Osaühing Taltsi Talu, Eesti Horisontaalpuur OÜ, Trevali Eritööd OÜ, Aktsiaselts Transcom, Terre Ehitus OÜ ja FILART OÜ (võlausaldajad) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu 22. juuni 2020. a määruse ning teha uus määrus, millega vabastada pankrotihaldur Karin Antsov võlgniku pankrotihalduri kohustustest ja nimetada PankrS § 68 lg 3 alusel võlgnikule kohtu valikul uus pankrotihaldur. Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel jätnud tuvastamata ja hindamata taotluses esitatud tõendid, väited ja tuvastatud faktilised asjaolud. Maakohus ei ole täitnud oma kohustust teostada pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet (PankrS § 69 lg 1). Maakohus ei ole välja selgitanud, kas haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei ole neid täitnud nõuetekohaselt ning kas sellest lähtuvalt esineb alus halduri vabastamiseks. Menetlusest ei selgu, et maakohus oleks teinud mistahes tegevusi selleks, et kontrollida halduri tegevuse õiguspärasust. Maakohtu määruses puuduvad nii sisulised, kui ka õiguslikud põhjendused pankrotihalduri vabastamata jätmise kohta. Kuna halduri vabastamine on kohtu kaalutlusotsus, peab vabastamise määrusest nähtuma, milliseid asjaolusid kohus kaalumisel arvestas ja kuidas ta jõudis järeldusele, et halduri vabastamine on põhjendatud (Riigikohtu 29. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 18). Halduri eksimus ei pea iseenesest olema raske, vaid piisab, kui põhimõtteliselt on rikkumine tuvastatud, mille järgselt peab kohus kaalutluskohustust järgides otsustama halduri vabastamise üle (Riigikohtu 2. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-10, p 14). Kohus peab põhjendama, milliseid asjaolusid ta kaalumisel arvestas ja kuidas ta lõplikule seisukohale halduri mittevabastamise osas jõudis. Pankrotihaldur ei ole rohkem kui 1,5 aasta vältel selgitanud välja võlgniku vallasvara kooseisu ja asukohta, jättes tegemata elementaarsed toimingud võlgniku pankrotiavara väljaselgitamiseks ning pankrotihalduri kontrolli alla võtmiseks. Pankrotihaldur on vara koosseisu inventeerimise ja väärtuse väljaselgitamisega põhjendamatult viivitanud ja/või olnud üldse tegevusetu. Lõplik varade koosseis ja varade asukoht ei ole tänaseni selge.

Pankrotihaldur on olnud passiivne pankrotivõlgniku varaliste õiguste maksmapanekul, seal hulgas juhatuse ja osanike vastu nõuete esitamise võimaluste väljaselgitamisel ja esitamisel. Võlgniku osanik Ilmar Kokk on korduvalt teavitanud pankrotihaldurit, pankrotitoimkonda ja võlausaldajaid arvetest, mis ei ole olnud seotud võlgniku majandustegevusega ja milliste arvete alusel esitatavad nõuded on aegumas. Pankrotihaldur on nimetatud arvetega seotud küsimustes jäänud passiivseks või pidanud nõuete esitamist arusaamatutel põhjustel perspektiivituks. Pankrotimenetluse algusfaasis leppisid pankrotihaldur ja pankrotitoimkond omavahel kokku, et vajalik on teha kõikide võimalike nõuete positsiooni osas analüüs, et välja selgitada nõuete perspektiiv. Kokkulepitud analüüsi pankrotihaldur ei teostanud vaid esitas ilma eelneva nõusolekuta kohtusse hagisid, mille perspektiivi hindamine, sh asjas tõendite kogumine oli puudulik. Võlgniku osanike vastu nõuete esitamisest loobumine kahjustab võlausaldajate huve. Pankrotihaldur on olnud passiivne võlgniku ja Puurimise OÜ vaheliste tehingute asjaolude väljaselgitamisel. Märtsis 2019. a tegi pankrotitoimkond pankrotihaldurile ettepaneku kaasata asjas ekspert. Eksperdiks kinnitati Ülo Lainsalu ning toimkonna poolt kinnitati ekspertiisi läbiviimise kulu. 7. augusti 2019. a üldkoosolekul kinnitas pankrotihaldur, et tellitud on ehitustehniline ekspertiis, mis ei vastanud aga tegelikkusele. Kevadel 2020. a selgus, et pankrotihaldur oli ühepoolselt otsustanud loobuda ekspertiisi tellimisest. Pankrotihaldur ei täida kohustust esitada pankrotitoimkonnale andmeid pankrotimenetluse kohta ning käitub hooletult võlgniku pankrotivara müügi korraldamisel. Jaanuaris 2020. a asus haldur korraldama Jüri laos olevate toodete müüki, korraldades enampakkumise. Enampakkumise kuulutuses oli esitatud üksnes kirjeldus „Sinear OÜ (pankrotis) majandustegevuse käigus müügiks soetatud laos olevad kaubad. Vara asub Jüris.“ Kuulutusest ei nähtunud ei müüdavaid esemeid ega müüdavate varade koosseisu. Sellisest teatest ei ole potentsiaalsetel huvilistel võimalik aru saada, mida müüakse. Nimetatud rikkumised on viinud pankrotihalduri suhtes usalduse kaotuseni. Halduri ametiolekuks ei piisa ainult kohtu usaldusest, vajalik on omada ka võlausaldajate usaldust (PankrS § 56 lg 2). Võlausaldajate enamus haldurit enam ei usalda.