Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates

Tallinna määruse

Avaldaja nõue ja põhjendused Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts esitas 22.09.2020 Harju Maakohtule avalduse A. K.i õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks, mida täiendas 12.10.2020 ja 13.10.2020. Avalduse kohaselt on võlgniku A. K.i suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2020/1474 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi büroos. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 04.08.2015 otsus nr 1776 ja sissenõudja O. K.u (K.) 07.04.2020 avaldus. Nõude sisu on elatise võlg 392 eurot (jaanuar, veebruar, märts 2020), millele lisandub igakuine jooksev elatis mitte vähem kui pool V. Nõude suurus on 1852 eurot, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas 456 eurot (sh käibemaks 20 %: 76 eurot) (alus: kohtutäituri seaduse § 28 ja 35), menetluse alustamise tasu 350,40 eurot (sh käibemaks 20 %: 58,40 eurot) (alus: kohtutäituri seaduse § 34) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 23,42 eurot (sh käibemaks 20 %: 3,90 eurot) (alus: täitemenetluse seadustik § 37). Võlgnetava summa suurus kokku on 2681,82 eurot. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 12.05.2020 kooskõlas TMS § 10, TsMS § 326 sätestatuga. Seega on võlgnik teadlik täitemenetluse algatamisest ja läbiviimisest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning tuvastanud muuhulgas, et võlgnikul puudub vara järgmistes registrites: Elektrooniline Kinnistusraamat, Eesti Väärtpaberite Keskregister, Äriregister, Laeva Kinnistusraamat, Ehitisregister. Seega puudub võlgnikul registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, pangaarvetel puuduvad rahalised vahendid. Elektroonilise Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt puudub võlgnikul töökoht, seega puudub sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole tasunud elatist kohtutäitur Kaire Põltsi vahendusel täitemenetluse jooksul (so alates 08.04.2020 kuni käesoleva ajani). Tulenevalt eeltoodust, moodustab elatisvõlgnevus kokku 22.09.2020 seisuga täiteasjas nr 025/2020/1474 summas 1852 eurot. Sissenõudja O. K. esitas 25.06.2020 avalduse võlgnikult õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Kohtutäitur edastas 05.08.2020 võlgnikule TMS § 1771 lõike 1 alusel hoiatuse. Hoiatus on võlgnikule kätte toimetatud 12.08.2020 TMS § 10 ja TsMS § 326 alusel. Võlgnikule kätte toimetatud hoiatus kehtib (TMS § 1771 lõike 2 alusel) kaks aastat alates selle kättetoimetamisest. Võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile seisukohta ega vastuväiteid lubade peatamise ja andmisest keelamise hoiatusele. Kohtutäitur on tuvastanud, et võlgnik omab mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtutäitur taotleb kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgnikult mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist ja selle andmise keelamist. Võlgniku seisukoht Võlgnikule on 14.10.2020 menetlusse võtmise määrus koos avalduse ja sellega koos esitatud lisadega edastatud 22.10.2020 elektronpostiaadressile xxx ja xxx. Kohus helistas 27.10.2020 telefonilt 6 200 039 telefonile xxx. Kõnele vastas võlgnik A. K., kes kinnitas, et tema elektronposti aadress on xxx. 27.10.2020 edastas kohus võlgnikule 14.10.2020 menetlusse võtmise määruse koos avalduse ja sellega koos esitatud lisadega elektronpostiaadressile xxx. Kohus hoiatas eeltoodud kirjas võlgnikku, et kohtudokumendi kättesaamise kinnituse mitteedastamisel loeb kohus võlgnikule TsMS § 3141 lg-st 2 tulenevalt antud dokumendi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Eeltoodust tulenevalt on kohtumaterjalid

võlgnikule kätte toimetatud 31.10.2020. Vastuse esitamise tähtaeg oli 16.11.2020. Võlgnik ei ole kohtule avalduse osas seisukohta esitanud. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja esitas 26.10.2020 kohtule seisukoha. Puudutatud isik II toetab kohtutäituri poolt esitatud avaldust kohtusse juhilubade kehtivuse peatumiseks A. K.i osas. Kui pooled sõlmisid elatisraha maksmise kohta notariaalse kokkuleppe, maksis A. K. kogu aeg viivitustega. Jaanuarist märtsini 2020 tekkis A. K.il probleeme elatise maksmisega, võlgnik hakkas rääkima, et ta ei tööta, raha pole ning ta ei maksa enam vabatahtlikult elatist. Kui puudutatud isik II hoiatas, et pöördub kohtutäituri pool, vastas A. K., et tal nagunii ei ole midagi kaotada, kuna tema nimel vara puudub ning pangakonto on ammu arestitud seoses teiste võlgnevustega. Puudutatud isikul II ei olnud muud võimalust, kui elatisevõlgade sissenõudmisel abi taotleda kohtutäitur Kaire Põltsilt ja puudutatud isik II esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks elatise võlgnevuse sissenõudmiseks ja praeguse elatisraha sissenõudmiseks. Alates kohtutäituriga ühenduse võtmise hetkest 07.04.2020 praeguseks ei maksnud A. K. alimentide võlgnevust ega praegust elatisraha ning praegune elatisvõlg moodustab 1852 eurot. A. K. vaatamata kohtutäituri 05.08.2020 esitatud hoiatusele, et kohtutäitur võib kohtu kaudu peatada juhiloa kehtivuse, ei reageeri ega esita kohtutäiturile juhiloa peatamise hoiatuse suhtes vastuväiteid. Puudutatud isik II rõhutab veel kord ja kinnitab, et A. K. ei maksa elatise võlgnevuse eest tänase päevani. Võlgnevus elatise eest kasvab iga maksmata kuu eest. Seoses sellega, et võlgnik loobub tahtlikult elatise maksmisest, ei jäänud puudutatud isikul II ja kohtutäituril muud üle, kui pöörduda kohtu poole avaldusega võlgnikult juhiloa ära võtmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab puudutatud isik II, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja tõendatud ja puudutatud isik II palub kohtul rahuldada kohtutäituri avaldus võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p-is 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku TMS § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi, kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa

piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 025/2020/1474 lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse suurus on 22.09.2020 seisuga 1852 eurot. Vaidlust ei ole, et täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 12.05.2020 kooskõlas TMS § 10 ja TsMS § 326 sätestatuga. Ka ei ole vaidlust selle üle, et 25.06.2020 esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ja võlgnikule on hoiatus 12.08.2020 kätte toimetatud. Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Võlgnik ei ole taotlusele vastu vaielnud. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapse pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab töökoha, mis võimaldab nii vanemal endal elada meelepärast elu kui ka tasuda lapsele elatist. Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada enam kui 1852 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Võlgnik ei ole kohtuni toonud asjaolusid või tõendeid, mis kinnitaksid, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Samuti ei ole võlgnik kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et ta ei saaks tervislikel põhjustel tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhilube vaja, on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust lapse ees. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu või mõnel puul põhjusel ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Seega ei ole elatisevõlgnik esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes TMS mõttes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada. Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). Kohus selgitab, et TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtutäitur on selles menetluses täitemenetluse läbiviija, mistõttu menetluskulude jätmine tema kanda ei oleks õiglane. Kuivõrd võlgnik ei ole elatist tasunud, siis oli avaldusega kohtusse pöördumine põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine kohtutäituri või sissenõudja kanda (kelle lapse huvides seda menetlust tegelikult peetakse), on ebamõistlik ja ebaõiglane. Seega eelnevat arvesse võttes, tuleb jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata nende puudumise tõttu avaldajal ja sissenõudjal. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.