Kohtunik Ivika Sillaots sekretär Marika Pull juuresolekul
Kohtujurist
Külli Pilv
Pankrotmääruse tegemise aeg ja koht
13. november 2020.a, kell 16.00, Pärnu
Tsiviilasja number
2-20-12277
Tsiviilasi
Cashflow Plus OÜ avaldus võlgniku M.-J.S.K. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: Cashflow Plus OÜ (registrikood 14215193, asukoht Wismari tn 43-2, 10136 Tallinn) esindaja vandeadvokaat Veli Kraavi (e-post: [email protected] ) Võlgnik: M.-J.S.K. (is.kood xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxx Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
Avalik kohtuistung 11.11.2020
RESOLUTSIOON
Juhindudes PankrS § 10 lg 2, § 23, § 31, § 32, § 91 lg 1, § 150 ning TsMS § 661 lg 2
1.Rahuldada Cashflow Plus OÜ avaldus M.-J.S.K. pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja M.-J.S.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot.
3.Määrata M.-J.S.K. (pankrotis) pankrotihalduriks Andrus Õnnik, pankrotihalduri tunnistus 36, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post: [email protected].
4.Määrata M.-J.S.K. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 04. detsember 2020 algusega kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2).
5.Kohustada võlgnik M.-J.S.K.’t (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja äritegevuse kohta 04. detsembril 2020.a kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, II korrus, saal 2). M.-J.S.K. ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni 3 kuuks.
6.Määrata M.-J.S.K. (pankrotis) ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik töötasu ja vajalike kulutuste suuruseks kokku xxxxxxxxxxx€ (xxxxxxxxxxx) ja lisanduv
Tsiviilasi nr 2-20-12277 käibemaks xxxxxxxxxxx € (kokku xxxxxxxxxxx€) ning maksta see välja pankrotivara arvelt ajutise halduri büroole, OÜ Pärnu Pinker Albert , arveldusarve number XXXXXXXXXXX AS SEB Pank.
7.Pankrotihalduril esitada Pärnu Maakohtule PankrS § 132 lg 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest.
8.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade, milles märkida pankroti väljakuulutanud kohtu nimi, pankrotimääruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märkida nõuete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ja seda, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
10.Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.
1.Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Cashflow Plus OÜ esitas Pärnu Maakohtule 25.08.2020 võlgnik M.-J.S.K. (elukoht Xxxxxxxxxxx ) suhtes pankrotiavalduse, milles palub nimetada M.-J.S.K.’le ajutine pankrotihaldur ja keelata võlgniku varade käsutamine ajutise halduri nõusolekuta, kuulutada välja M.-J.S.K. pankrot ning jätta menetluskulud M.-J.S.K. kanda.
1.1.Pankrotiavalduse kohaselt 11.11.2019 sõlmisid Cashflow Plus OÜ (registrikood: 14215193; edaspidi: võlausaldaja) ja Xxxxxxxxxxx OÜ (registrikood: 12267501; endise ärinimega Xxxxxxxxxxx OÜ; edaspidi: Vesiroosi) laenulepingu nr CF-20191112-01, laenusummaks oli 25 000 eurot, intress 30% aastas ning viivis 0,5% päevas. Laenu lõpptähtajaks märkisid pooled 11.02.2020.a. Samal päeval, 11.11.2019 sõlmisid võlausaldaja, Vesiroosi ja Vesiroosi juhatuse liige M.-J.S.K. (edaspidi: võlgnik) käenduslepingu, mille alusel käendas võlgnik laenulepingu alusel antud laenu maksimaalses summas 35 000 eurot. Laenulepingu alusel kandis võlausaldaja laenusumma Vesiroosi arvelduskontole 12.11.2019, millest oli kokkuleppe kohaselt maha arvutatud lepingutasu. Vesiroosile on edastatud kokku kolm intressiarvet kogusummas 1875 eurot ning 06.02.2020 edastas võlausaldaja Vesiroosile arve nr 20054 kogusummas 25 000 eurot (laenusumma tagastamise tähtaeg 11.02.2020). Laenulepingu punkti 3.14 ja 9.2 kohaselt oli Xxxxxxxxxxx OÜ teavituskohustuse rikkumise tõttu kohustatud tasuma leppetrahvi summas 1250 eurot. Tähtaegselt midagi ei tasutud ja 21.07.2020 edastas võlausaldaja võlgnikule ja Xxxxxxxxxxx OÜ-le e-posti aadressile pankrotihoiatuse, millises märkis, et juhul kui võlgnik ei tasu võlgnevust vähemalt põhiosa ulatuses 10 päeva jooksul võlausaldaja arveldusarvele, esitab võlausaldaja võlgniku vastu pankrotiavalduse.
1.2.Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus kogusummas 51 750 eurot, mis koosneb: Põhiosa kogusummas 25 000 eurot; Intress kogusummas 1 875 eurot; Viivis kogusummas 23 625 eurot; Leppetrahv kogusummas 1250 eurot. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku vastutus on käenduslepingu punktis 1.2.5 piiratud summaga 35 000 eurot, on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 35 000 eurot. Avaldaja leiab, et kuna võlgnik pole tänaseni nõuet täitnud ega sellele vastu vaielnud, on võlgnik PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt maksejõuetu ja avaldaja palub nimetada võlgnikule ajutise pankrotihalduri. 2 (9)
Tsiviilasi nr 2-20-12277
2.16.09.2020 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras eelistungi ajaks 01.10.2020. Võlgnik taotles telefoni teel eelistungi aja edasilükkamist. 22.10.2020 toimunud eelistungile võlgnik ei ilmunud. Võlausaldaja jäi oma nõude juurde. Kuna võlgniku suhtes on täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 märgitud maksejõuetuse eeldused, siis 27.10.2020 määrusega kohus nimetas M.J.S.K. ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik’u, kes esitas kohtule 10.11.2020 ajutise halduri aruande asjas.
3.Ajutise pankrotihalduri aruanne. Ajutisele haldurile esitatud ja kohtule aruande lisana on kohtule edastatud dokumendid: 1) pankade teatised – Swedbank ja LHV Pank; 2) inkassofirmade vastused – 5 tk, 3) Maanteeameti vastus, 4) Maksu ja Tolliameti teatis, 5) kinnistusraamatu väljavõtted – 2 kinnisasja, 6) äriregistri väljavõtted – 7 äriühingut, 7) tagaselja kohtuotsus asjas nr 2-20-3800, 8) M.-J.S.K. vastu algatatud täitemenetlused. Ajutise halduri selgitusel käesolevale aruandele on lisatud vaid need päringuvastused, millest kajastub varade ja/või kohustuste olemasolu. Varade/kohustuste puudumist kajastavad päringuvastused asuvad halduri toimikus.
3.1.Võlgniku poolt ajutisele haldurile teatatud ja rahvastikuregistrist üldandmed: M.-J.S.K. on sündinud Xxxxxxxxxxxs, tal on Xxxxxxxxxxx kodakondsus. Registri andmetel on tal alates 03.01.2001 Eestis tähtajatu elamisõigus ja elamisluba. Hariduseks on märgitud keskeriharidus keskhariduse baasil. Tema elukohaks on registris märgitud Xxxxxxxxxxx, kuid võlgniku sõnul ei ole see tema praegune tegelik elukoht. Võlgnik on teist korda abielus. Abielu N.H.K.ga sõlmiti xxxxxxxxxxx ja lahutati xxxxxxxxxxx. Abielu L.K.ga sõlmiti xxxxxxxxxxxx. Võlgnik on abielus, abikaasaga on sõlmitud abieluvaraleping ja nende vahel kehtib varalahususe varasuhe. Võlgnikul on xxxxxxxxxxxx alaealist last- xxxxxxxxxxxx, kellega koos ta elab ja osaleb nende kasvatamises ja ülalpidamises. Kinnisvarast kuulub võlgnik M.-J.S.K.’le ühisvarana abikaasaga korter Xxxxxxxxxxxx. Turuväärtus ca 140 000 EUR. Pangajääk ca 135 000, koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks. Käesoleval ajal elab ta perega (abikaasa ja xxxxxxxxxxx last), abikaasade kaasomandisse kuuluvas korteris Xxxxxxxxxxxxs. Korteriga seotud kulud kokku (pangalaen + kommunaalkulud) on ca 800 EUR kuus. Kõik kulud tasub võlgnik. Kodulaen on panga nõudmisel vormistatud naisega kahasse. Viimase viie aasta jooksul on talle kuulunud veel korteriomand Xxxxxxxxxxx. Praegu kuulub korter abikaasale, kes maksis laenujäägi ja sai korteri omanikuks paar aastat tagasi. Korteris elab vanaema, kes kolis Tallinnast Pärnusse. Käesoleval ajal ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Viimase 5 aasta jooksul on talle kuulunud sõiduauto BMW, mis on õnnetuse tagajärjel maha kantud. Käesoleval ajal on võlgnik seotud järgmiste äriühingutega: 1) Xxxxxxxxxxx OÜ – omanik ja juhatuse liige. Ühing on koroona ja muu tõttu miinustes. Hetkel ei saa sealt palka. 2) Xxxxxxxxxxx OÜ - omanik ja juhatuse liige. Xxxxxxxxxxx arenduse tellija. Pankrotimenetlused pooleli. Võlas, kontod blokeeritud. Ei saa sealt palka; 3) Xxxxxxxxxxx OÜ - omanik ja juhatuse liige. Xxxxxxxxxxx arenduse ehitaja, praegu võlas ja konto blokeeritud. Ei saa sealt palka.; 4) Xxxxxxxxxxx OÜ - omanik ja juhatuse liige, hetkel ühing ei tegutse.; 5) Xxxxxxxxxxx OÜ - omanik ja juhatuse liige, ühing ei tegutse.; 6) Xxxxxxxxxxx OÜ - omanik ja juhatuse liige, ühing ei tegutse.; 7) Xxxxxxxxxxx OÜ - omanik ja juhatuse liige, ühing ei tegutse. Kõik nimetatud ühingud on projektiettevõtted, mis on ootel ja hetkel ei tegutse. Võlgnik omab kahte xxxxxxxxxxxit. Turuväärtus ligikaudu 500- 600 EUR. Talle ei kuulu praegu koduse majapidamise esemeid, kuna varalahususe tõttu kuuluvad need kõik abikaasale. Võlgniku nimel on sõlmitud elektri-, vee- ja sideteenuse, samuti kindlustusleping, igakuise kuluga 50-100 EUR kuus. Tal ei ole üürile/järelemaksule võetud vara, tema valduses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara ja teiste isikute käes ei ole talle kuuluvat vara. 3 (9)
Tsiviilasi nr 2-20-12277 Ta ei tea, et tema, kui eraisiku suhtes oleks tehtud kohtulahendeid. Varasemalt on olnud menetluses samuti võlausaldaja pankrotiavaldus tema suhtes, kuid selle alusel pankroti välja ei kuulutatud. Praegusel hetkel on tema suhtes menetluses käesolev eraisiku pankrotimenetlus. Temale kuuluvate ettevõtete suhtes on pooleli mitu võlgadest tekkinud kohtumenetlust. Kriminaal- ning väärteomenetlusi ei ole. Tal on avatud kontod Swedbank AS-is ja LHV Pank AS-is. Kontod on blokeeritud ja nende lõppjäägid on iga kuu nullis. Tema praeguseks sissetulekuks on vanemahüvitis 1156 EUR/kuus, mis laekub tema kontole. Kuigi konto on kohtutäituri poolt blokeeritud, siis saab ta seda täies ulatuses kasutada, kuna tegemist on mittearestitava summaga. Praegusel hetkel ei saa ta kuskilt palka, kuni tema äriprojektid lahenevad ja ettevõtted taas tööle hakkavad. Abikaasa on kodune, saab 500 EUR lastehüvitist. Ta on omandanud ehituse erialal kraadi väljaspool Eestit ning on olnud pikalt ettevõtja, saades töötasu oma ettevõtetest. Viimastel aastatel on töötasuks olnud neto 1200 €/kuus. Vähesel määral on võtnud ka dividende ( mõned tuhanded). Ta on pannud isiklikku raha oma ettevõtete äriprojektidesse, mis praeguseks hetkeks on ebaõnnestunud. Võlgniku selgitusel tema ja tema ettevõtete raske majandusliku olukorra põhjustasid järgmised asjaolud: Xxxxxxxxxxx OÜ (registrikood 12267501) tegeleb kinnisavara arendusega. Praegused probleemid on tekkinud seoses Pärnus, Xxxxxxxxxxx asuva korterelamu arendusega.Ettevõtte võttis projekti läbiviimiseks laenu ühisrahastusplatvormilt Crowdestate AS ja Bigbank AS-ilt. Kuna maja müük ei õnnestunud prognoosi kohaselt, mille tõttu maja valmisehitamiseks raha ei jagunud ja Bigbank AS otsustas koostöö lõpetada, st. kokkulepitud lisalaenu mitte anda ja laenuleping lõpetada. Lisaks nõuti müügitehingutelt laekuvad summad peaaegu terves ulatuses laenu tasumiseks. Crowdestate AS keeldus samuti lepingu jätkamisest, samuti refinantseerimisest. Kuna pool maja oli müüdud ja tundus, et müügi lõpuleviimisega saab projekt vähemalt nulli ja kõik võlad makstud, müüs võlgnik projekti Neve Investment OÜ-le ja korraldas talle lisalaenu saamise, et maja saaks valmis ja finantsid korda. uue laenuga seotud täiendavad kulud, väga pikaks veninud ehitus ning müügi lisakulud „sõid ära“ kogu projekti kasumi. Seetõttu tekkisid ka Xxxxxxxxxxx OÜ makseraskused nii alltöövõtjate kui Maksuameti ees. Kuna võlgnik oli osa Xxxxxxxxxxx OÜ laene käendanud, tekkisid tal ka eraisikuna maksekohustused, mille tõttu võlausaldaja on käesolevas asjas esitanud ka pankrotiavalduse. Võlgniku andmetel on temal 4 suuremat kohustust: 1) Cashflow OÜ-le 35 000€, mis tuleneb ettevõtte laenu käendamisest. See on praegu ainuke sissenõutavaks muutunud kohustus. 2) Tohoh OÜ-le 30 000€, mis tuleneb ettevõtte laenu käendamisest. Asjas on saavutatud kompromiss ja hetkel ei ole sissenõutav. 3) Kaks kiirlaenu, 2000€ ja 3500€, mida ta maksab ja need ei ole muutunud sissenõutavaks. Võlgnik leiab, et on hetkel ajutiselt täiesti maksejõuetu. Põhjuseks on ebaõnnestunud kinnisvara arendusprojekt. Kuna laenudega oli seotud ka eraisiku käendused ja sissetulek oli seotud projektirahadega, siis praegu raske toime tulla igapäeva eluga. See olukord on kestnud umbes aasta. Tema hinnangul ei anna eraisiku pankrot võlausaldajale mingit raha, sest vara ei ole, millega kohustust täita. Küll aga jääks tema pere niigi raskes olukorras ilma koduta. Tema hinnangul on võimalik käesoleva avalduse aluseks olevat kohustust vähemalt osaliselt tasuda läbi laenu saanud ettevõtte pankrotimenetluse, mis juba võlausaldaja poolt on algatatud.
3.2.Võlgniku võlad ja varad. Ajutise halduri poolt kogutud andmetest nähtub M.-J.S.K. ́l järgmiste varade ja kohustuste olemasolu: 3.2.1 Võlgniku varad kokku maksimaalselt kuni 51 197,45 € jrk
Vara konto jääk Swedbank AS-is seisuga 05.11.2020 ( jääk 42,13-broneering 6,87) 1⁄2 kaasomandiosa korteriomandist Xxxxxxxxxxxxas, registriosa nr 7891150. Korteri kaasomanik 1⁄2 osas on võlgniku abikaasa L.K..
Väärtus 34,45 € 50 000,00€
4 (9)
Tsiviilasi nr 2-20-12277
Korter on omandatud enne nende abielu sõlmimist ning mõlemad kaasomandiosad kuuluvad omanike lahusvara hulka. Kinnistu registriosa kolmandasse jakku on kantud märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta ning keelumärge M.-J.S.K. kuuluvale mõttelisele osale kinnisasja käsutamise keelamiseks Placet Group OÜ, kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks (21.04.2020 avalduse alusel). Kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteegid summas 152 000€ ja summas 5 990€ Swedbank AS kasuks. Tegemist on 2018-l aastal valminud elamuga. Korter on 3-toaline, suurusega 66,70m2. Korter osteti hinnaga 142 000€. Korteri väärtus pankrotimenetluses müügil võiks praegusel ajal olla ~100 000€, seega 1⁄2 väärtus 50 000 € ( ilma hüpoteekideta müügil).Vara väärtuse hindamisel 100 000€ ei pruugi mõjutada Swedbank AS-i laenu tagatust, kuna lisaks kõnealusele korterile on laenu tagatiseks ka kaaslaenajale kuuluv korteriomand Xxxxxxxxxxx XXXXXXXXXXX OÜ, reg.kood 10857463, osa nimiväärtusega 663,00 € ( 26%)
Puitmaju tootev, tegutsev ettevõte. 2019 aasta käive 858 994€ (peamiselt müük Xxxxxxxxxxx), omakapital 149 433€, kasum 6779€. Võlgniku sõnul 2020 .a. koroona tõttu miinuses. Kuna ettevõte tegutseb ja seal kokku 5 omanikku, siis võib osa müük vähemalt nominaalväärtusega olla perspektiivne. Xxxxxxxxxxx OÜ, reg.kood 12267501, osa nimiväärtusega 2500€ ( 100%), Xxxxxxxxxxx objekti arendaja, mille suhtes on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse 51 750 € suuruse võla alusel ( seisuga 18.08.2020). Asjas eelistungit ei ole veel toimunud. Maksuvõlg on 227 715€. Ühingule kuulub korteriomand registriosa 12720450, asukohaga Vesiroosi tn 1, Pärnus. Eriomandi esemeks on parkimiskoht ja panipaik. Kinnisasjale on seatud eelmärge omandiõiguse üleandmise tagamiseks, hüpoteek summas 1 275 000€ ning kohtulikud hüpoteegid 47 396,40 € ja 36 375€. Eelnimetatud andmetel võib eeldada, et äriühingul on makseraskusi ning osaühingu osa turuväärtust hetkel ei oma. Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood 14041706, osa nimiväärtusega 2500€ ( asutatud sissemakset tegemata). Xxxxxxxxxxx objekti ehitaja. Viimati esitatud 2017 aasta majandusaasta aruanne. 2020-l aastal ei ole käivet deklareerinud. 16.04.2020 on ts asjas 2-20-3800 mõistetud solidaarselt võlgnikuga välja põhivõlgnevus 14 480,32 €, viivised ning menetluskulud Placet Group OÜ kasuks. Võlgnik ise on märkinud, et ühing on praegu võlas. Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood 14749523, osa nimiväärtusega 1250€, (asutatud sissemakset tegemata). Kogu tegevuse jooksul maksustatavat käivet deklareeritud ei ole. 2019.a. majandusaasta aruande kohaselt varad, võlad ja tegevus puudusid. Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood 14842990, osa nimiväärtus 2500€ (asutatud sissemakset tegemata). Puuduvad andmed, et ühing tegutseks. MÄT & IT Konsulterna OÜ, registrikood 14860930, osa nimiväärtus 2500€ (asutatud sissemakset tegemata). Puuduvad andmed, et ühing tegutseks. Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood 14964109, osa nimiväärtus 2500€ (asutatud sissemakset tegemata). Asutatud 6 kuud tagasi. Puuduvad andmed, et ühing tegutseks. 2 xxxxxxxxxxxxid. Turuväärtus võlgniku hinnangul.
3.2.2
Võlgniku kohustused kokku
jrk.
Võlausaldaja ja nõude alus Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, sh maamaksuvõlg 20€ ja arvestuslik intress 1,02€ . Sissenõutav. Swedbank AS, laenuleping nr 18-076314-EL, periood 09.07.2018-10.06.2044 laenujääk 134 688,98 €. Kaaslaenusaajaks on L.K.. Kuna tegemist on solidaarkohustusega, tuleb näidata kohustuste hulgas täies mahus. Ei ole muutunud sissenõutavaks. Bondora AS, 30.10.2019 sõlmitud laenuleping 1608214, summas 4253€ Praegune nõude põhiosa jääk 3586,40€, intress 37,75€, haldustasu 24,11€. Sissenõutav 5 €. Placet Group OÜ Kokku
663,00€
0,00€
0,00€
0,00 € 0,00€ 0,00€ 0,00€ 500,00 €
226 554,72 € Nõue 21,02 € 134 892,30 €
3 648,26 € 21 457,66 €
5 (9)
Tsiviilasi nr 2-20-12277
1) 30.10.2019 laenuleping nr KK3473, summas 2000€, tähtajaga 5 aastat. Nõue hetkel 2007,60 € ( põhiosa 1902,99€, intressid 104,61€). Ei ole muutunud sissenõutavaks. 2) 16.04.2020 Pärnu Maakohtu tagaseljaotsus ts asjas 2-20-3800 , solidaarnõue Xxxxxxxxxxx OÜ-ga. Sissenõudmiseks on 21.04.2020 algatatud täitemenetlus, mille käigus on põhinõuet tasutud summas 1849,94 €. Praegune nõude jääk 19 450,06 €. On sissenõutav. Kohtutäitur Rannar Liitma täituri tasu nõue täiteasjas 175/2020/1061, on muutunud sissenõutavaks. Cashflow Plus OÜ, aluseks 11.11.2019 käendusleping. On muutunud sissenõutavaks. Telia Eesti AS, mobiili –ID leping, sissenõutav Tohoh OÜ, võlgniku andmetel. Nõue tuleneb käendusest, kuid praeguseks on võlgniku sõnul sõlmitud kompromiss tähtaja pikendamiseks. Ei ole muutunud sissenõutavaks. Advokaadibüroo Bjork Legal OÜ on teatanud võimalusest, et soovivad menetlusega ühineda, kuid täpsemaid andmeid sissenõudja ja nõude osas ei ole esitanud. Nõuetele võivad lisanduda juurdearvestatavad viivised.
1 535,35€ 35 000,00€ 0,13€ 30 000,00€ 0,00€
3.3.Hinnang võlgniku varalisele seisundile. M.-J.S.K. teadaolevate kohustuste suuruseks on kokku 226 554,72€ ja teadaolevate varade väärtuseks hinnanguliselt 51 197,45€. Käesolevaks ajaks on nõuetest sissenõutavaks muutunud vähemalt 56 011,56 €. Kui maksejõuetuse hindamisel jätta arvestamata nõuded, mille tähtaeg ei ole veel saabunud ( sh ka Swedbank AS laen), tuleb jätta varade hulgast välja ka Swedbank AS laenu tagatiseks olev kinnisasi, sest hüpoteegiga müügil kinnisasjal ilmselt turuväärtust pole. Selle tulemusena selgub, et sissenõutavaks muutunud nõuded on summas 56 011,56€ ning nende nõuete rahuldamiseks on vara 1 197,45 € väärtuses. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik ajutisele haldurile teatanud, et soovib eraisiku pankrotti vältida ning lahendada võlad muul viisil, nt kompromisside abil, et firmade arvelt võlad vähemalt osaliselt tasuda. Mingeid konkreetseid lahendusi ajutisele haldurile teatatud ei ole. Tõendeid võlgniku maksevõime võimaliku tulevikus paranemise kohta, samuti tema äriühingute poolt kohustuste tasumise võime kohta esitatud ei ole. Kohtupraktika kohaselt ei näita ainuüksi võlgniku täitmata kohustused veel tema püsivat maksejõuetust. Lisaks peab tuvastama, kas isikul on vara sissenõutavate võlgade rahuldamiseks ning kas võlgniku vara ületab sissenõutavaks muutunud nõudeid tema vastu. Käesolevas menetluses: 1) ei ole võlgnik nõuetele, sh pankrotiavalduse aluseks olevale nõuetele vastuväiteid esitanud, st ta tunnistab võlgu; 2) võlgnik on kinnitanud, et ta ei ole võimeline praegu oma kohustusi täitma ja see olukord on kestnud umbes aasta; 3) võlgnikul puudub vara sissenõutavaks muutunud võlgade tasumiseks; 4) võlgnik on kinnitanud, et tema ainukeseks sisetulekuks on Sotsiaalkindlustusametist saadav vanemahüvitis ning hetkel ei ole tal võimalik oma firmadest töötasu või muud sissetulekut saada; 5) on ilmnenud võlgniku maksevõimelisuse seisukohalt ohtlik tendents, et võlgnik on enda ja/või oma firmade kohustuste tasumiseks võtnud laene nn kiirlaenufirmadest ( Placet Group OÜ, Bondora AS), kuna praktikas satutakse selliste kulukate laenudega väga tihti nn võlaringi; 6) sissenõutavaks muutunud kohustused on peamiselt solidaarkohustused, mis on tekkinud oma äriühingute laenude käendamisest; 7) ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid, mille alusel saaks järeldada, et solidaarvõlgnikud (st Xxxxxxxxxxx OÜ ja Xxxxxxxxxxx OÜ) suudaksid solidaarkohustusi täielikult täita või et nende tasumiste osas oleksid võlausaldajad valmis kompromisse sõlmima. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks ainult võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused ja nende kohustuste rahuldamiseks võlgnikul oleva vara, on ajutine haldur asunud seisukohale, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 6 (9)
Tsiviilasi nr 2-20-12277
3.4.Maksejõuetuse tekkimise põhjused. Ajutise pankrotihalduri hinnagul on M.-J.S.K. maksejõuetuse põhjuseks Xxxxxxxxxxx kinnisvaraarenduse projekti ebaõnnestumine, mille tõttu ei suutnud projektiga seotud äriühingud oma kohustusi täita ning muutusid sissenõutavaks võlgniku poolt eraisikuna oma äriühingute laenude tagatiseks antud käenduskohustused. Maksejõuetus tekkimise ajaks on hiljemalt aprill 2020, kui Cashflow Plus OÜ laen oli muutunud sissenõutavaks ning jõustus Placet Group OÜ kasuks tehtud kohtuotsus. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri tööperioodil ei ole võlgniku tegevuses tuvastatud Karistusseadustikus sätestatud pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid.
3.5.Tagasivõitmise võimalused. Võlgnik on 09.08.2018 lepinguga võõrandanud kinke teel Pärnus, Papiniidu 31-7 asuva korteriomandi oma praegusele abikaasale (kinke ajal ei olnud veel abielus). Hetkel puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks olnud kinkelepingu sõlmimise ajal sissenõutavaks muutunud kohustusi. Praeguseks sissenõutavate kohustuste aluseks olevad laenulepingud sõlmiti oktoobris-novembris 2019, st enam kui aasta pärast kinkelepingu sõlmimist. Käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi Pankrotiseaduse mõistes. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikule kuuluks kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.
3.6.Kokkuvõtteks. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ( PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu , kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Ajutine pankrotihaldur taotleb: 1) Kinnitada käesolev ajutise halduri aruanne; 2) kuulutada välja M.-J.S.K. pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine haldur Andrus Õnnik; 3) Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.; 4) Kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.; 5) Kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot (kokku xxxxxxxxxxx€). Pankroti väljakuulutamisel palub haldur ajutise halduri tasu hüvitada pankrotivara arvelt. Pankroti väljakuulutamata jätmisel palub ajutine haldur tasu TsMS § 146 alusel sisse nõuda avaldajalt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks.
3.7.Ajutise halduri tasu ja kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg.1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Ajutine haldur palub rakendada tunnitasu määra xxxxxxxxxxxx eurot töömahuga xxxxxxxxxxx tundi. Ajutine haldur on teinud järgmised toimingud: pankrotiavalduse dokumentidega ja e-toimiku materjalidega tutvumine – xxxxxxxxxxxx tundi ; järelepärimised kolmandatele isikutele ja halduri toimiku koostamine – xxxxxxxxxxxx tundi, otsepäringud andmebaasidesse – xxxxxxxxxxxx tundi; võlgnikuga suhtlemine ja täiendavad päringud – xxxxxxxxxxxx tundi, aruande koostamine – xxxxxxxxxxx tundi. Ülesannete täitmiseks on kulunud kokku xxxxxxxxxxxx tundi, so xxxxxxxxxxx.-eurot, millele lisandub käibemaks 20% xxxxxxxxxxx €, kokku xxxxxxxxxxxeurot. Eraldi kulude hüvitamist ajutine haldur ei taotle.
4.Kohtuistungil 11.11.2020 võlausaldaja Cashflow Plus OÜ jäi esitatud avalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandega on tuttav. Kohtuistungil võlgnik kinnitas, et on ajutise halduri aruandega tutvunud. Võlgnevusega on nõus. Käenduslepingu on sõlminud maksimumsummaga 35 000 eurot. Võlgnik vaidles avaldusele vastu, leidis, et tema maksejõuetus ei ole alaline. On hetkel maksejõuetu , vajab veidi aega, et asjad korda ajada. Aruandes välja toodud võlgnevuste nimekiri on õige. Täitemenetluses ei ole nõudeid täitmisel. Placet Grupp OÜ nõue oli nii eraisiku kui ettevõtte vastu. Täitemenetlus on firma vastu, mitte eraisiku vastu. Arestiti ka eraisiku konto. Leppis täituriga nii kokku, et ettevõtte poolt 7 (9)
Tsiviilasi nr 2-20-12277 lahendatakse asi ära. Pankrotimenetlust ei peaks läbi viima, et saaks oma kohustused täita. Võlgnik ei lepi sellega, et on võlgades, soovib oma kohustused täita. Tegeleb välismaal kinnisvara arendusega ja muude äridega. Kui need ärid õnnestuvad, siis saab oma võlad tasutud. Xxxxxxxxxxxxmajatehas on üks tema firmadest, on selle eksperdijuht, plaanis on teha selle ettevõttega suuremat äri. Arvab, et 6 kuu või aastaga saavad asjad lahenduse, täpset kuupäeva nimetada ei oska. Ajutiselt on võlgnevusi rohkem kui vara ja finantsiliselt on ajutiselt raske, aga see nii ei jää. Kohtuistungil ajutine haldur jäi kohtule esitatud aruande juurde, pankrot tuleks välja kuulutada. Ajutise halduri arvates võlgnik saab teistmoodi aru Eesti õigusruumist ja käitub nii nagu Xxxxxxxxxxx õigusruumis on, sest ta on Xxxxxxxxxxx kodakondsusega. Eestis kodulaenu saaja, kui jääb võlgu, peab laskma korteri ära müüa ja tasuma võlgu. Tegemist on K. puhul alalise maksejõuetusega. Ei kahtle, et 2-3 a pärast on K. võimeline oma kohustused täitma. K. arvab ise, et ta on ajutiselt maksejõuetu, määramata tähtaega, millal sellest ajutisest maksejõuetusest üle saab. Tegemist on aga siiski alalise maksejõuetusega. Üldsõnaliste ettepanekutega ei ole võimalik täna nõustuda. Palub määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek ja võlgnikult võtta vanne. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ja kuulanud ära ajutise halduri, võlausaldaja ning võlgniku seisukohad istungil, leiab, et võlgnik M.-J.S.K. on käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning M.-J.S.K. pankrot tuleb välja kuulutada. Käesoleval hetkel on võlgnikul kohustusi vähemalt 226 554.72 eurot s.h. sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 56 011,56 euro ulatuses, nende nõuete rahuldamiseks on vara 1 197,45 euro väärtuses, kui arvestada varana 1⁄2 kinnistut siis on vara väärtuses 51 197.45 eurot. Kinnistule on aga seatud hüpoteegid Swedbank AS kasuks, kelle nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks muutunud võlgade tasumiseks vajalik likviidne vara ja sissetulek käesoleval ajal puudub.
6.M.-J.S.K. pankrotiasjas on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Pankrotiseaduse § 10 kohaselt peab võlausaldaja põhistama oma pankrotiavalduse. Kohtule esitatud kirjalike tõendite kohaselt on võlausaldaja nõue selge ja sissenõutav alates 11.02.2020, võlgnik M.-J.S.K. võlgneb 11.11.2019 sõlmitud käenduslepingu alusel võlausaldajale 35 000 eurot ning ei ole nõuet tänaseni rahuldanud. 21.07.2020 e-kirjaga on võlausaldaja saatnud võlgnikule pankrotihoiatuse kõikidele võlgniku avaldatud e-posti aadressidele (xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxx). Kohtu hinnangul on täidetud võlgnik M.-J.S.K.. suhtes maksejõuetuse eeldused PankrS § 10 lg 2 p 1 tähenduses - võlgnik ei ole täitnud võetud kohustust rohkem 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist 11.02.2020 ja võlausaldaja on võlgnikku 21. juulil 2020 kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Vastuväiteid võlgnik kohtule esitanud ei ole kirjalikult ega ka eelistungini. Võlgnik kohtuistungil tunnistas võlgnevust summas 35 000 eurot ning vara puudumist võla tasumiseks. Võlgnik ei osanud pakkuda konkreetset ajakava ega vara, millal ja mille arvelt saaks võlgnevuse tasuda. Võlgnik lootis , et saab võlgnevuse tasuda 6 kuu kuni aasta jooksul. Võlausaldaja ega ajutine haldur kompromissi võimalust istungil ei näinud. Kuna pankrotiavalduse lahendamise ajal ei ole võlgnik suuteline vara puudumisel võlausaldaja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud nõuet rahuldama, ning võlgniku maksejõuetuse lõppemise aega ega kindlat võimalust kompromissi sõlmimiseks ei ole asjas ette näha, tuleb lugeda, et võlgnik on maksejõuetu püsivalt, mitte ajutiselt. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS 12. peatükis on reguleeritud kompromissi tegemise võimalused peale pankroti väljakuulutamist juhuks, kui võlgniku majanduslik olukord pankrotimenetluse ajal peaks oluliselt paranema ning võlausaldajad on nõus võlgade tasumisega kava alusel. PankrS § 178 lg 1- 3 kohaselt kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul 8 (9)
Tsiviilasi nr 2-20-12277 pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek. Kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 179 lg 1-2 kohaselt kuni jaotusettepaneku kohtu poolt kinnitamiseni saab esitada kompromissettepaneku, milles määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. Seega on pankrotimenetluses olemas õiguslik regulatsioon võlgniku kirjeldatud asjaolude ilmnemisel olukorra lahendamiseks ka peale pankroti väljakuulutamist.
7.Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik M.-J.S.K. on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada tema pankrot, kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks, kuid olemas on realiseeritav ja teatatav väärtust omav vara ning pankrotimenetluse raugemiseks PankrS § 29 tähenduses alust ei ole. Pankrotihalduriks tuleb määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti tuleb määrata võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise aeg ja kohustada võlgniku ilmuma kohtusse vande andmiseks vara, võlgade ja äritegevuse kohta.
8.Kohus määrab ajutise halduri tasu katteks, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), mis on kooskõlas Pankrotiseaduse § 23 sätestatuga. Ajutise halduri tasu on arvestatud xxxxxxxxxxx töötunni eest, xxxxxxxxxxx eurot/tund, mis jääb mõistlikult alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tasu ülemmäära (96€/tund). Ajutine haldur kulude hüvitamist ei taotle ja palub tasu hüvitada pankrotivara arvelt Pärnu Pinker Albert OÜ-le, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ei pankrotiavalduse esitaja ega võlgnik ole ajutise halduri tasu taotlusele vastuväiteid esitanud. Seega kohus rahuldab taotluse ajutise halduri töötasu summas 1152 eurot (sh käibemaks) tuleb pankrotivara arvelt välja mõista ajutise halduri büroole (PankrS § 23 lg 6).