2-20-13613/9 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest Kaupo Püvi Marine Surveys OÜ-le, s.o alates 12.11.2020. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud 18.09.2020 edastas Tartu Maakohtu registriosakond kohtule puudutatud isiku dokumendid TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus ÄS (äriseadustik) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 sätestatud nõuetele. 25.09.2020 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks. Kohus määras, et puudutatud isikul tuleb esitada kirjalik seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ning et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks. Samuti märkis kohus, et puudutatud isikul tuleb likvideerimise läbiviimise soovi korral tasuda kohtu deposiiti tagatis 300 eurot. Puudutatud isik sai määruse ja asja materjalid kätte e-postiga 20.10.2020. Puudutatud isik esitas 22.10.2020 kohtule maksekorralduse tagatise tasumise kohta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt ÄS § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Registriosakonna andmetel on puudutatud isikul netovara alla seadusega lubatud piiri. Nähtuvalt 2019.a. majandusaasta aruandest oli äriühingu omakapitali summa 119 eurot ning sellele eelneval aastal 540 eurot. Registriosakond on netovara ebapiisavusele äriühingu tähelepanu juhtinud korduvalt, kuid puudutatud isik netovara puuduseid ei kõrvaldanud. Samuti

ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele ja puudutatud isik tuleb sundlõpetada. Kohus sundlõpetab puudutatud isiku ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Likvideerimismenetluse vajalikul tasemel korraldamiseks on eelduslikult võimeline pankrotihaldur. Pankrotihaldur A. Tootsman teatas 03.11.2020 kohtule, et on nõus asuma puudutatud isiku likvideerijaks. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur A. Tootsmani. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. Kohus selgitab likvideerijale, et kohtu deposiiti on makstud 300 eurot, tasunõue ei ole enamas ulatuses tagatud. Juhul kui ilmneb, et likvideerimismenetluse kulu on suurem, tuleb likvideerijal sellest kohtule viivitamata teatada ning avaldada seisukohta täiendava ettemaksu tasumise vajaduse osas. Olukorras, kus likvideerimise kulu ületab kohtu deposiiti tasutud summa ning puudutatud isiku varast ei ole võimalik kulu katta, ei ole likvideerimismenetlust võimalik jätkata, kui likvideerimismenetlusest huvitatud isikud ei taga selleks vahendeid. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 12. augustiks 2021, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.