Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Seoses asja menetlenud kohtuniku Ann Meriluht pikaajalise lähetusega on asi ümber jagatud kohtunikule Janek Väli ja ning seega on kohtukoosseis vahetunud. Asjaolud ja kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on OMEGA INVEST OÜ hagi K R vastu 15.01.2019 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 12 821,27 euro, intressi 634,44 euro, viivise 928,26 euro ja kahju 100 euro nõudes. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub hageja nõue kostja vastu võlgnevuse 12 821,27 euro, intressi 634,44 euro ja viivise 928,26 eurot osas. Rahuldamisele ei kuulu hageja nõue välja mõista kostjalt kahju summas 100 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja on nõude kostja vastu omandanud loovutamise tulemusena ning seetõttu ei olnud kostjale laenulepingu sõlmimisel ettenähtav, et omapoolse kohustuse rikkumise tagajärjel võib hagejale tekkida kahju nõude loovutamisest. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, millel selline kahju põhineb. Sellest tulenevalt ei ole hagiavaldus kahju nõude osas õiguslikult põhjendatud ja selles osas rahuldamisele ei kuulu.

2 (3)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, s.o 99 % ulatuses, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 650 eurot ja esindajakulu summas 300 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastu ei ole vaielnud. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 650 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu kokku 3 tundi on põhjendatud ning vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajakulu summas 300 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 950 eurot, millisest riigilõiv 650 eurot ja esindajakulu 300 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.