Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2020. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-7854
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi YY, XX vastu sissenõutavaks muutunud viivise 3 euro 75 sendi ja edasiulatuva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY ja XX määruskaebus Harju Maakohtu 14.09.2020. a määruse peale
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu (registrikood 12831829) lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Jelena Lehter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 2020 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 625 eurot ning lisanduva viivise (resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5).
2.Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta YY ja XX menetluskulud hageja (AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kanda.
3.Mõista hagejalt AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kostjate YY ja XX kasuks menetluskulud 180 eurot (sh käibemaks).
5.1.Võtta vastu hageja hagist loobumine AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagis YY, XX vastu sissenõutavaks muutunud viivise 3.75 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
5.2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-7854 AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi YY, XX vastu sissenõutavaks muutunud viivise 3.75 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
5.3.Menetluskulud jätta hageja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kanda.
5.4.Välja mõista hagejalt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kostjate YY ja XX kasuks menetluskulud 180 eurot (sh käibemaks).
5.5.Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu (hageja) esitas 29. mail 2020 Harju Maakohtule YY, XX (kostjad) vastu hagi kahju hüvitamise nõudes.
2.Kostjad võtsid 9. juuni 2020 vastuses hagi õigeks ja teatasid, et on hageja nõude täitnud. Hageja saatis kostjatele kahjunõude väidetavalt 06. mail 2020, kuid juba 29. mail 2020 esitas hagiavalduse kohtusse, kontrollimata, kas nõue on kostjateni jõudnud. Kahjunõude dokumendist võib eeldada, et kahjunõue oli saadetud posti teel aadressil XXX. See kinnistu kuulub kostjatele, kuid nad ei ela sellel aadressil. Kostjad olid seisukohal, et nõude esitamisel ei tegutsenud hageja heas usus ega andnud kostjatele võimalust täita nõuet vabatahtlikult ilma kohtumenetluseta.
3.05. juulil 2020 loobus hageja osaliselt nõudest, s.o kahjust summas 1794.26 eurot, sest see summa laekus hageja arvelduskontole 08. juunil 2020. Hageja jäi viivise nõude juurde ning palus kostjatelt välja mõista viivise põhinõudelt seisuga 29. mai 2020 summas 3.75 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates
2-20-7854
30.maist 2020 kuni 08. juunini 2020. Samuti palus hageja jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.
4.15. juuli 2020 menetlusdokumendis palusid kostjad mõista hagejalt välja kostjate kasuks menetluskulud summas 180 eurot.
5.Maakohus võttis 14. augusti 2020 kohtumäärusega vastu osalise hagist loobumise põhinõude 1794.26 euro nõudes ja jätkas menetlust sissenõutavaks muutunud viivise 3.75 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Kohus andis pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja 31. august 2020.
6.Kostjad teatasid 31. augustil 2020, et hagejaga pole kompromissi saavutamine võimalik. Kuigi kostjad jäid varem esitatud seisukoha juurde, tasusid kostjad hagejale viivise summa asjatu vaidluse lõpetamiseks ja õigusrahu saavutamiseks. Menetluskulude jaotamise osas jäid kostjad varem esitatud seisukoha juurde.
7.Hageja kinnitas 02. septembril 2020, et 31. augustil 2020 tasusid kostjad hageja kontole 7.07 eurot ning seoses sellega, et kostjad on hageja nõuded tasunud, loobus hageja hagist. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus võttis hagist loobumise avalduse vastu ja lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel
9.Maakohus jättis TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on tõendanud, et hageja on kostjatele saatnud 06. mail 2020 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude kostjate rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostjad vabatahtlikult nõuet ei täitnud. Seega on kostjad andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks ja puudub alus menetluskulude hageja kanda jätmiseks TsMS § 168 lg 6 järgi.
10.Hageja palus kostjatelt välja mõista õigusabikulud 480 eurot, riigilõivu summas 225 eurot ning viivise menetluskuludelt.
11.Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 225 eurot 29.05.2020). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Lepingulise esindaja kulu 480 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot tunnis. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuga). Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 4 tunni eest, s.o 400 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 625 euro ulatuses.
2-20-7854
12.TsMS § 177 lg 4 alusel kohustas maakohus kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruskaebus
13.Kostjad esitasid 29. septembril 2020 määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad palusid teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostjate kasuks menetluskulude katteks 180 eurot. Alternatiivselt palusid kostjad teha uue määruse, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
14.Kostjate hinnangul pole maakohus kohaldanud TsMS § 168 lg-t 4 ja 5 õigesti. Kostjatele sai hageja nõue teatavaks alles kohtumenetluses. Nad ei saanud hageja nõuet kätte enne hagimaterjalide kättesaamist. Kostjad olid nõus täitma kohustuse vabatahtlikult. Seda kinnitab asjaolu, et kostjad tasusid nõude kohe pärast hagi kätte saamist. Hagejal oli Kostja I telefoninumber ja muud kontaktandmed, nt elektronposti aadress. Hagejal oli võimalus saata kiri kostjatele aadressile, kus toimus kindlustusjuhtum. Hageja ei teinud kostjatele teatavaks kahjusummat ega andnud võimalust tasuda seda vabatahtlikult.
15.Hageja on edastanud kostjatele nõudekirja lihtkirjana, kuid see ei anna alust väita, et kostjad on kirja kätte saanud. Võrreldes tähitud kirjaga pole lihtkirja saatmise juhul võimalust kontrollida, et kiri on adressaadini jõudnud. TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja nõudekiri pole jõudnud nende elukohta (sh Rahvastikuregistrisse kantud elukohta). Hageja saatis nõudekirja saatis nõudekirja lihtkirjaga postiaadressil, mida kostjad pole hagejale avaldanud.
16.Menetluskulude jätmine kostjate kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostjad paluvad mõista hagejalt välja kostjate kasuks menetluskulud summas 180 eurot. Kui kohus leiab, et TsMS § 168 lg 6 kohaselt ei saa jätta menetluskulusid hageja kanda, siis paluvad kostjad kohtul jätta kulud poolte endi kanda. Menetluse edasine käik
17.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 625 eurot ning lisanduva viivise (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel uue määruse, millega
2-20-7854 jätab kostjate menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus määrab kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks. Määruskaebus rahuldatakse.
20.Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse otsust tegemata, kuna hageja loobus hagist 3.75 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud. Ringkonnakohus vaatab kostjate määruskaebuse alusel maakohtu määruse läbi menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
21.Määruskaebusmenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on esitanud kostjatele nõude kohtuväliselt ja andnud neile võimaluse nõue kohtuväliselt tasuda. Nende asjaolude väljaselgitamiseks tuleb hinnata, kas hageja on teinud TsÜS § 69 mõttes kostjatele suunatud tahteavalduse ja kas sellise tahteavalduse saab lugeda kättesaaduks.
22.Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et hageja on tõendanud, et on saatnud kostjatele 06. mail 2020 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude kostjate rahvastikuregistrijärgsele aadressile (maakohtu määruse p 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see piisav, et lugeda tahteavaldus kättesaaduks TsÜS § 69 lg 2 mõttes. Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 esimese lause kohaselt kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kolleegiumi arvates saab hageja kahjunõuet käsitada tahteavaldusena TsÜS § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Tahteavalduse kättesaamine ja jõustumine sõltub sellest, kas avalduse saaja on kohal- või eemalviibija. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Määrav ei ole siinkohal mitte tahteavalduse tegelik kättesaamine, vaid mõistlik võimalus tahteavaldusega sisuga tutvuda.
23.Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostjatele adresseerinud teate XXX. Selle kirja on ta postiasutusele üle andnud 06. mail 2020. See on kooskõlas hageja selgitusega kirja saatmise kohta. Hageja pole väitnud, et ta on kirja saatnud ka mõnele teisele aadressile. Vastuses määruskaebusele märgib hageja, et kostjatel on rahvastikuregistris mitu elukoha aadressi.
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et tahteavalduse kättesaaduks lugemiseks TsÜS § 69 lg 2 mõttes oleks hageja pidanud saatma teate kostjate kõikidele kehtivatele aadressidele, kui hagejal puudus kindel teadmine, et kostja tegelikult ka elab aadressil XXX. Kostjad on menetluses väitnud, et aadress Männiliiva tee 11, Laiaküla ei ole nende elukoht. Rahvastikuregistri kanne ei ole määrava tähendusega isiku elukoha määramisel TsÜS § 14 alusel. Oluline on see, kus isik tegelikult elab. Rahvastikuregistris on aadress CCC märgitud kostjate kehtiva aadressina. Seega on usutav kostjate väide, et nad elavad CCC aadressil. Nagu hageja on korrektselt märkinud, võib isikul olla mitu elukohta ja isikul on õigus elukohta ka vahetada. TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja tegelikku elukohta. Hageja pole menetluses väitnud, et on saatnud kostjatele nõude muul viisil, nt elektronposti teel, või võtnud kostjatega telefoni teel ühendust
2-20-7854 nõude tasumiseks. Ka need andmed on rahvastikuregistris nähtavad. Seega on kolleegium seisukohal, et hageja ei teinud kõike endast olenevat, et informeerida kostjaid enne kohtumenetluse algatamist nõude suurusest ja selle tasumise võimalustest.
25.Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjatega ning leiab, et praeguses asjas tulnuks kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, mille kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostjad on vastuses hagile hagi osaliselt õigeks võtnud (TsMS § 4 lg 3 teine lause, § 206 lg 1 esimene lause, § 440) ja tasunud põhinõude summas 1 794.26 eurot. Maakohus tegi 14. augustil 2020 määruse, millega lõpetas hageja 5. juuli 2020 avalduse alusel menetluse osaliselt, s.o 1794.26 euro osas. Kohus jätkas menetlust viivise nõudes (3.75 eurot) ning andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks.
26.Hageja nõudis hagiavalduses viiviseid põhinõudelt 10 päeva eest (periood 21. mai 2020 – 29. mai 2020) summas 3.75 eurot. Viivis on arvestatud alates päevast, mil hageja hinnangul oli möödunud nõude täitmiseks määratud tähtpäev (20. mai 2020). See tähtpäev tulenes nõudekirjast, mille hageja kostjatele 06. mail 2020 aadressile XXX hageja kinnitusel saatis. Kostjad polnud nõus esialgu viiviseid tasuma väites, et hageja nõue oli kostjatele teatavaks tehtud vaid kohtumenetluses, kostjad pole seetõttu oma kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal pole õigust nõuda viivise tasumist. Hiljem, kui kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid, tasusid kostjad õigusrahu huvides ka selle summa, informeerides sellest kohut
31.augustil 2020.
27.Kolleegiumi hinnangul pole põhjendatud hageja vastuväide, mille kohaselt pole kostjad hagi õigeks võtnud, sest vaidlesid viivistele vastu. Kostjad on vastuses hagiavaldusele märkinud, et tunnistavad hageja põhinõuet ja on selle tasunud. Sellega võtsid kostjad hageja nõude põhiosas õigeks (TsMS § 440). Kuivõrd kostjad tasusid kokkuvõttes ka viivisenõude ja arvestades, et viivise suurus oli marginaalne, ei anna see asjaolu alust menetluskulusid kostjate kanda jätmiseks TsMS § 168 lg 4 alusel.
28.Tulenevalt eelmärgitust rahuldab kolleegium määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskulud kokku 625 eurot, s.o riigilõiv 225 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 400 eurot ning viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
29.Kolleegiumil on võimalik teha tühistatud osas ise uue määrus, millega jätta kostjate menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Hageja pole tõendanud, et kostjad on andnud põhjust nende vastu kohtu poole pöörduda.
30.Kostjad on maakohtule esitatud 15. juuli 2020 menetlusdokumendis esitanud menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt koosnevad kostjate menetluskulud kuludest õigusabile. Kostjatele on õigusabi osutanud jurist hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Esindaja tegi järgmisi toiminguid:
2-20-7854
-
dokumentidega tutvumine, kliendiga arutamine, vastuse koostamine 1 tund; hageja 05. juuli 2020 seisukohaga tutvumine ja vastuse koostamine 0,5 tundi.
31.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjate esindaja on esitanud mh 10. juunil 2020 vastuse hagiavaldusele ja 15. juulil 2020 seisukoha hageja 5. juuli 2020 vastusele. See on kooskõlas kostjate esitatud kulunimekirjaga. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjaid on esindanud TsMS §-s 218 sätestatud tingimustele vastav jurist. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate esindajal menetlustoimingutele kulunud aeg ja tunnihind mõistlik. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kostjate taotluse ja määrab põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 150 eurot (1.5x100), millele lisandub käibemaks. Kokku 180 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
32.TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruses resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
34.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.