Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-8442
Tsiviilasi
A.A. avaldus erikontrolli läbiviimiseks B.B. suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. septembri 2020 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid
B.B. määruskaebus A.A. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja I / vastustaja II: B.B. (registrikood X), lepinguline esindaja Ivo Raudjärv
esindajad
Vastustaja I / määruskaebuse esitaja II: A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Hendrik Mühls Puudutatud isik: C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. septembri 2020 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise aja (määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6) osas ning määrata, et maakohus määrab menetluskulude jaotise kindlaks pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (avaldaja) esitas 9. juunil 2020 maakohtule avalduse erikontrolli määramiseks B.B. (puudutatud isik I) suhtes. Erikontrolli läbiviijaks palus avaldaja määrata audiitor D.D.. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda. Avalduse kohaselt on B.B.l kaks osanikku, kellest mõlemale kuulub 50 % osakapitalist. Kuni
26.veebruarini 2020 olid osanikeks avaldaja ja C.C.. Alates 26. veebruarist 2020 on uueks osanikuks E.E. ema F.F.. Ühingu ainsaks juhatuse liikmeks selle asutamisest kuni käesoleva ajani on C.C.. Avaldaja ei süvenenud kuni viimase ajani E.E. tegevusse ühingu juhtimisel. Avaldaja tutvus novembris 2019 ühingu pangakonto väljavõttega, kust nähtusid mh tehingud, mis ei ole avaldaja hinnangul seotud ühingu igapäevase majandustegevusega. Avaldaja nõudis
24.jaanuari 2020 juhatuse liikmele saadetud teates erikontrolli läbiviimist. Ühingu 20. mai 2020 osanike koosolekul ei võetud erikontrolli määramisega seotud otsuseid vastu, sest teine osanik ei nõustunud erikontrolli läbiviimisega. Avaldaja tasus erikontrolli kulu ettemaksuna 5000 eurot.
2.Puudutatud isik I ja tema juhatuse liige C.C. (puudutatud isik II) palusid jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palusid puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikud ei pea erikontrolli määramist vajalikuks. Erikontrolli eesmärgiks on tuvastada, kas avalduses kirjeldatud tehingutega on juhatuse liige tekitanud ühingule kahju. ÄS § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui ühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Isegi kui oletada, et ühingu juhatuse liige oleks avalduses nimetatud tehinguga tekitanud ühingule kahju, oleksid enamus juhtudel ühingu nõuded juhatuse liikme vastu aegunud, mistõttu erikontrolli määramine oleks eesmärgipäratu. Avaldajal puudub huvi ühingu äritegevuse vastu, vaid tema huvid on seotud üksnes raha saamise ja ühingu tegevuse takistamisega. Erikontrolliga kaasneks ühingule suur kulu, mille tasumiseks ühingul vahendid puuduvad. Seisuga 13. juuli 2020 oli ühingu rahaliste vahendite jääk 1157 eurot. Ebamõistlik oleks hakata erikontrolli läbiviimise kulude katteks müüma ühingule kuuluvat ainsat kinnistut, nagu on soovinud avaldaja.
Erikontrolli läbiviimiseks ei ole mõjuvat põhjust ÄS § 191 lg 2 teise lause tähenduses.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas avalduse erikontrolli läbiviimiseks ning määras erikontrolli läbiviijaks D.D.. Erikontrolli läbiviimisel tuleb lähtuda järgmistest küsimustest: 1) Perioodil 14. november 2014 – 11. juulil 2018 G.G. (registrikood X) tehtud pangaülekanded kogusummas 79 225,32 eurot; 2) 7. jaanuaril 2015 H.H.le (registrikood X) tehtud ülekanne summas 7250 eurot; 3) 12. augustil 2015 I.I.le (registrikood X) tehtud ülekanne summas 5760 eurot; 4) 8. septembril 2015 J.J.le (registrikood X) tehtud ülekanne summas 10 764,44 eurot; 5) Milline on eeltoodud punktides 1-4 nimetatud pangaülekannete/tehingute majanduslik sisu ning seotus B.B. majandustegevusega? 6) Kas ja milliseid vastusooritusi/rahaliselt hinnatavaid vastuhüvesid on B.B. eelnimetatud isikutelt nendele raha ülekandmise eest saanud? 7) Kas ja milliseid tehinguid on B.B. peale punktides 1-4 nimetatud tehingute teinud G.G.ga, H.H.-ga, I.I.ga ning J.J.ga? Nimetatud tehingute olemasolu korral, kas need seonduvad B.B. majandustegevusega? Maakohus määras, et erikontrolli läbiviija tasu määratakse eraldi määrusega pärast erikontrolli läbiviimist arve kohtule esitamisel (resolutsiooni p 3). Menetluskulud (avaldaja ja puudutatud isikute kulud ning erikontrolli läbiviija tasu) jättis maakohus avaldaja kanda (resolutsiooni p 5). Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lg 2 alusel pärast käesolevas asjas lõpplahendi jõustumist (resolutsiooni p 6). Maakohus nõustus avalduse asjaoludega. Avaldaja on põhjendanud erikontrolli läbiviimist puudutatud isikule tõenäoliselt tekitatud kahjuga. Avaldaja on piisavalt selgelt kirjeldanud ja põhistanud, mis asjaoludel ja milliste tehingute suhtes ta erikontrolli läbiviimist taotleb. Erikontroll tuleb määrata üksnes mõjuval põhjusel, selleks piisab, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, et erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekkimist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike. Käesolevas asjas on avaldaja näidanud, et kahju olemasolu on tõenäoline ja on esitanud ka andmed selle arvatava suuruse kohta. Arvatav kahju on suurem erikontrolli kuludest. Maakohus leidis, et avaldaja väide, et tema ühingu majanduselus osalemine oleks kuidagi olnud takistatud, ei ole eluliselt usutav ja on ümber lükatud puudutatud isikute seisukohtade ja tõenditega selles osas, et avaldaja on saanud osaleda asjaomaste otsuste juures. Avaldaja on selgelt kinnitanud, et ta ei tundnud ise ühingu sisulise tegevuse ja majandustehingute vastu huvi enne kui teda hakati, avaldaja väitel, ühingust nn välja pukseerima. Maakohus leidis, et sõltumata isiklike suhete tasapinnal toimuvast, peab äriühingu majandustegevuses toimuv olema selge ja läbipaistev, majanduslikult otstarbekas ja põhjendatud. Selle tuvastamiseks on erikontroll legaalne moodus. Puudutatud isikute aegumisel baseeruv vastuväide ei mõjuta erikontrolli läbiviimise määramist. Aegumise vastuväide on asjakohane esitada võimalikus tulevases menetluses. Maakohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et aegumise aspekt annab ajendi nn taustana kaaluda, kas erikontrolli kulud on korrelatsioonis võimalike kahjunõuetega. Antud juhul on erikontrolli otsene ja selge kulu 5000 eurot. Võimalus esitada kahjunõudeid on märkimisväärselt suuremas summas isegi siis, kui lugeda, et osadest tehingutest tulenevad
võimalikud nõuded on juba tänase seisuga etteulatuvalt perspektiivitud aegumise vastuväite tõttu. Eeltoodut kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et avalduse rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotise. Kohus nõustus puudutatud isikute esitatud andmetega, mille kohaselt ühingul puuduvad sellised vahendid, mille arvel tasuda erikontrolli kulusid. Kaasuse asjaolusid arvestades on ilmne, et menetluskulude kandmise risk on põhjendatud jätta erikontrolli läbiviimisest huvitatud avaldajale, seda nii erikontrolli tasu, mille katteks nõutava summa on avaldaja tänase seisuga kohtu deposiitkontole tasunud, kui ka puudutatud isikute võimalike menetluskulude osas, mille kandmise kohustuse jätab kohus tulenevalt avalduse rahuldamisest TsMS § 172 lg 6 alusel avaldajale. Erikontrolli tasu lahendab maakohus eraldi määrusega. Kui arve ületab avaldajaga kokku lepitud ja erikontrolli teostaja poolt hinnapakkumises märgitud 5000 eurot, siis määrab tasumisele kuuluva tasu ja võimalikud hüvitatavad kulud kohus. TsMS § 606 lg 1 ja § 478 lg 4 teise lause koosmõjus kehtib ja kuulub määrus täitmisele, sõltumata jõustumisest, alates selle kättetoimetamisest juriidilisele isikule.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA I TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles avaldus rahuldati (resolutsiooni p-d 1-4) ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud menetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus oleks pidanud sisuliselt hindama, kas erikontrolli määramiseks vajalikud alused on täidetud, kas erikontrolli määramiseks esineb mõjuv põhjus ja kas erikontrolli määramine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga ning jõudma järeldusele, et taotlust ei ole võimalik rahuldada. Määruse põhjendused ei ole kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud puudutatud isikute vastuväiteid seoses võimalike nõuete aegumisega, sh on jäänud arvestamata Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08. Erikontroll võiks heal juhul hõlmata üksnes 11. juuli 2018 rahaülekannet summas 7400 eurot, siis oleks võimalik kahju taotletava erikontrolli tasu 5000 eurot arvestades ebaproportsionaalselt väike. Samas ei ole selle tehingu puhul avaldaja väitnud, et ühing ei ole arvel näidatud kaupa ja teenust saanud. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Maakohus on jätnud tuvastamata ja põhjendamatult arvestamata, et ühingu osanikul ei ole õigust taotleda erikontrolli küsimuste osas, millele ühingu juhatus peab talle vastama teabenõude alusel ÄS § 166 järgi. Ühing on avaldajale küsitud teavet ja dokumente viivitamatult andnud. Avaldaja ei ole tuginenud asjaolule, et ühingu juhatus ei oleks tema teabenõudele vastanud või jätnud küsitud teabe, dokumendid või selgitused andmata. Kohtu poole on pöördutud erikontrolli määramiseks küsimustes, millele oli võimalik saada vastuseid teabenõude kaudu või hinnangut audiitorilt kohtusse pöördumata.
5.Avaldaja palub jätta puudutatud isiku I määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda. Valitseva kohtupraktika järgi ei ole kohtul hagita menetluses alust ega õigust hakata hindama hagimenetlusele omaseid asjaolusid, sh kahjunõude põhjendatus, võimalik aegumine jne. Puudutatud isiku sellised väited on käesolevas menetluses asjakohatud. Avaldaja on usutavaks muutnud ja põhistanud erikontrolli määramise vajalikkuse. Puudutatud isik, kes on ainsa juhatuse liikme E.E. kontrolli all, kardab seda, mida erikontroll võib tuvastada. ÄS § 191 lg 1 ei sätesta eeltingimust, et osanikul tekib erikontrolli määramise taotlemise õigus kohtus üksnes siis, kui eelnevalt oleks temale sõnaselgelt infot andmast keeldutud.
6.Puudutatud isik II palus puudutatud isiku I määruskaebus rahuldada ja menetluskulud jätta avaldaja kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA II TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Avaldaja (määruskaebuse esitaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 5). Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku I kanda või alternatiivselt poolte menetluskulud nende endi kanda ja erikontrolli läbiviimise kulud jätta puudutatud isiku I kanda. Avaldajale jäävad maakohtu põhjendused menetluskulude avaldaja kanda jätmise osas arusaamatuks. Tegemist ei ole pahauskse erikontrolli määramise avaldusega, mis annaks alust jätta TsMS § 172 lg 6 teise aluse alusel kõik menetluskulud avaldaja kanda. Alusetut ja pahatahtlikku avaldust ei oleks kohus rahuldanud. Asjas tuleb kohaldada TsMS § 176 lg 6 esimest lauset ja selle alusel jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohaldub ka TsMS § 172 lg-s 1 sätestatud üldreegel. Kuna ühing vaidles erikontrolli määramisele vastu, on määrus tehtud ühingu kahjuks.
8.Puudutatud isikud I ja II palusid jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise aja (määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6) osas ning määrata, et maakohus määrab menetluskulude jaotis kindlaks pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist. Ülejäänud osas on maakohtu määruse resolutsioon seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Puudutatud isiku I määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega erikontrolli määramise vajalikkuse ning põhjendatuse osas ja ei pea vajalikuks kõiki neid põhjendusi korrata. Puudutatud isiku I määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks erikontrolli määramise osas. Kohtu õigus määrata erikontroll tuleneb ÄS § 191 lg-st 2. Asjas ei ole vaidlust, et avaldajale kuulub 50% osakapitalist ja osanikud ei ole erikontrolli korraldamist otsustanud.
11.Asjas on vaidlus, kas erikontrolli määramiseks on olemas käesoleval juhul mõjuv põhjus ÄS § 191 lg 2 teise aluse tähenduses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08 asunud
seisukohale, et mõjuva põhjuse olemasoluks piisab, kui osanikud põhistavad oma väiteid. Rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused, mis ei võimaldaks osaühingul oma huvisid ja õigusi kaitsta. Avaldaja on põhjendanud oma taotlust erikontrolli määramiseks asjaoluga, et äriühingu juhtimisega on alates 2011. aastast tegelenud teine osanik C.C. ainuisikuliselt, kelle tegevusse ei ole avaldaja isiklike suhete tõttu C.C. isaga eriti süvenenud ning tutvudes ühingu pangakonto väljavõttega on tal tekkinud kahtlused ühingu rahaliste vahendite kasutamises ühingu huvides. Lisaks on E.E. esitanud 21. novembril 2019 laenuandjana avalduse, milles taotles ühingule antud laenu 73 000 eurot tagastamist hiljemalt
24.jaanuariks 2020. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on nimetatud asjaolusid erikontrolli määramise põhjusena piisavalt põhistanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et erikontrolli määramisel ei saa arvestada eelkõige asjaoluga, kas ühingu juhatuse liikmel on võimalik võimalikus tulevases hagimenetluses esitada aegumise vastuväide. Mõjuv põhjus erikontrolli korraldamiseks on olemas.
12.Käesoleval juhul on ühingul kaks osanikku, kes üksteist ei usalda ja ei saa võtta üksteisest sõltumatult vastu otsustusi ühingu juhtimiseks. Osanikud erikontrolli korraldamist ise otsustanud ei ole. Sellises olukorras on kohtu poolt määratud erikontroll meede, mis võimaldab erapooletu asjatundliku isiku kaasabil ja kohtu kontrolli all osanikul oma kahtlusi ühingu juhtimise osas kontrollida. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei pruugi osaniku teabe saamise õigus (ÄS § 166) olla avaldajast osaniku õiguste kaitseks piisav, et jätta erikontroll määramata. Erikontrolli läbiviimine ei tekita olulist kahju juriidilise isiku huvidele.
13.Kuna avaldaja on teinud erikontrolli kulude katteks ettemaksu 5000 eurot ja kohtul on põhimõtteliselt võimalik jätta see kulu kokkuvõttes TsMS § 172 lg 6 alusel avaldaja kanda, siis ei ole erikontrolli kulukus võrreldes võimaliku saadava hüvitisega asjaolu, mille tõttu peaks kohus jätma erikontrolli määramata.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaevatavas määruses ebaõigesti määranud kindlaks menetluskulude jaotuse ja jätnud kõik menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 6 esimese aluse järgi kannab juriidilise isiku erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud üldreeglina juriidiline isik. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et erikontrolli määramise menetluse eripära arvestades tuleks TsMS § 172 lg 6 teist lauset, § 450 lg 1 ja § 463 lg 2 ja § 477 lg 1 eesmärgipäraselt koostoimes tõlgendades kaaluda avalduse rahuldamise korral esmalt osamääruse tegemist erikontrolli määramise kohta ja jätta menetluskulude (nii erikontrolli aruande kui ka otseselt kohtumenetluse kulude) jaotus kuni erikontrolli tulemusel koostatava aruande kohtule esitamiseni kindlaks määramata. Pärast erikontrolli tulemuste selgumist saab kohus menetluskulude õiglase jaotuse kindlaksmääramisel lähtuda erikontrolli aruande tulemustest. Kui erikontrolli tulemusel selgub, et avaldaja kahtlustel ei ole alust, võib olla õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kui aga erikontrolli tulemusena selgub, et avaldaja kahtlused olid märkimisväärses osas põhjendatud, peaks erikontrolli kulud TsMS § 172 lg 6 esimese aluse järgi kandma siiski juriidiline isik (vt selles osas Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 812-813). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et menetluskulud saab jätta avaldaja kanda seetõttu, et avaldaja taotles erikontrolli määramist isiklike suhete katkemise tõttu juhatuse liikme isaga või põhjusel, et ühingul puuduvad kulude kandmiseks rahalised vahendid. Kui kohus erikontrolli läbiviimise avalduse rahuldab, siis saab eeldada, et tehtavad toimingud
on ühingu ja seeläbi ka tema osanike huvides, mistõttu peab need kulud kandma üldjuhul juriidiline isik TsMS § 172 lg 6 esimese lause alusel. Teise lause kohaldamist peab kohus igal konkreetsel juhul põhjendama. Asja materjalide alusel ei ole avaldaja pahauskust erikontrolli taotluse esitamisel võimalik eeldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras menetluskulude jaotuse kindlaks ennatlikult, mistõttu kuulub maakohtu määrus selles osas tühistamisele. Seetõttu tuleb tühistada ka resolutsiooni p 6. Erikontrolli määramise määrus ei ole asjas lõpplahendiks TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses. Erikontrolli määramisele järgneb erikontrolli läbiviimise menetlus, sh teostab kohus järelevalvet erikontrolli läbiviija üle TsMS § 4772 alusel. Menetluskulude jaotuse saab maakohus kindlaks määrata pärast erikontrolli aruande kohtule esitamist ja tulemuste selgumist.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohus peab erikontrolli läbiviimist otsustades tagama, et erikontrolli läbiviimiseks oleksid vajalikud vahendid olemas. Käesoleval juhul on avaldaja teinud sel eesmärgil ettemaksu 5000 euro ulatuses ja erikontrolli läbiviija on kinnitanud, et erikontrolli maksumuse ülemine piir on fikseeritud 5000 euroga (sh käibemaks). Erikontrolli läbiviijale tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine toimub TsMS §-s 605 sätestatud korras. Eelarve ületamise vajadusest peab erikontrolli läbiviija kohut viivitamatult teavitama. Sellega on võimalik vältida olukorda, kus kohus võtab riigile kohustuse kanda erikontrolli läbiviimise vajalikud kulud (vt selles osas Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-11, p 12).
16.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu määruse kirjeldav osa ei vasta määruse sisunõuetele. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse sisunõuded on sätestatud TsMS §-s 442. Käesoleval juhul on tegemist hagita menetluses tehtud asja sisuliselt lahendava määrusega, seega peab sellise määruse kirjeldav osa vastama TsMS § 442 lg-s 7 sätestatule. Määruse kirjeldavas osas tuleb märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Eriti oluline on selle nõude järgimine kohtu poolt juhtudel, kui kohtule esitatud menetlusdokumendid sisaldavad ohtralt kordusi, nagu käesoleval juhul. Maakohus on seda nõuet eiranud ja määruse kirjeldavasse ossa rohkem kui 10-l lehel kopeerinud kõik menetlusosaliste poolt kohtule avaldatu. Selline nõuete ja väidete esitlus kohtulahendi kirjeldavas osas koormab kohtulahendit ja takistab sellega mõistlikku tutvumist. Tegemist on menetlusõigusnormi rikkumisega, mis ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
17.Määruskaebuse maakohtu määruse peale on esitanud mõlemad menetlusosalised. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse osaliselt ja jätab puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Sellistel asjaoludel on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 koosmõjus määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.