Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (4)

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Appellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjatele kätte e-posti (; ) vastavalt 26.08 ja 27.08.2020. a. Sxxxx Txxxx kinnitas kohtule menetlusdokumentide kätte saamist ning seda ka Sxxxx Txxxxx nimel. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjatele kättetoimetatuks. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1, lg.6 alusel tagaseljaotsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kxxxx Mxxxx ja SxxxxxTxxxx ning Sxxxx Txxxx 05.09.2015. a suusõnalise käsiraha lepingu, mille kohaselt käsiraha andja (KxxxxxMxxxx) andis üle ja käsiraha saajad (SxxxxxTxxxx ja Sxxxx Txxxx) võtsid vastu summa 2300 eurot. Käsiraha saajad andsid kinnisasjaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn,xxxxxxx maakond (registriosa nr 1191835) müügilepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks. Käsiraha kanti Sxxxx Txxxxx arveldusarvele selgitusega „korterimakse“. Pooled leppisid kokku ostu-müügi koguhinnaks 2300 eurot. Käsiraha saajad kinnitasid, et korteriomand kuulub neile omandiõiguse alusel. Korteriomandil ei lasu kohustusi ega ole seatud õigusi kolmandate isikute kasuks. Sxxxx Txxxxxxx kuulub 3⁄4 korteriomandist ja Sxxxx Txxxxxxx 1⁄4 korteriomandist. Korteriomand anti KxxxxxMxxxxxxxkostjate poolt üle 05.09.2015. a ning alates üleandmise hetkest tasub hageja kõikide jooksvate kulutuste eest (kommunaalkulud). Lisaks leppisid pooled kokku, et hageja võib alustada oma äranägemisel koristus- ning remonttöid. Hageja puhastas korteri ära üleliigsest prahist, vahetas aknad ning teostas algseid remonttöid. Pooled leppisid kokku, et notariaalse ostumüügilepingu sõlmimine toimub koheselt pärast käsiraha tasumist. Kuna kostja Sxxxx Txxxxxelab välismaal, siis seetõttu lükkus korduvalt edasi ka notariaalse lepingu vormistamine. 13.05.2020. a avastas hageja, et kinnistul on vahetatud ukselukk ning kinnistul käivad remonttööd, seejuures teostavad töid kolmandad isikud. Kostja Sxxxx Txxxx selgitas hagejale, et oli lubanud korteri müüa kolmandale isikule. Hagejal ei ole õigust enam kinnisasjale minna ning kostjad taganevad kokkuleppest. 14.05.2020. a kohustas hageja kostjaid kokku leppima notariaalse lepingu sõlmimise aja ning täitma

2 (4)

poolte vahelisest kokkuleppest tulenevad kohustused. 21.05.2020. a kandis Sxxxx Txxxx hageja arveldusarvele 2300 eurot (1800+500) selgitusega „korterimakse“. Hageja taotleb Sxxxx Txxxxx ja Sxxxx Txxxxx kohustamist vormistada kokkulepitud notariaalne ostu-müügileping ning müüma KxxxxxMxxxxxx kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxxmakond. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 407 lg.6 sätestab: Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ega asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Esitatud hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 järgi ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 1 lg 3 sätestab, et reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatut. Kinnisomandi tekkimist reguleerib asjaõigusseadus (AÕS). AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Samuti sätestab AÕS § 120 lg 1, et kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude kohustada kostjaid vormistama kokkulepitud notariaalne ostu-müügileping ning müüma Kxxxx Mxxxxxx kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx maakond (registriosa nr 1191835). Eeltoodust tulenevalt on põhilepingule (kinnisasja võõrandamise lepingule) sätestatud kohustuslik notariaalne vorm. Hagiavaldusest nähtuvalt oli poolte vahel suuliselt sõlmitud käsirahaleping, mille sisuks oli müüjate (kostjate) kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale (hagejale). Kuna käsirahaleping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, kuna leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kostjate kohustamiseks vormistada kokkulepitud notariaalne ostu-müügileping, tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad nii hageja kui ka kostjate menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjad ei ole hagile vastanud, saab asuda seisukohale, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

3 (4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.