Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 41. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole, kas SEB Pank - a/a EE571010220229377229 või Swedbank - a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Nimelt leiab kohus, et kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 125 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule õigusabikulu arve summale 240 eurot, kuid kohtu hinnangul on nimetatud summa ebamõistlik. Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ja et hagihinnast suuremate lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine ning vastaspoolelt väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-4-15, p 14; 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.1). Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 82,77 senti, asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Seetõttu ei saa põhjendatud ja vajalikud menetluskulud oluliselt ületada hagihinda. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 125 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 75 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 200 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.