Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-20-377 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 24.01.2019 sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja kui laenusaaja laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale 25.01.2019 laenu summas 30000 eurot. Laenulepingu punkti 3.1. kohaselt lepiti laenu tagastamise tähtajaks kokku 01.05.2019. Veel Laenulepingu punktis 2. lepiti lisaks kokku hageja ja kostja vahelise kaubatarne tingimustes. Hageja ja kostja on pärast laenulepingu sõlmimist teinud mitmeid müügitehinguid, mille kohaselt hageja tellis kostjalt viimase poolt kaubeldavate kaubamärkide rõiva ja jalanõude tarnimist. Hageja on kostjale esitatud tellimuste alusel muu hulgas teinud järgmised ettemaksed: 26.02.2019 summas 67 500 eurot arve nr 19509 alusel; 28.02.2019 summas 21 300 eurot arve nr 19510 alusel; 28.08.2019 summas 26 900 eurot (x2) arve nr 19557 alusel. Kostja jättis hagejale tarnimata: arve nr 19509 alusel 42 000 euro väärtuses kaupa, mille kohta on kostja väljastanud võlatunnistusena 05.11.2019 kreeditarve nr 19579; arve nr 19510 alusel 21 300 euro väärtuses kaupa, mille kohta on kostja väljastanud võlatunnistusena 05.11.2019 kreeditarve nr 19580; arve nr 19557 alusel 384 euro väärtuses kaupa, mille kohta on kostja väljastanud võlatunnistusena 06.11.2019 kreeditarve nr 19581. Kuni 14.11.2019 oli kostjal hageja ees 24.01.2019 laenulepingust tulenev võlgnevus summas 4500 eurot, kuni kostja tasus hagejale 10 000 eurot. Seega on kogu kostja võlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 58 184 eurot. Hageja palub: mõista Hybrid Trading B.V. kasuks Brandgate OÜ-lt välja: põhivõlgnevus summas 58 184 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2-20-377 Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 10.01.2020.a. (AET-is). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 1150 eurot ja õigusabikulud 1620 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1150 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi lisade hulka, asja keerukust, hagi hinda (58184 eur), hageja esindaja tehtud tööd, asjaolu, et hageja on välisriigi äriühing. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 9 töötunni ulatuses, kokku summas 1620 eurot (9*150+km). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 2770 eurot (1150+1620). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2770 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.