Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluse käik Kohtla-Järve linn Uus tn 2a korteriühistu esitas 15.07.2020 Viru Maakohtule avalduse N. B. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on asutatud Uus tn 2a Kohtla-Järve linn korteriomanike poolt korteriühistu. N. B. on alates 16.04.2010 korteri asukohaga xxx Ida-Virumaa omanik (registriosa nr xxx). Põhikirja p. 10 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad. Võlgnevus koosneb ajavahemikul jaanuar 2017 – juuni 2020 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Avaldaja arvestas järgmised kululiigid: 1) maja hooldus, mida arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (kostja korteriomandi ametlik suurus on 26,7 m2), alates 01.01.2014 on maja hooldustasu tariifi suurus 0,88 eurot/m; 2) remonditööd/remondifond, ajavahemikus juuli- sept 2017 kogus korteriühistu 25 eurot kuus igalt korteriomanikult vee- ja kanalisatsioonipüstakute renoveerimiseks. Alates 01.01.2018 arvestatakse igale korteriühistu liikmele 10 eurot kuus maja remondifondi. Arvestamise aluseks on korteriühistu üldkoosolekute otsused; 3) vee vahe so sihtmakse, mis arvestatakse vastavalt korteri tegeliku kasutajate arvule. Maja üldveearvesti näidust lahutakse kõiki korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb tavaliselt jagamata veekogumi jääk, mis jagatakse kõigi korteriühistu liikmete vahel ja arvestatakse vastavalt korteriühistu liikmete tegelikult elavate inimestele ja kehtivale kommunaalteenuse tariifile; 4) küte so tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega, mida arvestatakse talveperioodil, kui elamus töötab küttesüsteem. X AS esitas korteriühistule arved, millest nähtub kui palju soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud soojusenergia eest tasuma. Üldarve jaotatakse korteriühistu liikmete vahel lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast; 5) prügi so tasu E OÜ-le prügi väljaveo eest. Arve summa jagatakse korteriühistu liikmete vahel lähtudes nende korteriomandi reaalosa üldpinnast; 6) kommunaalelekter so kommunaalvalgustus või üldelekter). Üldarve summa jagatakse liikmete vahel lähtudes nende korteriomandi reaalosa üldpinnast. Seisuga 01.07.2020 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 2660,70 eurot. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõlgnevuse ja viivise alates 21.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis avalduse 24.08.2020 hagita menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isik soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isikule toimetati avaldus ja kirjaliku vastuse nõue kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.09.2020. Puudutatud isik ei kirjalikku vastust kohtu poolt antud tähtajaks so 30.10.2020 avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 31.08.2020. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule alates 16.04.2010 korteri asukohaga xxx omanik (registriosa nr xxx). Puudutatud isik ei ole perioodil jaanuar 2017 – juuni 2020 talle esitatud majanduskulude arveid tasunud. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult

seisuga 01.07.2020 põhivõla 2660,70 eurot. Alates 01.01.2014 on maja hooldustasu tariifi suurus 0,88 eurot/m; 2) remonditööd/remondifond, ajavahemikus juuli- sept 2017 kogus korteriühistu 25 eurot kuus igalt korteriomanikult vee- ja kanalisatsioonipüstakute renoveerimiseks. Alates 01.01.2018 arvestatakse igale korteriühistu liikmele 10 eurot kuus maja remondifondi. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 43 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole perioodil jaanuar 2017 – juuni 2020 talle esitatud arveid tasunud. Puudutatud isik on avalduse koos lisadega kätte saanud avalikult, kuid ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 2660,70 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja palub välja mõista viivised alates 21.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldaja tasus avalduse esitamisel so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi- ja tõendi saamise kulu 243 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.