30. oktoober 2020. a Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Tsiviilasja number
2-20-119713
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagiavaldus R.R. vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1545,50 eurot Hageja Renovum OÜ, registrikood 14042462; asukoht Rävala pst 8, 10143 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Hageja lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja, BIA Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected] Kostja
R.R.,
isikukood xxxxxxxxxxxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht Xxxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata; PPA andmetel viibib Soome Vabariigis; e-post xxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusliik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Renovum OÜ hagi R.R. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt R.R. hageja Renovum OÜ kasuks Ühisraha OÜ ja R.R. vahel 08.10.2019. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr Y191002039 alusel (nõue loovutanud 08.05.2020. a hagejale Renovum OÜ):
2.4.perioodil 09.01.2020 – 03.09.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,53 (kakskümmend kaheksa eurot 53 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.5.viivis põhivõlgnevuselt (03.09.2020. a seisuga on põhivõlgnevus 927,48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 04.09.2020. a kuni
2-20-119713 põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.3. väljamõistetud viivist.
3.Jätta rahuldamata hageja Renovum OÜ hagi kostja R.R. vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 97,34 eurot ja jooksva viivise nõudes tasumata põhinõudelt alates 04.09.2020. a kuni põhinõude täitmiseni 35% aastas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Saata otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 92,03% ulatuses kostja R.R. kanda ja 7,97% ulatuses hageja Renovum OÜ kanda.
2.Välja mõista kostjalt R.R. hageja Renovum OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 335,91 (kolmsada kolmkümmend viis eurot 91 senti) eurot, s.o riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulud ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 92,03% ulatuses.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal R.R. tasuda hagejale Renovum OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §
lg
teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.
2-20-119713
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue 25.05.2020. a esitas Renovum OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R.R. 1423,23 euro saamiseks. Kohus tegi 01.06.2020. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 19.08.2020. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastav hagiavaldus. 03.09.2020. a esitas hageja Renovum OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagiavalduse R.R. vastu põhivõlgnevuse 927,48 €, intressi 121,45 €, lepingu hooldustasu 11,08 €, 03.09.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 125,87 € (viivist arvestatud lepingujärgses määras, s.o 35% aastas), võla sissenõudmiskulu 35 € ja jooksva viivise nõude 35% aastas tasumata põhinõudelt (927,48 €) alates 04.09.2020. a kuni põhinõude tasumiseni. Nõude aluseks on Ühisraha OÜ ja R.R. vahel 08.10.2019. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr Y191002039, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot, intressiga 35% aastas ja 0,097% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Seega ütles esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu üles 22.04.2020. a. Ühisraha OÜ loovutas 08.05.2020. a nõude kostja vastu hagejale Renovum OÜ. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 480 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.09.2020. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 28 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Hagiavaldus koos menetlusse võtmisega määrusega on kostjale kätte toimetatud e-posti teel ning kostja on 22.09.2020. a kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist elektrooniliselt e-posti aadressilt [email protected]. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 20.10.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-20-119713 Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3‐2‐1‐21‐17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 125,87 eurot, arvestades viivist järgmiselt: - tasumata põhinõudelt 18,13 € 35% aastas alates 09.01.2020-22.04.2020.2020. a summas 1,83 €; - tasumata põhinõudelt 32 € 35% aastas alates 09.02.2020-22.04.2020.2020. a summas 2,27 €; - tasumata põhinõudelt 32,93 € 35% aastas alates 09.03.2020-22.04.2020.2020. a summas 1,41 €; - tasumata põhinõudelt 33,89 € 35% aastas alates 09.04.2020-22.04.2020.2020. a summas 0,43 €; - tasumata põhinõudelt 927,48 € 35% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.04.2020-03.09.2020. a (s.o kuni hagi esitamiseni) summas 119,93 €.
5.1.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivise tasumist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 35% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega (p 1.10) ning VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Seega nõuab hageja tähtajaks tasumata tagasimaksetelt ja peale lepingu ülesütlemist kogu põhinõude võlgnevuselt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 35% aastas (kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega).
5.2.Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Ühisraha OÜ ja R.R. vahel 08.10.2019. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr Y191002039 põhitingimustele (lisa 1), mille 1.10 sätestab, et aastane ja päevane intressimäär on 35.00% ja 0.097%. Hagile lisatud laenulepingu üldtingimuste (lisa 4) p 3.7 sätestab, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse varaliste kohustuste tasumise päeval ning tasumata viiviselt viivist ei arvestata. Viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise aasta- ja päevamääraks on lepingu põhitingimustes ettenähtud intressi aasta- ja päevamäär.
5.3.Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on poolte vahel kokku lepitud intressimääraks 35% aastas. Kohus leiab, et Ühisraha OÜ on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
5.4.Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
2-20-119713 Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
5.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (35% aastas) lepinguline viivisemäär, mis ületab üle nelja korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
5.6.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet seadusjärgses määras alljärgnevalt:tasumata põhinõudelt 18,13 € 8% aastas alates 09.01.2020-22.04.2020.2020. a summas 0,42 €;tasumata põhinõudelt 32 € 8% aastas alates 09.02.2020-22.04.2020.2020. a summas 0,52 €;tasumata põhinõudelt 32,93 € 8% aastas alates 09.03.2020-22.04.2020.2020. a summas 0,32 €;tasumata põhinõudelt 33,89 € 8% aastas alates 09.04.2020-22.04.2020.2020. a summas 0,10 €;tasumata põhinõudelt 927,48 € 8% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.04.2020-03.09.2020. a (s.o kuni hagi esitamiseni) summas 27,17 €.Samuti on jooksva viivise nõue põhjendatud alates 04.09.2020. a tasumata põhivõlgnevuselt (03.09.2020. a seisuga 927,48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 28,53 eurot (0,42 + 0,52 + 0,32 + 0,10 + 27,17).
5.8.Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 97,34 eurot (125,87-28,53) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni nõutud määras, s.o 35% aastas.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 927,48 eurot, intressi nõudes summas 121,45 eurot, lepingu hooldustasu nõudes summas 11,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 28,53 eurot, jooksva viivise nõudes alates 04.09.2020. a tasumata põhivõlgnevuselt (03.09.2020. a seisuga 927,48 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 28,53 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 35 eurot.
2-20-119713
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
8.1.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
8.2.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot, s.o 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kokku nelja tunni eest.
8.3.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 480 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite kogumine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot.
8.4.Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 365 eurot.
8.5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (1220,88 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1123,54 eurot, s.o põhinõude 927,48 eurot, intressi nõude 121,45 eurot, lepingu hooldustasu nõude 11,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 28,53 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõude 35 eurot) 92,03% ulatuses kostja ja 7,97% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 335,91 eurot (365 eurot * 92,03%).
8.6.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.