Osaühing Aktiva Finants hagi J. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2242,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (epost:[email protected]) Kostja: J. V. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J. V.lt (V., isikukood xxxxxxxxxxx) Osaühing Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 29.01.2018 sõlmitud laenulepingust nr SR3240789 tulenev võlgnevus summas 1357,86 eurot (millest 1000,00 eurot põhivõlgnevus, 110,78 eurot intress, 50,00 eurot sissenõudekulu, 178,28 eurot viivis põhivõlalt alates 15.05.2018 kuni hagi esitamiseni 05.08.2020 ning 18,80 eurot perioodil 06.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.10.2020 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).
3.Välja mõista J. V.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks alates 31.10.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1000,00 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
4.Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants hagi J. V.lt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks määraga 44,93% põhivõlalt aastas.
5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätta J. V. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõiv 200,00 eurot, hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 63,29%.
7.Mõista J. V.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 351,90 eurot (riigilõiv 200,00 eurot, esindaja kuludest 151,90 eurot).
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on J. V. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 01.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. V. vastu 1622,07 euro saamiseks. Kohus tegi 16.04.2020 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.05.2020 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-112990 hagimenetluses. Kohus nõudis hagejalt hagiavalduse vormis põhjendatud nõude esitamist ja täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas 05.08.2020 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 1000,00 euro, intressi 110,78 euro, sissenõudmiskulu 50,00 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1001,27 euro ning edasise viivise väljamõistmiseks.
3.Pärnu Maakohus 10.08.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 26.08.2020 tööandja xx xxxx xx kaudu TsMS § 315 lg 1 alusel. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 09.09.2020 kell 24.00.
4.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 29.01.2018 laenulepingu nr SR3240789, mille alusel sai kostja laenu summas 1000,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 28.02.2018 - 13.01.2021. Kostja ei ole laenu katteks midagi tasunud. Placet Group OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 15.05.2018 ja loovutas 16.05.2018 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevuse 1000,00 eurot; 2) intressi 110,78 eurot; 3) sissenõudmiskulu 50,00 eurot; 4) viivise põhivõlalt summas 1001,27 eurot alates 15.05.2018 kuni hagi esitamiseni 05.08.2020 määras 44,93% aastas ning alates 06.08.2020 kuni põhivõla tasumiseni protsendina põhivõlast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks märgib hageja VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4, 6, § 113 lg 1, § 367.
7.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-112990 paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
10.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust, millega on hageja õiguseelane kostjale andnud laenu. Placet Group OÜ on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani nõuetekohaselt täitnud.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
12.Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 1000,00 eurot ning enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi võlgnevus 110,78 eurot.
13.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 05.08.2020 (kaasa arvatud) määraga 44,93% aastas. Kohus on 10.08.2020 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-112990 viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
15.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega alusel kostja kohustatud tasuma viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 44,93% aastas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr oli lepingu sõlmimise ajal kuni siiani on 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aasta (0,066% päevas)). Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, tüüptingimus on muutunud lepingu osaks, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
16.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt 1000,00 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodil 15.05.2018kuni 05.08.2020 on 178,28. Seega hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 178,28 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
17.Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 1000,00 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Perioodil 06.08.2020 kuni 30.10.2020 (kaasa arvatud) kehtis viivisemäär 8% aastas. Sellel perioodil on põhivõlalt 1000,00 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 18,80 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Hageja lepingulise esindaja kulud kohus jätab kostja kanda proportsionaalselt hagi 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-112990 rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 63,29% ulatuses ning seega kostja kanda jääb hageja õigusabikuludest 63,29%. Hageja menetluskulud osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
20.Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 2242,05 eurot ja tasunud riigilõivu summas 250,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus esitada nõudeid enda äranägemise järgi ja seega on esitatud nõudelt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluses kantud kulu. Vastavalt kulude jaotusele peab aga kostja sellest hagejale hüvitama osa, mis hagejal tulnuks tasuda rahuldatud ulatuses nõuetega hagiavalduse esitamisel. Tagaseljaotsusega rahuldatud nõuetega hagi hind oleks 1419,06 eurot (põhivõlg 1000,00 eurot + intressivõlg 110,78 eurot + sissenõudmiskulu 50,00 eurot + hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause määras summas 178,28 eurot + ühe aasta viivisesumma 80,00 eurot). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga 1001,00 kuni 1500,00 eurot nõutav riigilõiv 200,00 eurot.
21.Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja märgib, et lepingulise esindaja kulutas aega 4 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot, kokku 480,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid: esindustasu maksekäsu kiirmenetluses; lisade kogumine, tellimine ja komplekteerimine; dokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagi koostamine; dokumentide esitamine kohtule. Hagimenetluses hageja esindaja koostas ja esitas kohtule üksnes hagiavalduse, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 240,00 eurot (ilma käibemaksuta).
22.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 490,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)).
23.Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 351,90 eurot (200,00 eurot riigilõiv ja 151,90 eurot, mis on 63,29% suurune osa lepingulise esindaja kuludest).
24.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.