Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on selgelt põhjendamatu. Samuti tasus võlgnik riigilõivu 141,31 eurot, millest maakohus luges 50 eurot tasutuks 26. juunil 2020 esitatud määruskaebuse eest. Maakohus rahuldas 24. juuli 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku 26. juuni 2020 määruskaebuse ja tühistas 21. mai 2020 määruse, millega jäeti võlgniku 22. aprilli 2020 määruskaebus menetlusse võtmata. Maakohus märkis, et võlgnik kõrvaldas määruskaebuse menetlusse võtmise keeldumise aluseks olevad asjaolud. Võlausaldaja esitas 10. augustil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole makseettepanekule tähtaegselt vastuväiteid esitanud ja seega on maksekäsk põhjendatud. Võlgnik ei ole välja toonud määruskaebuse esitamise õiguslikku alust ega esitanud ühtegi tähtaja ennistamise või pikendamise aluseks olevat asjaolu. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik seisukohta kaebuse osas ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. oktoobril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 663 lg 4 esimene lause ei näe ette, et määruse peale, millega maakohus määruskaebuse rahuldab, saaks esitada määruskaebuse. Maakohus on vaidlustatud määruses ekslikult märkinud, et see on edasikaevatav. Määruskaebus jääb läbi vaatamata, st ringkonnakohus ei hinda kaebuse väiteid sisuliselt ega kontrolli, kas vaidlustatud määrus oli õige. Siiski märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrusega ei tehtud sellist menetluslikku otsustust, mis mõjutaks asja lahendamist sisuliselt. Kui võlgniku 22. aprilli 2020 avaldust käsitletakse jätkuvalt määruskaebusena ja maakohus seda ei rahulda, siis jõuab kaebuse menetlus ringkonnakohtusse. Selles etapis saab viidatud kohus alles sisuliselt kontrollida, kas võlgniku kaebus on õigesti menetlusse võetud. Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav lahend, mistõttu ei ole selles vaja otsustada menetluskulude jaotust, vaid selle otsustab maakohus asja lahendamisel. Võlausaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Kuna tsiviilasi on jätkuvalt maakohtu menetluses, siis saab lõivu tagastamise otsustada maakohus. TsMS § 660 lg 3 teise lause tõttu ei ole võimalik käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.