14. august 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-113822
Tsiviilasi
Osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
maksekäsu kiirmenetluse avaldus P. Ü. (Ü.) vastu 75 euro tasumise nõudes / Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus P. Ü. (Ü.) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
75 eurot
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine ning menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Lepinguline esindaja M. J.
Kostja
P. Ü. (isikukood XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-113822 Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) loobumine hagist P. Ü. (Ü., isikukood XXX) vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-113822. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
5.Välja mõista P. Ü.lt (Ü., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks menetluskulud 85 (kaheksakümmend viis) eurot.
6.Välja mõista P. Ü.lt (Ü., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks viivis menetluskulude 85 (kaheksakümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 85 (kaheksakümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord 1 (4)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtumääruse peale osas, millega määrati kindlaks menetluskulud, ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 178 lg 2). Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 23.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. Ü. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 27.05.2025 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 03.06.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 25.06.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 26.06.2025 määrusega esitama ja põhjendama oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 03.07.2025 hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 85 eurot (riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramisel palub hageja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja põhjendab hagist loobumist sellega, et kostja on pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist võlgnevuse põhiosa 55 eurot ära maksnud. Kohus andis kostjale hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastamiseks tähtaja kuni 25.07.2025. Kostja vastas avaldusele 24.07.2025. Kostja seisukoha kohaselt on hageja loobunud hagist, kuna leppetrahvi põhiosa 55 eurot on kostja poolt 15.06.2025 vabatahtlikult tasutud. Kostja ei nõustu hageja menetluskulude 85 eurot kostjalt väljamõistmisega ning palub jätta hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmise taotlus rahuldamata. Kostja väitel ei olnud ta teadlik nõudest enne makseettepaneku kättesaamist. Kostja on parkla püsikasutaja alates 2019. aasta novembrist. Kostja pargib parklas igapäevaselt, kostjal on hageja poolt väljastatud kehtiv parkimiskaart, mis on seotud aadressiga XXX. Parkimiskaart libises armatuuri ja esiklaasi vahele ning ei olnud selgelt nähtav. Kostja rikkumine oli tingitud inimlikust eksitusest. Pärast teavitamist tasus kostja trahvi vabatahtlikult, ilma kohtuotsuseta. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 03.07.2025 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja hagist loobunud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt 2 (4)
seisukohta hagist loobumise avaldusele. Kostja seisukoha kohaselt loobus hageja hagist, sest kostja tasus 15.06.2025 hagejale leppetrahvi 55 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele mõista kostjalt välja menetluskulud 85 eurot. Kostja väitel ei olnud ta nõudest teadlik enne makseettepaneku kättesaamist. Pärast makseettepaneku kättesaamist tasus kostja trahvi vabatahtlikult. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
3.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.
4.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka RKTKm 15.05.2013 3-2-1-55-13, p 13). Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud. Kostja tasus hageja haginõudest võlgnevuse põhiosa, s.o leppetrahvi 55 eurot 15.06.2025, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 23.05.2025. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 168 lg 5 kohaldamine ei sõltu sellest, kas hagi on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
5.Hageja menetluskulud on nimekirja kohaselt 85 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Hageja põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks on menetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Samuti on põhjendatud hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro hüvitamine. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel 3 (4)
lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud 85 eurot (65+20=85). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot, seega ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.