lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-14492/9

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 27.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-14492/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2614
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Sentire MK10539935

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2020 kell 16.15, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-14492

Tsiviilasi

Võlgniku XX pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja-võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Ly Müürsoo (Osaühing Sentire MK, e-post: [email protected])

Kohtuistung

26.10.2020, osalesid XX ja Ly Müürsoo

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 27. oktoobril 2020 kell 16.15.
3.Nimetada XX pankrotihalduriks Ly Müürsoo (Osaühing Sentire MK, asukoht Tallinn, Väike-Ameerika 8-203, telefon: 5097383; 6481156 e-post: [email protected]).
4.XX võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17. novembril 2020 algusega kell 16.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).
5.Võlgnik XX on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Vande andmiseks peab XX ilmuma kohtusse 17. novembril 2020 kell 16.00.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Määrata XX ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasu ja kulude suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot).

Tsiviilasi nr 2-20-14492

9.Menetluskulud jäävad XX kanda.
10.XX ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks maksta x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Osaühingule Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine haldur Ly Müürsoo tegutseb.
11.Ajutise halduri tasu ja kulude katteks mõista x eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas x eurot) välja võlgniku XX pankrotivara arvelt Osaühingu Sentire MK kasuks.
12.Anda Ly Müürsoole õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XX tuludeklaratsioon.
13.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.

AVALDUSE ASJAOLUD

XX esitas 04.10.2020 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse järel kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik varasemalt aktiivselt ettevõtluses. Võlgnikule kuulus xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx tegelev xx xxxxxx xxxx(kustutatud 02.08.2017). Ettevõtte tegevuse arendamiseks oli vaja võtta liisinguid ja sõlmida muid lepinguid. Kuna ettevõttel tagatiseks vara polnud, siis käendas võlgnik eraisikuna xx xxxxxx xxxx (kustutatud ) kohustusi. Üldiselt läks ettevõttel hästi kuni tekkisid vaidlused ühe objekti teostamisel. 2014 valminud xxxxx kaldapealse promenaadi ehitustöödel keeldus tellija maksmast tööde eest 200 000 eurot. Selle tõttu jäi Xx xxxxxx xxxx omakorda võlgu oma hankijatele, kes hakkasid võlgu sisse nõudma nii xx-lt xxxxxx xxxx, kui võlgnikult käendajana. Vaatamata jõupingutustele ei õnnestunudki tellijaga vaidlust positiivselt lahendada, samuti ebaõnnestusid läbirääkimised võlgnikega. Pärast pankrotimenetlust kustutati Xx xxxxxx xxxx 2017-l aastal registrist. Samal ajal olid võlausaldajad hakanud ettevõtte võlgu võlgnikult kohtu kaudu sisse nõudma. Võlgade sissenõudmiseks on tehtud maksekäsud 2016 ja 2019 aastal ja kohtuotsus 2019 aastal. Seoses ettevõtluse lõppemisega kaotas võlgnik sissetuleku ning pole suutnud teenida nii palju, et võlgu tasuda. Võlgnik on vahepeal otsinud tööd Soomes ja töötanud Eestis hooajatöödel. Septembris 2020 asus võlgnik tööle xxxxxxxx xx-s xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Kuna aga tegemist on hooajalise tööga, siis talveperioodil võlgnikul tööd pole. Kohe, kui töökoha leidis, esitas kohtutäiturid tööandjale töötasu arestimise aktid. Kokku on võlgniku suhtes avatud kolm täitetoimikut, mille nõuete kogusumma on 62 291,02 eurot. Võlgnikul puudub igasugune vara ja töötasuks on miinimumpalk. Võlgnik elab koos abikaasa ja kolme alaealise lapsega (xaastane ja kaks last x-aastased). Võlgnik muutus maksejõuetuks 2017. aastal, kui oli selge, et Xx xxxxxx xxxx (kustutatud) ei õnnestu Xxxxx promenaadi ehituse tööde eest 200 000 eurot kätte saada ja võlgnik peab hakkama ise käendajana ettevõtte kohustusi tasuma. Võlgnikul puudub igasugune vara ning sissetulek, mille arvelt oleks võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning see olukord ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. XX esitas koos pankrotiavaldusega Pärnu Maakohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

14.10.2020 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-14492 Ajutise halduri 23.10.2020 kirjaliku aruande kohaselt XXl ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole. on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi vähemalt 131 690,77 eurot: • Kohustus AS-le SEB Pank kokku summas 69 894,28 eurot, millest hüpoteeklaen on summas 2917,93 eurot ja elamuasemelaen 66976,35 eurot; • Maksu- ja Tolliamet teatas ajutisele pankrotihaldurile, et XXl on võlgnevus trahvi näol summas 650 eurot; • Elisa Eesti AS teatas oma e-vastuses, et XX on neile võlgu 3 arvet kokku summas 48,88 eurot, kuid summa pole lõplik; • Eesti Energia AS teatas oma e-vastuses, et XXl on sõlmitud võrgulepingud OÜ-ga Elektrilevi kahele tarbimiskohale: tarbimiskoha xxx võlgnevus on 113,85 eurot ja tarbimiskoha xxx võlgnevus on 11,68 eurot, seega on võlgnevus OÜ-le Elektrilevi kokku 125,53 eurot; • Julianuse Õigusbüroo OÜ teatas e-vastuses, et nad esindavad AS-i Ramirent Baltic. AS Ramirent Baltic nõue tuleneb 07.03.2016.a. kohtulahendist tsiviilasjas x-xx-xxxxx ja nõude jääk on 26102,56 eurot. AS Ramirent Baltic ise ei ole ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud. Võlgnik märgib ise oma kohustuste nimekirjas võlgnevuse suuruseks 26351,84 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja esindaja edastatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus.; • Võlgnik on oma kohustuste nimekirjas märkinud Citadele Leasing & Factoring OÜ nõude summas 29 229,46 eurot. Citadele Leasing & Factoring OÜ ei ole ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud, kuid ajutine pankrotihaldur arvestab selle kohustusega oma lõppjäreldustes, kuid kohustuse olemasolu ja võimalik suurus tuleb väljaselgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus. • Kohtutäitur Rannar Liitma teatas oma nõude suurusest kokku 138 eurot täiteasjas 175/2016/402. Võlgnik ise on oma kohustuste nimekirjas märkinud kohtutäitur Rannar Liitmaa nõude suuruseks 306,60 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja edastatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. • Kohtutäitur Rocki Albert teatas oma nõude suurusest kokku 5502,06 eurot, millest täiteasjas 176/2019/1399 on nõude suurus 2664 eurot ja täiteasjas 176/2016/1282 on nõude suuruseks 2838,06 eurot. Võlgnik ise on oma kohustuste nimekirjas märkinud kohtutäitur Rocki Albert’i nõude suuruseks 5366 eurot. eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja edastatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. Lisaks eeltoodule teatas võlgnik oma pankrotiavalduses, et tal on kohustus Stokker Finance AS ees summas 1037,12 eurot. Ka kohtutäitur Rannar Liitmaa teatas oma teates täitemenetluse kohta Stokker Finance AS summas 1037,12 eurot. Ajutine pankrotihaldur pöördus järelepärimisega Stokker Finance AS poole ja Stokker Finance AS vastas 16.10.2020.a. e-kirjaga, et tegemist on Xxxxxx xxxx xx käendusest tuleneva nõudega XX vastu. Stokker Finance AS nägemuses on nõue rahuldatud sellises ulatuses, et nad ei pea vajalikuks jätkata nõude sissenõudmisega. Seetõttu ei arvesta ajutine pankrotihaldur Stokker Finance AS nõude suurusega oma lõppjäreldustes, kuid nõude võimalik olemasolu vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. XX vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 3 täitemenetlust: Kohtutäitur Rocki Albert’i menetluses oli Citadele Leasing & Factoring OÜ nõue summas 29229,46 eurot ja Ramirent Baltic AS nõue summas 26351,84 eurot; Kohtutäitur Rannar Liitma menetluses oli OÜ Stokker Finance nõue summas 687,52 eurot. Võttes aluseks Pärnu Maakohtu 14.10.2020.a. määruse, esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-14492 Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest ajutise pankrotihalduri järelepärimisele ei ole XX 2020.aastal saanud maksustatavat tulu. XX ise on oma pankrotiavalduses kinnitanud, et töötab xxxxxxxx xx-s. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et XX on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole. Kuna XX on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus XXe pankroti välja kuulutama. Maksejõuetuse põhjuseks märgib ajutine haldur ebaõnnestunud äritegevus xx-s xxxxxx xxxx (kustutatud), seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid XX peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma PankrS § 173 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 23, § 31; § 86, § 150 lg 1 p 2 ja 5 ning lg 2 palub ajutine haldur kuulutada välja XX pankrot, nimetada pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kohustada XXd kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht. Samuti palub ajutine haldur välja mõista OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku x eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku x eurot vastavalt lisatud kulude aruandele. Tasust x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot palun välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja x eurot koos käibemaksuga XXlt. Ajutine haldur palub anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XX tuludeklaratsioon.

KOHTUISTUNG

Pankrotiavalduse läbivaatamisel 26.10.2020 kohtuistungil võlgnik jäi oma avalduse ja varasemalt antud selgituste juurde. Võlgniku suuremad võlad on tekkinud ettevõtte kohustuste käendamisest. Võlgnikul mingit vara, peale töise sissetuleku, ei ole. Võlgnikul ei olnud vastuväited ajutise halduri aruandele ega tasu suurusele. Ajutine haldur jäi oma aruandes esitatud seisukohtade juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.
2.Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 131 690,77 eurot. Võlgnikul on kolm alaealist last. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-14492 sissetulek võlgnikul puudub. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseke on ebaõnnestunud äritegevus.

3.Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.
4.Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab XXd kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5.PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulude jaotus
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu ja kulud
7.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
8.Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Ly Müürsoo kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi (järelepärimiste koostamine ning saatmine x tundi, tutvumine dokumentidega x tundi, dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga, võlgniku esindajaga ja võlausaldajate esindajatega x tundi, aruande ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine x tundi). Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur on teinud kulutusi bürookuludele (kontoriruumide ja -tehnika kasutamine), sidele ja transpordile kokku 50 eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur ajutise halduri tasu hüvitamist seaduses sätestatud piirmäära x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu ning kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt.
9.Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on selles asjas põhjendatud. Arvestades halduri poolt kogutud

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-14492 andmete ja tõendite mahtu, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Ly Müürsoo taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Samuti peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks halduri kulusid summas 50,00 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude summa koos käibemaksuga on x eurot.

10.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud PankrS § 171 lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse.
11.Võlgnikul mingit vara ei ole ning tema sissetulek ei ole piisav ajutise halduri tasu ja kulude tasumiseks. Kohus võtab arvesse ka seda, et võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Seetõttu peab kohus õigeks jätta ajutise halduri tasu seaduses lubatud maksimaalses ulatuses riigi kanda ja ülejäänud osas jätta võlgniku kanda pankrotivara arvelt. Kõike eeltoodut arvestades mõistab ajutise halduri tasu ja kulude katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulude ülejäänud osa summas x eurot (sealhulgas käibemaks x eurot) jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja