Tsiviilasi nr 2-20-14492 Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole EE147700771000526428, selgitusse: XX (ik xxxxxxxxxxx), viitenumber 707027069.
KOKKU
184 039,71
100%
Võlgnik ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. I ja III järgu nõudeid ei ole, II järgu nõuded rahuldatakse proportsionaalselt jaotiste suurusele.
3.Vabastada Ly Müürsoo XX pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata XX pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasu suuruseks x eurot (millele lisandub käibemaks 20% summas x eurot).
6.Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku XX kanda.
7.Rahuldada XX menetlusabi taotlus ja TsMS § 183 lg 2 alusel anda talle pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi x euro ja sellele lisanduva käibemaksu x euro ulatuses (kokku menetlusabi x eurot), ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.
8.Pankrotihalduri tasu katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot maksta menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.
9.Pankrotihalduri tasu ja kulude katteks x eurot (sealhulgas käibemaks) mõista välja pankrotivara arvelt OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.
10.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
11.Algatada menetlus XX vabastamiseks tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
11.1.Usaldusisiku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul XXl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis PankrS § 173 lg 3 ja 5 kohaselt loetakse loovutatuks usaldusisikule. Saadud tulust ülejäänud 75% peab enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
11.2.Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-14492 sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XXd viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. XX peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib XX 25% kasutada enda huvides (PankrS § 173 lg 4). - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. Tulu, millele sissenõuet pöörata ei saa, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § -des 131 ja 132.
11.3.Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik XX on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
13.Kohus kohustab XXd esitama kohtule võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta 01. oktoobriks, aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Võlgnik peab aruande esitama ilma täiendava meeldetuletuseta. Esimene aruanne esitada 01. oktoobriks 2022.
14.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
1.Pärnu Maakohus kuulutas 27.10.2020 määrusega välja XX pankroti, nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas kohtule aruande, milles palub lõpetada pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse raugemise järel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jättes võlgniku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus 21.09.2021 määrusega kutsus isikuid üles tasuma hiljemalt 05.10.2021 kohtudeposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 1900 eurot. Keegi siiani kohtudeposiiti midagi maksnud ei ole.
2.Pankrotihalduri aruande kohaselt 23.04.2021 määrusega kinnitatud jaotusettepanekus on kajastatud: AS SEB Pank võlanõue summas 69 201,40 eurot jaotis järgus 37,347% ja AS SEB Pank tingimuslik võlanõue summas 1872,49 eurot, jaotis järgus 1,011%. 29.06.2021 teatas AS SEB Pank, et nende nõude suurus on 69 818,91 eurot, millest 1752,47 eurot on tingimuslik nõue. Sellest tulenevalt teeb pankrotihaldur jaotiste ümberarvestuse: - AS SEB Pank võlanõue summas 68 066,44 eurot jaotis järgus 36,985%. - AS SEB Pank tingimuslik võlanõue summas 1752,47 eurot, jaotis järgus 0,953%. - Raidkivi OÜ võlanõue summas 3520,97 eurot, jaotis järgus 1,913%. - E.A. võlanõue summas 16 577,24 eurot, jaotis järgus 9,007%. - A.I. võlanõue summas 16 577,24 eurot, jaotis järgus 9,007%. - T.T. võlanõue summas 16 577,24 eurot, jaotis järgus 9,007%. - Citadele Leasing & Factoring OÜ võlanõue summas 34247,86 eurot, jaotis järgus 18,609%. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-14492 - Ramirent Baltic AS võlanõue summas 26 720,25 eurot, jaotis järgus 14,519%. Kokku on II järgu nõudeid summas 184 039,71 eurot (100%). XX omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EExxx, mille saldo oli 0,66 eurot ja AS-is SEB Pank arvelduskontot nr EExxx, mille saldo oli 6,24 eurot. Haldur esitas AS-i SEB Pank avalduse, milles palus vabastada XX deebetkaart blokeeringust ja andis XXle õiguse võtta pangakaardiga arvelduskontolt välja sularaha maksimaalselt 1100 eurot päevas/kuus, seega ei kuulu AS SEB Pank arvelduskonto jääk pankrotivara hulka. XX teatas kohtuistungil, et töötab xxxxxxxxx xx-s. Haldur edastas 28.10.2020 xxxxxxxx xx-le avalduse, milles palus kanda XX töötasu XX arvelduskontole EExxx Swedbank AS-is ja haldur teeb ise XXle tema AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole, s.o. arvelduskontole, mida XX ise kasutab, seadusest tuleneva väljamakse. Kuna XXl on 3 ülalpeetavat, siis saadud töötasust pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. xxxxxxxx xx lõpetas XXga töölepingu 31.01.2021. XX informeeris haldurit, et on end registreerinud Eesti Töötukassas tööotsijana. Pankrotivara hulka on laekunud 2020 enamkinnipeetud üksikisiku tulumaks 37,80 eurot. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Müüdud ja müümata pankrotivara haldurile teadaolevalt ei ole, samuti ei ole haldurile teadaolevat teistelt isikutelt saadaolevat vara. Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: AS SEB Pank 68 066,44 eurot, AS SEB Pank tingimuslik võlanõue 1752,47 eurot, Raidkivi OÜ 3520,97 eurot, E.A. 16 577,24 eurot, A.I. 16 577,24 eurot, T.T. 16 577,24 eurot, Citadele Leasing & Factoring OÜ 34 247,86 eurot ja Ramirent Baltic AS 26 720,25 eurot. I ja III järgu nõudeid ei esitatud. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse, kohtukulusid ei ole. XX ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks märgib haldur ebaõnnestunud äritegevuse xx-s xxxxxx xxxx(kustutatud). Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur palub lõpetada XX pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks, vabastada Ly Müürsoo XX pankrotihalduri kohustustest ning otsustada XX kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada XXd ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3.Haldur on kulutanud XX pankrotimenetluses x tundi, arvestusega xeurot tunnis tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xeurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜle Sentire M.K. (registrikood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku x eurot, millest x eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigivahenditest, x eurot (ajutise halduri tasu osaliselt) saab hüvitada pankrotivara arvelt ja x eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 20 eurot, kokku 120 eurot, ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK; kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks x eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas x eurot, kokku x eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K.; anda XXle menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku summas x eurot; pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku summas x eurot koos käibemaksuga jätta XX kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
Pankrotimenetluse lõpetamine
4.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega piisavaid sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-14492 ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et XX pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud
5.Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja PankrS § 150 lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud XX kanda.
6.01.02.2021 jõustunud PankrS § 193 lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõoke 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini. Kuni 31.02.2021 kehtinud redaktsioonis PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot, mis PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
7.Haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Halduri tegevusele on kulunud kokku x tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud ajakulu selles asjas põhjendatud ja vajalik. Halduri tasu 70 eurot/tunnis on mõistlik, jääb lubatud tunnitasu piiridesse (lubatud kuni 96 eurot/tunnis) ja on erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena põhjendatud. Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud halduri tehtud täiendavad kulud 120 eurot (sealhulgas käibemaks), kohus kinnitab halduri täiendavad kulud selles suuruses.
8.Haldur taotleb PankrS § 65 lg 11 alusel anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas XX pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-14492 pankrotimenetluse kulud kokku summas x eurot (koos käibemaksuga) jätta XX kanda. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
9.PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise.
10.PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes PankrS § 172 lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega, või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.
11.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
12.Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab XXd, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus siinkohal selgitab, et võlgnik peab võlausaldajate jaoks kogutud summast tegema üks kord aastas väljamakseid vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. Maksete tegemisel tuleb kasutada määruse resolutsioonis nõuete tabelis näidatud iga võlausaldaja kohta esitatud rekvisiite, muu hulgas tuleb tähele panna, kui võlausaldaja on makse saajaks märkinud teise isiku. Sissetulekutest võlausaldajate jaoks hoiustamisele kuuluva summa arvutamisel võib võlgnik kasutada kohtutäiturite töötasu arestimise automatiseeritud vorme: 1) http://kuchmei.tartutaitur.ee/index.php?page=content&tag=scheme 2) https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/tootasu-arestimise-skeem/ (lehe all on helesinise värviga kolm skeemi, mille peale vajutades avaneb Exceli tabel skeemidega).
13.PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-14492 kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel, kui: 1) võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja 2) rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.