Harku vald, Tabasalu alevik, Kooli tn 6 korteriühistu avaldus NNe vastu majandamiskulude tasumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harku vald, Tabasalu alevik, Kooli tn 6 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Harku vald, Tabasalu alevik, Kooli tn 6 korteriühistu (registrikood 80119590), lepinguline esindaja Margus Saulep Puudutatud isik NN (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.01.2020. a määrus tühistada resolutsiooni p 4 osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et puuduvad menetluskulud, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud NNe kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi.
2.Harku vald, Tabasalu alevik, Kooli tn 6 korteriühistu määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Keelduda menetlusse võtmast Harku vald, Tabasalu alevik, Kooli tn 6 korteriühistu avaldust NNe vastu võlgnevuse nõudes.
3.2.Avaldaja riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata.
3.3.Toimetada kohtumäärus avaldajale kätte.
3.4.Jätta menetluskulud maakohtu menetluses NNe kanda.
1(4)
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku vald, Tabasalu alevik, Kooli tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 13.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse NNe (võlgnik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on tegemist vaidlusega, mille raames korteriühistu nõuab ühelt korteriomanikult majandamiskulude tasumist.
2.Harju Maakohus kohustas 20.09.2019 määrusega avaldajat esitama kohtule nõuetele vastava hagiavalduse ning tasuma täiendava riigilõivu. Avaldaja esitas avalduse võlgnevuse väljamõistmiseks 14.10.2019. Avaldaja täiendavat riigilõivu ei tasunud, põhjendades seda sellega, et tegemist on hagita menetlusega, kus kuulub tasumisele riigilõiv 50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasus avaldaja riigilõivu 51,86 eurot.
3.Avaldaja esitas kohtule 05.12.2019 avalduse, milles palus vastu võtta avaldusest loobumise ja lõpetada menetlus, sest puudutatud isik tasus võlgnevuse 16.10.2019. Avaldaja palus tagastada 50% riigilõivust ehk 25 eurot ja enam tasutud riigilõivu 1,86 eurot, kokku 26,86 eurot. Avaldaja palus menetluskulud puudutatud isikult välja mõista. Tegemist on hagita asjaga, mille puhul kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot. Nõudest loobumise korral on avaldajal õigus poolt tasutud riigilõivust tagasi saada. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu 51,86 eurot. Kuna avaldaja on riigilõivu tasunud ettenähtust 1,86 eurot rohkem, palub avaldaja enamtasutud summa tagastada. Avaldaja leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, sest avaldaja loobus avaldusest alles siis, kui puudutatud isik tasus pärast avalduse esitamist võlgnevuse. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus keeldus 08.01.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis rahuldamata riigilõivu tagastamise taotluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus ei ole kohtumenetluses, ei saa kohus lõpetada tsiviilasjas menetlust TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel arvestades avaldaja avaldust avaldusest loobumiseks. Kuivõrd avaldaja on esitanud kohtule 2(4)
taotluse tsiviilasja lõpetamise ning avaldusest loobumise kohta, saab kohus sellest järeldada, et avaldaja ei soovi enam tema poolt esitatud avalduse menetlemist. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et esitatud avaldusega ei ole võimalik avaldajal taotletavat eesmärki saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 477 lg 1 ja 371 lg 2 p 2 alusel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul. TsMS § 483 lg 2 punktide 1 ja 2 järgi jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või avaldus ei vasta § 482 sätestatud nõuetele. TsMS § 139 lg 2, RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 51,86 eurot. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 51,86 eurot. Kohus märkis, et avaldaja ei ole riigilõivu 51,86 eurot tasunud 14.10.2019 avalduse esitamisel, vaid riigilõiv kuulus tasumisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Pärnu Maakohus lõpetas 13.19.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohule. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestatud juhul. Alust riigilõivu tagastamiseks ei esine, mistõttu jättis kohus riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus lõpetas tsiviilasja menetlemise avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega, jättis tsiviilasja menetluskulud avaldaja kanda ja ei tagastanud avaldajale riigilõivu. Avaldaja palub teha uue määruse, millega võtta nõudest loobumise avaldus vastu, lõpetada tsiviilasja menetlemine, tagastada riigilõiv 26,86 eurot ning tsiviilasja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult välja menetluskulud 295 eurot. Avaldaja on seisukohal, et kohus oleks pidanud vastu võtma avaldusest loobumise. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, sest avaldaja loobus avaldusest võlgnevuse tasumise tõttu puudutatud isiku poolt. Võlgnevuse tasus puudutatud isik pärast avalduse esitamist Harju Maakohtule. Menetluse edasine käik
6.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus küsis puudutatud isikult vastuse määruskaebusele. Puudutatud isik esitas vastuse 08.09.2020, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik kinnitas, et tasus avaldajale võlgnevuse 16.10.2019 ja esitas selle kohta maksekorralduse.
8.Puudutatud isik kiitis 24.10.2020 heaks LL poolt puudutatud isiku nimel esitatud vastuse määruskaebusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada resolutsiooni p 4 osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et puuduvad menetluskulud, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 3(4)
10.Maakohus on õigesti keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Korteriühistu majandamiskulude nõue korteriomaniku vastu on hagita asi. Kuna maakohus ei olnud otsustanud avalduse menetlusse võtmise üle ning avaldus ei olnud menetlusse võetud, siis sai avaldaja TsMS § 477 lg 6 esimese lause alusel avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 477 lg 6 kohaselt on hagita menetluses võimalik avaldus tagasi võtta, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel. Kohus saab algatada majandamiskulude tasumise nõudes hagita menetluse üksnes avalduse alusel, mistõttu on avaldajal õigus avaldus tagasi võtta. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja esitatud loobumise avaldusele kohaldada TsMS § 477 lõikest 6 tulenevalt hagi tagasivõtmise kohta sätestatut. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Maakohus ei ole avaldaja avalduse alusel hagita menetlust algatanud (sh kontrollinud avalduse vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumise asjaolusid), mistõttu ei olnud puudutatud isiku nõusolek avalduse tagasivõtmiseks vajalik. Avaldaja võttis avalduse tagasi, mistõttu ei ole võimalik selle menetlemine. Seadus ei anna õiguskaitset avalduse alusel hagita menetluse algatamisele, kui hagita menetluse saab algatada ainult avalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt tuli jätta avaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
11.Maakohus on jätnud ebaõigesti menetluskulud avaldaja kanda ning kohaldanud ebaõigesti menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 1. Kuna tegemist on hagita asjaga, siis kuulub kohaldamisele TsMS § 172 lg 1 teine lause, mis sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotleb menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolusid arvestades on menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise õiglane, sest avaldaja ei oleks pöördunud kohtusse, kui puudutatud isik oleks õigeaegselt täitnud majandamiskulude tasumise kohustuse. Majandamiskulud on tasutud pärast Harju Maakohtule avalduse esitamist – puudutatud isik tasus võlgnevuse 16.10.2019, mistõttu võttis avaldaja kohtule esitatud avalduse tagasi. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
12.Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 51,86 eurot tagastamiseks (avaldaja hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu ei tasunud). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS § 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
13.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, mistõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
15.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.