2-20-10369/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik MYJAR IT osaühingu (likvideerimisel) likvideerija on esitanud Harju Maakohtule avalduse MYJAR IT osaühingu (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 07.01.2010, võlgniku põhitegevuseks oli IT, keskkontori ja kõnekeskuse teenuse osutamine MYJAR grupile, mis tegutseb Suurbritannias tarbijalaenude väljastamisega eraklientidele. Samuti tegeles võlgnik MYJAR grupi kliendioperatsioonide ja tugifunktsioonide haldamisega, sealhulgas maksete tegemine ja vastuvõtmine MYJAR grupi nimel, kliendikontode haldamine. Vastavalt MYJAR gruppi kuuluvate äriühingutega sõlmitud lepingutele esitas võlgnik iga kuu alguses eelmise kuu jooksul osutatud teenuste eest arve vastavale MYJAR grupi äriühingule. Tasu arvestati kuludpluss meetodil (10 protsendilise juurdehindlusega). Teenuse osutamiseks töötas võlgnik välja IT-süsteemid ainult eelmainitud teenuste osutamiseks. 29.01.2020 võttis võlgniku ainuosanik vastu võlgniku lõpetamisotsuse ja nimetas likvideerijad. Võlgniku likvideerimismenetluse teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.02.2020. Likvideerimismenetluse raames püüdsid likvideerijad jõuda kokkulepetele erinevate võlausaldajatega võlgnevuste tasumise osas, uskudes heauskselt, et arvestades kohustuste sisu ning võlgniku olukorda, oli reaalne väljavaade seda saavutada. Kahjuks see ei õnnestunud ning käesolevaks hetkeks on selge, et võlgnik on maksejõuetu. Kõik lepingud töötajatega on lõpetatud. Likvideerija on tulenevalt ÄS § 210 esitanud pankrotiavalduse. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võlgnikul ei ole piisavas mahus vara olemasolevate kohustuste täitmiseks ning võlgnikul ei ole väljavaateid ka pikas perspektiivis leida vahendeid tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks, sest võlgniku tegevus on lõpetatud, on võlgniku maksejõuetus püsiv. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 3 228 483.59 eurot ja tema peamise vara moodustavad nõuded teiste isikute vastu, mis on osalisestl tasaarvestatavad; sularaha kassas; põhivara, mis on amortiseerunud või millele võib kohalduda üürileandja pandiõigus ja mis kõik kokku ei kata võlgniku kohustusi. Avalduse esitaja leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega tuleb nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.

2-20-10369 Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuses on võlgniku maksejõuetust põhjendatud järgmiste asjaoludega: 2019. aastal toimusid Suurbritannias tarbijalaenude väljastamise osas regulatiivsed muudatused, mis puudutasid muuhulgas taskukohasuse hindamist, kliendiandmete valideerimist ja krediidivõimelisuse hindamist, millest tulenevalt vähenes oluliselt selliste laenude hulk, mida grupp võiks väljastada ja ka võlgniku käive; kuna vastavate muudatuste tulemusena selgus, et MYJAR grupil oli ligi kaks korda odavam osta võlgniku pakutavaid teenuseid sisse erinevatelt ettevõtetelt vabal turul, kadus MYJAR grupil vajadus võlgniku osutatava teenuse järele. 29.01.2020 võttis võlgniku ainuosanik vastu võlgniku lõpetamisotsuse ja nimetas likvideerijad. Võlgniku likvideerimismenetluse teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.02.2020. Likvideerimismenetluse raames püüdsid likvideerijad jõuda kokkulepetele erinevate võlausaldajatega kohustuste täitmise osas, uskudes heauskselt, et arvestades kohustuste sisu ning võlgniku olukorda, oli reaalne väljavaade need saavutada. Kahjuks see ei õnnestunud ja käesolevaks hetkeks on selge, et võlgnik on maksejõuetu. Kõik lepingud töötajatega on lõpetatud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et võlgnikul ei ole piisavas mahus vara olemasolevate kohustuste täitmiseks ja võlgnikul ei ole väljavaateid ka pikas perspektiivis leida vahendeid tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks, sest võlgniku tegevus on lõpetatud, on võlgniku maksejõuetus püsiv. Harju Maakohtu 04.09.2020 määrusega nimetas kohus MYJAR IT osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgniku endine ärinimi kuni 13.06.2013 TXT IT OÜ; võlgniku põhitegevusalaks on muu liigitamata infoalane tegevus; võlgniku majandusaasta kestab 01. märtsist 29. veebruarini. Võlgnik kanti äriregistrisse 07.01.2010, 29.01.2020 võttis võlgnik vastu lõpetamisotsuse ja nimetas likvideerijad. Võlgniku likvideerijateks on alates 18.02.2020 C D W ja oli ajavahemikus 18.02.2020 kuni 15.06.2020 L C, kes olid ka võlgniku endised juhatuse liikmed. Võlgniku osanikeks on alates 27.04.2012 kuni käesoleva ajani TXT HOLDINGS LIMITED, registrikood 106076, osamaks 2 556 eurot. Alates 12.10.2010 kuni 27.04.2012 oli osanikuks TXT HOLDINGS LIMITED, registrikood 106076, osamaks 40 000 krooni ja alates 07.01.2010 kuni 12.10.2010 Namaste Holding Limited, registrikood 35077, osamaks 40 000 EEK. Võlgniku põhitegevuseks oli osutada IT, keskkontori ja kõnekeskuse teenust MYJAR grupile, mis tegutseb Suurbritannias tarbijalaenude väljastamisega eraklientidele. Samuti tegeles võlgnik MYJAR grupi kliendioperatsioonide ja tugifunktsioonide haldamisega, sealhulgas maksete tegemine ja vastuvõtmine MYJAR grupi nimel, kliendikontode haldamine. Vastavalt MYJAR gruppi kuuluvate äriühingutega sõlmitud lepingutele esitas võlgnik iga kuu alguses eelmise kuu jooksul osutatud teenuste eest arve vastavale MYJAR grupi äriühingule. Tasu arvestati kulud-pluss meetodil (10%-lise juurdehindlusega). Teenuse osutamiseks töötas võlgnik välja IT-süsteemid ainult eelmainitud teenuste osutamiseks. Võlgniku 2018. a majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtub, et võlgnikul oli 139 töötajat. Käesolevaks hetkeks on võlgnik kõikide töötajatega töölepingud lõpetanud, viimastega 20.05.2020. Samuti on võlgnik oma majandustegevuse lõpetanud, millest tulenevalt puudub vajadus hinnata töötajate kvalifikatsiooni ja nende töötamise jätkamise võimalusi. Võlgnik alustas likvideerimisega pärast 29.01.2020 lõpetamisotsuse vastuvõtmist, kuid ei ole suutnud võlausaldajatele kohustusi täita, ega nendega kokkuleppeid saavutada, see omakorda viis pankrotiavalduse esitamiseni. Igasuguse majandustegevuse on võlgnik käesolevaks

2-20-10369 hetkeks lõpetanud. Võlgnik on registrile edastanud majandusaasta aruanded perioodi kohta alates võlgniku registrisse kandmisest kuni 28.02.2019. Perioodi alates 01.03.2019 kuni 30.08.2020 kohta on võlgnik esitanud haldurile bilansi ja kasumiaruande. Võlgnik on vastuses ajutise halduri teabenõudele märkinud, et võlgniku raamatupidajaks on R T, XXX, XXX, XXX. Elektroonilisi dokumente hoitakse Microsoft Azure keskkonnas ja paberkandjatel olevad dokumendid on hoiustatud xxx. Ajutine haldur on esialgu seisukohal, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud. Võlgnik on registrile edastanud majandusaasta aruanded perioodi kohta alates võlgniku registrisse kandmisest kuni 28.02.2019. Perioodi alates 01.03.2019 kuni 30.08.2020 kohta on võlgnik esitanud haldurile bilansi ja kasumiaruande. Pankrotihaldur toob välja mõned olulisemad näitajad 2016., 2017., 2018. aasta majandusaasta aruande põhjal ja analüüsib omakorda nendega võrdluses finantsandmeid, mis nähtuvad 2019. ja 2020. majandusaasta kohta. Võlgniku 2016. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku müügitulu oli 12 060 588 eurot, seejuures ärikasum 1 067 350 eurot ja puhaskasum 851 751 eurot. Peamistest suhtarvudest nähtub, et omakapitali tootlus (ROE) oli 24%, kogu vara tootlus (ROA) oli 16%. Võrreldes varasema majandusaastaga kasvas võlgniku kasum 82% ja müügitulu 77%. Varasid oli võlgnikul kokku väärtuses 5 495 098 eurot, millest käibevarasid summas 3 878 107 eurot ja põhivarasid 1 616 991 eurot. Võlgniku omakapital oli positiivne summas 3 609 534 eurot. Majandusaasta lõpu seisuga oli võlgnikul töötajaid 124 ja tööjõukulu majandusaastal 2 749 486 eurot. Võlgniku 2017. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku müügitulu oli 18 048 263 eurot, seejuures ärikasum 1 542 823 eurot ja puhaskasum 1 403 586 eurot. Peamistest suhtarvudest nähtub, et omakapitali tootlus (ROE) oli 28%, kogu vara tootlus (ROA) oli 19%. Võrreldes varasema majandusaastaga kasvas võlgniku kasum 65% ja müügitulu 50%. Varasid oli võlgnikul kokku väärtuses 7 212 309 eurot, millest käibevarasid summas 4 795 578 eurot ja põhivarasid 2 416 731 eurot. Võlgniku omakapital oli positiivne summas 5 045 251 eurot. Majandusaasta lõpu seisuga oli võlgnikul töötajaid 136 ja tööjõukulu majandusaastal 4 671 518 eurot. Võlgniku 2018. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku müügitulu oli 16 261 414 eurot, seejuures ärikasum 1 448 133 eurot ja puhaskasum 1 525 030 eurot. Peamistest suhtarvudest nähtub, et omakapitali tootlus (ROE) oli 23%, kogu vara tootlus (ROA) oli 19%. Võrreldes varasema majandusaastaga kasvas võlgniku kasum 9% ja müügitulu vähenes 10%. Varasid oli võlgnikul kokku väärtuses 8 221 645 eurot, millest käibevarasid summas 4 339 646 eurot ja põhivarasid 3 881 999 eurot. Võlgniku omakapital oli positiivne summas 6 570 381 eurot. Majandusaasta lõpu seisuga oli võlgnikul töötajaid 139 ja tööjõukulu majandusaastal 5 422 879 eurot. Perioodil 01.03.2019-31.01.2020 oli võlgniku müügitulu 9 743 000 eurot, seejuures ärikasum 673 000 eurot ja puhaskasum 678 000 eurot. Perioodi lõpus oli varasid võlgnikul kokku väärtuses 8 156 000 eurot, millest käibevarasid summas 2 900 000 eurot ja põhivarasid 5 256 000 eurot. Võlgniku omakapital oli positiivne summas 7 248 000 eurot. Tööjõukulusid kanti perioodil 4 539 000 eurot. Perioodil 01.02.2020-31.08.2020 (likvideerimismenetluse alustamisest) oli võlgniku müügitulu 1 796 000 eurot, seejuures kahjum 10 693 000 eurot. Perioodi lõpus oli varasid võlgnikul kokku väärtuses 67 000 eurot, millest käibevarasid summas 67 000 eurot ja põhivarasid 0 eurot. Võlgniku omakapital oli negatiivne summas 3 427 000 eurot. Tööjõukulusid kanti perioodil 1 032 000 eurot.

Võlgniku raamatupidamise aruannetest ja finantsandmetest nähtuvalt oli võlgnik enne majandustegevuse lõpetamist ja likvideerimise alustamist kasumlik ja kasvule orienteeritud ning läbivalt tugevalt positiivse omakapitaliga ettevõte. Oluline on välja tuua, et võlgnik on kasutanud raamatupidamises varade kajastamisel võimalust oma kulude kapitaliseerimiseks. Nimetatu on IT ettevõtluses tavapärane ja lubatud. See omakorda väljendub jooksvalt kasumlikkuses, samuti positiivses omakapitalis. Samas olukorras, kus tegevus lõpetatakse ja varasid ei saa enam hinnata jätkuvuse printsiibist lähtudes, võivad sellised varad muutuda kiirelt väärtusetuks. Antud juhul nähtubki aruannetest, et sisuliselt on sellised varad tulnud lõpuks maha kanda 5 285 000 eurot ulatuses. Ajutise halduri valduses ei ole piisavalt andmeid, mille alusel oleks võimalik täpsemalt hinnata kõiki likvideerimismenetluse käigus tehtud kulusid ja mahakandmisi ning seejuures hinnata nende põhjendatust. Puhtalt finantsandmete ja arvelduskontode väljavõtete alusel ei ole muuhulgas hinnatavad kõik võlgniku ja emaettevõtte vahelised toimingud. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid asjaolusid, mis viitaksid, et juhtorgani liikmed oleksid oma kohustuste täitmisel jätnud järgimata käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Võlgniku ainuosanik on 29.01.2020 otsustanud võlgniku likvideerida ja teinud likvideerimise ülesandeks võlgniku varasematele juhatuse liikmetele C D W’ile ja L C. Pankrotiavalduses on välja toodud, et likvideerimismenetluse raames püüdsid likvideerijad jõuda kokkulepetele erinevate võlausaldajatega kohustuste täitmise osas, kuid see ei ole kokkuvõttes õnnestunud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 24 577.02 eurot. Krediidiasutuste (ja võlgniku) poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnik enda arvelduskontod sulgenud. Varasemalt on võlgniku nimele olnud avatud arvelduskontod Swedbank AS-is. Võlgnikul on kassajääk summas 5 725.60 eurot, mis on võlgniku likvideerija valduses ja mida haldur arvestab võlgniku varana. Võlgnik kajastab bilansis debitoorseid nõudeid summas 46 963.90 euro, mida pankrotihalduri hinnangul ei ole võimalik käesoleval hetkel võlgniku varana arvestada. Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol on võlgnikul rahalisi vahendeid summas 18 851.42 eurot. Võlgnik ise selgitab vastuses teabenõudele, et ettemaksukontol olevad vahendid kuuluvad Maksu- ja Tolliameti vastunõuete tõttu tasaarvestamisele ja seoses likvideerimise ei ole võimalik tagastust küsida. Ajutine halduri arvestab tulenevalt asjaolust, Maksu- ja Tolliameti kinnitusel võlgniku vastu nõuded puuduvad, ettemaksu terves ulatuses võlgniku varana. Maanteeameti andmetel võlgnikule ei kuulu ega ole kuulunud sõidukeid. Võlgnik kajastab põhivarana 358 603.43 eurot ulatuses kasutuses olnud büroopinnale (xxx) tehtud parendusi, lisaks rulood, mööbel, valveseadmestik, märkides, et üürileandja võib nimetatute osas kohaldada pandiõigust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pandiõiguse kohaldamine on reaalne, lisaks võib vara olla selle eraldi võõrandamisel väärtusetu või puuduvad võimalused selle eraldi võõrandamiseks, sest need on tehtud nimetatud pinnale. Ajutine pankrotihaldur seda varana ei arvesta, kuid osaliselt võivad viidatud vara positsioonid mõjutada võlausaldaja xx lõplikku nõuet edasises menetluses. Võlgnik ei ole hetkel omanik teistes äriühingutes ega ole varasemalt olnud. Võlgniku nimele ei ole kantud käesoleval hetkel kinnistuid ega ole varasemalt kantud. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 3 561 009.93 eurot, suurimateks võlausaldajateks on xxx nõudega summas 1 523 052.52 eurot, xxx nõudega summas 814 768.82 eurot, xxx nõudega summas 404 928 eurot ja xxx nõudega summas 302 589.21 eurot.

Võlgnik kajastab ise kohustuste nimekirjas maksuvõlga viitega, et tegemist on nõudega, mis tekib seoses asjaoluga, et põhivara ostult on varasemalt käibemaksu tagasi küsitud. Aruande koostamise seisuga Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus puudub, millest tulenevalt haldur seda hetkel kohustusena ei kajasta. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, ei ole võlgniku suhtes toimumas ühtegi täitemenetlust. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud. Võlgnikul puuduvad töötajad ja teised eeldused majandustegevusega jätkamiseks, millest tulenevalt ajutise halduri hinnangul võimalused majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 24 577.02 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 3 561 009.93 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud ja tervendamise võimalus on halduri hinnangul vähe tõenäoline. Võlgnik ise toob oma seletuses maksejõuetuse põhjustena välja, et 2019 aastal toimusid Suurbritannias tarbijalaenude väljastamise osas regulatiivsed muudatused (mis puudutasid muuhulgas taskukohasuse hindamist, kliendiandmete valideerimist ja krediidivõimelisuse hindamist), millest tulenevalt vähenes oluliselt selliste laenude hulk, mida grupp võiks väljastada, ja seega ka võlgniku käive. Selle tagajärjel kadus emaettevõttel vajadus võlgniku osutatava teenuse järele. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku poolt seletuses toodu kattub muude andmetega ja haldur nõustub sellega. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on peamiselt asjaolu, et võlgniku omanik on otsustanud võlgniku tegevuse lõpetada, mis omakorda on ajendatud võlgniku enda poolt toodud põhjustest. Arvestades, et võlgniku tegevuseks vajati suure arvulist ja kõrgepalgalist töötajaskonda, suurt investeeringuid nõudnud üüripinda, suuremahulist liisitud seadmete parki, osutus tegevuse lõpetamine omakorda kulukaks. Selle kulu katmiseks ei ole võlgnikuga seotud isikud enam vahendeid leidnud, samuti ei õnnestunud saavutada likvideerimismenetluse käigus kokkuleppeid võlausaldajatega, mis omakorda viis võlgniku püsiva maksejõuetuseni ning pankrotiavalduse esitamiseni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku saab püsivalt maksejõuetuks muutunuks lugeda hiljemalt hetkest, mil võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetas ja mil selgus, et võlausaldajatega kokkulepete saavutamine ei õnnestu, so mais 2020. a. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Samas on andmete maht, sh võlgniku arvelduskontol toimunud liikumiste maht suur, millest tulenevalt ei saa selliseid võimalusi välistada. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt

2-20-10369 maksejõuetu. Võlgnik on pankrotiavalduse esitanud ise ning olnud seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgnikul vara väärtuses 24 577.02 eurot, millest kassajääk on summas 5 725.60 eurot, mis on võlgniku likvideerija valduses. Võlgnik kajastab bilansis debitoorseid nõudeid summas 46 963.90 euro, mida pankrotihalduri hinnangul ei ole võimalik käesoleval hetkel võlgniku varana arvestada. Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol on võlgnikul rahalisi vahendeid summas 18 851.42 eurot. Maanteeameti andmetel ei ole võlgnikule sõidukeid kuulunud. Võlgnik kajastab põhivarana 358 603.43 eurot ulatuses kasutuses olnud büroopinnale (xxx) tehtud parendusi, lisaks rulood, mööbel, valveseadmestik, märkides, et üürileandja võib nimetatute osas kohaldada pandiõigust. Võlgnik ei ole hetkel omanik teistes äriühingutes ega ole varasemalt olnud. Võlgnikule ei kuulu kinnistuid. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 3 561 009.93 eurot, suurimateks võlausaldajateks on xxx nõudega summas 1 523 052.52 eurot, xx nõudega summas 814 768.82 eurot, xxx nõudega summas 404 928 eurot ja xxx nõudega summas 302 589.21 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel ei ole võlgnik üheski täitemenetluses osaline. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega on lõpetatud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku tervendamise võimalused vähetõenäolised. Võlgniku omakapital oli negatiivne 3 427 000 eurot. Võlgniku likvideerimismenetluses perioodil 01.02.2020-31.08.2020 oli võlgniku müügitulu 1 796 000 eurot ja kahjum 10 693 000 eurot. Perioodi lõpus oli varasid võlgnikul kokku väärtuses 67 000 eurot, millest käibevarasid summas 67 000 eurot ja põhivarasid 0 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja võlgniku majandustegevus on lõpetatud ning selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara, mis võimaldab katta pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-20-10369 PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku hinnangul on maksejõuetuse põhjusteks 2019. a Suurbritannias tehtud tarbijalaenude väljastamise regulatiivsed muudatused, millest tulenevalt vähenes oluliselt selliste laenude hulk, mida grupp võiks väljastada, ja seega ka võlgniku käive. Selle tagajärjel kadus emaettevõttel vajadus võlgniku osutatava teenuse järele. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku poolt seletuses toodu kattub muude andmetega ja ta nõustub sellega. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on peamiselt asjaolu, et võlgniku omanik on otsustanud võlgniku tegevuse lõpetada, mis omakorda on ajendatud võlgniku enda poolt toodud põhjustest. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku saab püsivalt maksejõuetuks muutunuks lugeda hiljemalt hetkest, mil võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetas ja mil selgus, et võlausaldajatega kokkulepete saavutamine ei õnnestu, s.o mais 2020. a. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on tutvunud võlgniku arvelduskontode väljavõtetega ning kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt, käesolevaks hetkeks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid, kuid Ta on märkinud, et kuna andmete maht, sh võlgniku arvelduskontol toimunud liikumiste maht on suur, siis ei saa selliseid võimalusi välistada. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Kristo Teder on pankrotihalduriks.