Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindaja
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 26.10.2020, Tallinn 2-20-12410 X, Y avaldus Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu vastu Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks Avalduse lahendamine Avaldaja I: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxx linn, xxxxx Harju maakond); Avaldaja II: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxx linn, xxxxx Harju maakond); Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toomas Tamme (Advokaadibüroo LINKLaw, asukoht Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu (registrikood 80199330, asukoht Roosikrantsi tn 13, 10119 Tallinn); Puudutatud isiku seaduslik esindaja: juhatuse liige Q, e-post: xxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Tiia Raudmägi (IURING Õigusbüroo, e-post: [email protected], tel xxxxxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X ja Y avaldus Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate X ja Y kanda.
2.2.Välja mõista avaldajatelt X ja Y solidaarselt Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 384 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (384 eurot) tuleb avaldajatel solidaarselt tasuda Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-20-12410 Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Avaldajate seisukohad
1.X ja Y (avaldajad) esitasid 27.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Avaldajad taotlevad tunnistada kehtetuks Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020. a üldkoosolekul päevakorra punkti 4 all vastu võetud otsus, millega võeti vastu Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu uus põhikiri. Alternatiivselt paluvad avaldajad tuvastada Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020. a üldkoosolekul päevakorra punkti 4 all vastu võetud otsuse, millega võeti vastu Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu uus põhikiri, tühisus. Samuti taotlevad avaldajad tunnistada kehtetuks Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020. a üldkoosolekul päevakorra punkti 5 all vastu võetud otsus Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 2020. a majanduskava kinnitamise kohta. Alternatiivselt paluvad avaldajad tuvastada Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020. a üldkoosolekul päevakorra punkti 5 all vastu võetud Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 2020. a majanduskava kinnitamise otsuse tühisus.
2.Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 1 lg 4 on avaldajad X ja Y mõlemad Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu (registrikood 80199330) (edaspidi nimetatud KÜ Roosikrantsi 13) (vt Lisa 2- KÜ Roosikrantsi 13 registrikaardi väljavõte) liikmed ja vastavalt KrtS § 15 lg 1 esimesele lausele teostavad korteriomandiga seotud õigusi ühiselt. 29.06.2020. a toimus KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike üldkoosolek, mis päevakorra punkti 4 all võttis vastu KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja ja päevakorra punkti 5 all kinnitas 2020. a majanduskava. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosolekul oli kohal ja osales X, kes esindas volikirja alusel ka Y. X esitas vastuväited ja hääletas vastu nii KÜ Roosikrantsi 13 uuele põhikirjale kui 2020. a majanduskavale.
3.Nähtuvalt korteriühistute registris avaldatud andmetest on registripidaja poolt 10.08.2020. a tehtud korteriühistute registrisse kanne KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja kinnitamise kohta (vt Lisa 2- KÜ Roosikrantsi 13 registrikaardi väljavõte). KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosoleku otsusega vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja (vt Lisa 3) punktid 7.6 ja 7.6.1 sätestavad, et: „7.6 Soojusenergia kulusid jagatakse vastavalt individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi mõõtmistulemustele. Tehnilise rikke korral toimub rikkeperioodil kulude jagamine korteriomandi reaalosa suuruse järgi. 7.6.1 Individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemist tulenevate kulude jaotamisel lähtutakse põhimõttest 70% muutuvkulud ja 30% püsikulud, mis põhineb individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi paigaldaja soovitusel“.
4.Avaldajad on seisukohal, et KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosoleku otsusega vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 sisalduv soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon on vastuolus KrtS §-ga 40, sest see ei ole kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ning kahjustab ülemääraselt avaldajate kui korteriomanike õigustatud huve. Samuti on see vastuolus hea usu põhimõttega.
5.KÜ Roosikrantsi 13 seni kehtinud põhikiri ei näinud ette KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erinevat kohustuste jaotuste alust ja tasumise korda majandamiskulude kandmisel. KÜ Roosikrantsi 13 liikmete korteritesse olid aga testimiseks paigaldatud küttekulujaoturid MESA. KÜ Roosikrantsi 13 juhatuse liige W esitas 29.06.2020. a üldkoosolekule päevakorrapunkti 3
2-20-12410 all võrdluse perioodi 2019. a oktoober kuni 2020. a aprill kohta soojusenergia kulude jagamisest küttekulujaoturite näitude alusel versus nn ruutmeetripõhise jaotusega (vt Lisa 5 ja Lisa 5A – tabel „MESA vs m2 kalkulatsioon (talv 2019- 2020)“), millest nähtub, et küttekulujaoturite näitude alusel soojusenergia kulude jagamisel võrreldes nn ruutmeetripõhise jaotusega kujuneb avaldajatele kuuluva eluruumi nr 4 (edaspidi korter nr 4) soojusenergia kulu ca 2 (täpsemalt 1,82) korda suuremaks. Samas aga väheneb kuni ca 2 korda mõnede teiste Roosikrantsi tn 13 korterelamus asuvate korterite soojusenergia kulu. Avaldajatele kuuluva korter nr 4 puhul on küttekulujaoturite näitude alusel arvestatud soojusenergia kulu nimetatud perioodil kokku 817,25 eurot aga ruutmeetripõhise jaotuse alusel arvestatuna on see 449,66 eurot. Samas näiteks korter 17 soojusenergija kulu on ruutmeetripõhise jaotuse alusel arvestatuna 676,95 eurot, kuid küttekulujaoturite näitude alusel arvestatud ainult 346,72 eurot ja korter 20 puhul on soojusenergia kulu ruutmeetripõhise jaotuse alusel arvestatuna 649,15 eurot, kuid küttekulujaoturite näitude alusel arvestatuna ainult 365,44 eurot.
6.Seega, KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosoleku otsusega vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 sisalduv KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erinev soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon toob avaldajate jaoks kaasa varasemaga võrreldes soojusenergia kulude olulise suurenemise. Üldteada on fakt, et füüsikaseadustele vastavalt sõltub ehitise soojuslik efektiivsus tasapinnaliste elementide (nt sein, põrand, katus, aken) soojusvõimest ja samuti kohalikest soojuslikest kadudest, mis võivad tekkida tasapinnaliste elementide ümber, kus soojusvoog läbib isolatsioonimaterjale. Need kõrge soojuskaoga piirkonnad, mille üldnimetus on külmasillad, võivad oluliselt mõjutada hoone piirdetarindi soojusefektiivsust ja hoone energiatarbimist. Sellest tulenevalt mõjutab korterelamus korteri asukoht korteri soojusenergia tarbimist. Roosikrantsi tn 13 korterelamu hoovialale sissepääsuks on ehitatud nn kangialune. Avaldajatele kuuluv korter nr 4 asub otse kangialuse kohal selliselt, et korteri põrandad on ühtlasi Roosikrantsi tn 13 korterelamu välispiirdeks (piirdetarindiks). Lisaks on avaldajatele kuuluva korteri läänepoolne sein ühtlasi ka Roosikrantsi tn 13 korterelamu välisseinaks (piirdetarindiks) hoone läänefassaadil ning avaldajatele kuuluva korteri idapoolne sein on ühtlasi ka Roosikrantsi tn 13 korterelamu välisseinaks (piirdetarindiks) hoone idafassaadil (vt Lisa 6 - kuvaritõmmis Google Maps kaardirakenduse vaatest Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korterelamule). Seetõttu on läbi avaldajatele kuuluva korteri seinte ja põrandate kõrgem soojuskadu kui Roosikrantsi tn 13 korterelamus asuvate teiste korterite puhul ning avaldajatele kuuluvas korteris siseõhu temperatuuri ja õhuniiskuse vajalikul tasemel hoidmiseks kulub ka rohkem soojusenergiat kui Roosikranti tn 13 korterelamus asuvate teiste korterite puhul.
7.Samas on avaldajatele kuuluva korteri põrandate ja eelviidatud seinte näol tegemist kõigi Roosikrantsi tn 13 kaasomanike kaasomandiga. Seega, KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosoleku otsusega vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 sisalduv KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erinev soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon toob avaldajate jaoks kaasa olukorra, kus neil tuleb lisaks iseenda kaasomandiga seotud soojusenergia kuludele nüüd kanda ka teiste korteriomanike kaasomandiga seotud soojusenergia kulusid. KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 sisalduv soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades mõistlik ja kahjustab ilmselgelt ülemääraselt avaldajate, kui korteriomanike õigustatud huve ning on ka vastuolus hea usu põhimõttega. See on avaldajate hinnangul aluseks KÜ Roosikrantsi 13 korteriühistu 29.06.2020. a üldkoosoleku päevakorra punkti 4 all vastu võetud otsuse, millega võeti vastu Tallinn, KÜ Roosikrantsi 13 uus põhikiri, kehtetuks tunnistamiseks.
2-20-12410
8.Avaldajad osundavad ka asjaolule, et KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosolekul võeti KÜ Roosikrantsi 13 uus põhikiri vastu just eelkõige nende korteriomanike häältega, kelle soojusenergia kulud uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 sisalduva soojusenergia kulude jaotamise regulatsiooni tulemusena varasemaga võrreldes vähenevad kuni ca 2 korda (!) (korterid nr 17, 20, 19, 3, 18, 5, 12, 14). Seega kasutasid need korteriomanikud otsuse tegemisel KÜ Roosikrantsi 13 liikmetena oma hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid KÜ Roosikrantsi 13 teiste liikmete, so avaldajate kahjuks. See asjaolu on avaldajate hinnangul samuti aluseks kõnealuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Sellest asjaolust lähtudes võib kõnealust otsust pidada ka heade kommetega vastuolus olevaks ja sellest tulenevalt tühiseks.
9.KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosolekul päevakorra punkti 5 all otsustati kinnitada 2020. a majanduskava (vt Lisa 3), milles on kommunaal-ja muude jagatavate teenuste osas muuhulgas märgitud, et: “Soojusenergia alus: tarnija poolt esitatud soojusenergia koondarve tarbitud soojusenergia eest vastavalt soojusarvestile. Soojusenergia arvest lahutatakse maha vee soojendamiseks kulunud soojusenergia kogus ja äripindade poolt tarbitav küte ventilatsioonile (maksavad äripinnad jaotatuna köetava pinna ruutmeetritele). Vee soojendamise kulust järele jääv osa soojusenergiast jagatakse korterite ja äripindade individuaalsete soojusenergia mõõturite näitude järgi. Kütteperioodi lõppedes tähendab arvel olev soojusenergia tsirkulatsioonikulu (sooja kadu).“ Avaldajad leiavad, et 2020. a majanduskava on soojusenergia kulude jagamise osas vastuolus nii seadusega (KrtS § 40 ja § 41) kui ka KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜ Roosikrantsi 13 põhikirjaga. Nagu avalduses on eelnevalt juba viidatud, siis sätestab KrtS § 40 lg 1 üldreegli, mille kohaselt tuleb kõik majandamiskulud jagada korteriomanike vahel kaasomandiosa suuruse alusel ning KrtS § 40 lg 2 võimaldab sellest üldreeglist kõrvale kalduda üksnes kas kaasomanike kokkuleppega või põhikirjaga nähes ette üldreeglist erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra. Ka majanduskava sisu määratleva KrtS § 41 sätetest ei tulene teisiti. Sellist kaasomanike kokkulepet Roosikrantsi tn 13 korteriomanike vahel ei ole. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜ Roosikrantsi 13 põhikiri ei näinud samuti ette sellest üldreeglist erinevat kohustuste jaotuse alust ja tasumise korra.
10.29.06.2020. a üldkoosolekul vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 põhikirja uus redaktsioon jõustus alles selle kohta korteriühistute registrisse registripidaja poolt kande tegemisest 10.08.2020. a, sest KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse § 23 lg 2 sätetest tulenevalt jõustub korteriühistu põhikirjamuudatus selle registrisse kandmisest. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜ Roosikrantsi 13 põhikirja punkti 6 kohaselt kannavad ühistu liikmed elamu kommunaalkulusid proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosa üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seega, KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosoleku ajal kehtinud KÜ Roosikrantsi 13 põhikiri kehtestas sama üldreegli, mis tuleneb KrtS §-st 40 ega sisalda regulatsiooni selle kohta, missugused konkreetsed kulutused tuleb jagada korteriomanike vahel üldreeglist erinevalt. Põhikirja punkti 6.1 lause viimane osa „kui üldkoosolek ei otsusta teisiti“ lubab sisuliselt kulude jaotamise pindalapõhisest arvestusest kõrvalekalduvalt otsustada üldkoosolekul ilma põhikirja muutmata, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas KrtS § 40 lg-s 2 sätestatuga.
11.Avaldajad osundavad ka asjaolule, et 29.06.2020. a üldkoosolekul kinnitati 2020. a majanduskava just eelkõige nende korteriomanike häältega, kelle soojusenergia kulud 2020. a majanduskavas sisalduva soojusenergia kulude jaotamise regulatsiooni tulemusena varasemaga võrreldes vähenevad kuni ca 2 korda (!) (korterid nr 17, 20, 19, 3, 18, 5, 12, 14). Seega kasutasid
2-20-12410 need korteriomanikud otsuse tegemisel KÜ Roosikrantsi 13 liikmetena oma hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid KÜ Roosikrantsi 13 teiste liikmete, so avaldajate kahjuks. See asjaolu on avaldajate hinnangul samuti aluseks kõnealuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Sellest asjaolust lähtudes võib kõnealust otsust pidada aga ka heade kommetega vastuolus olevaks ja sellest tulenevalt tühiseks.
12.Oma 08.10.2020 menetlusdokumendis avaldajad kinnitavad, et jäävad oma avalduse ja selles esitatud nõuete juurde ning paluvad need kohtul rahuldada. Seoses Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu esitatud 17.09.2020 kirjalike seisukohtadega teatavad avaldajad, et nad KÜ Roosikrantsi 13 vastuväidete, väidete ja seisukohtadega ei nõustu, kuna need on kas ebaõiged või asjakohatud ja otsitud.
13.KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 2016. a ja/või 2018. a üldkoosolekul ei ole otsustanud soojakulujaoturite süsteemi paigaldamist. Soojakulujaoturite süsteemi investeeringut 2016. aasta, 2017. aasta ega ka 2018. aasta majanduskavas kinnitatud ei ole. KÜ Roosikrantsi 13 vastupidised väited ei ole tõesed. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 09.05.2016 üldkoosolek ei arutanud ega otsustanud investeerida soojakulujaoturite süsteemi. 09.05.2016 üldkoosolekul toimus päevakorrapunkti nr 4 all 2016. a majanduskava ülevaatamine ja kinnitamine, mille raames arutati alapunktina nr 2 seda, kas kõikidele radiaatoritele küttekulu automaatselt mõõtvate andurite paigaldamine on vajalik. 09.05.2016 üldkoosolek otsustas, et 1) kõikide radiaatorite küttekulu automaatselt mõõtvate andurite süsteemi investeerimine on põhimõtteliselt vajalik ning, et 2) selline investeering ei tohiks ületada 5000 eurot ja 3) üldkoosolek tegi 09.05.2016 juhatusele ülesandeks uurida radiaatorite andurite teemat edasi. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 09.05.2016 üldkoosoleku kinnitatud 2016. a majanduskavas ei ole isegi sellist investeeringut kinnitatud ega isegi nimetatud. KÜ Roosikrantsi 13 ei ole kohtule 2016. a majanduskava esitanud. Ilmselt püüab KÜ Roosikrantsi 13 kohtu eest varjata asjaolu, et väidetavat investeeringut sellega kinnitatud ei ole.
14.2017. a majanduskavas oli ette nähtud investeering korteriomandi kulupõhistele soojusarvestitele summas 6000 eurot. 2017. a majanduskavas ei ole otsustatud investeerida korteripõhiste soojakulujaoturite süsteemi. Kuna 2017. a majanduskava on juba kohtuasja materjalide hulgas puudutatud isiku esitatuna, siis avaldajad teatavad, et tuginevad ka sellele dokumendile, kui tõendile oma väidete tõendamiseks. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosolek ei arutanud ega otsustanud investeerida korteripõhiste soojakulujaoturite süsteemi ega täpsustanud teenusepakkuja nime. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosolekul toimus päevakorrapunkti nr 4 all 2018. a majanduskava ülevaatamine ja kinnitamine. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosolek kinnitas 2018. a majanduskava kooseisus investeeringu korteriomandi kulupõhistesse soojusarvestitesse summas 6000 eurot, kusjuures ühegi teenusepakkuja nime ei ole majanduskavas fikeeritud.
15.Soojusarvesti ja küttekulujaotur (KÜ Roosikrantsi 13 seisukohas nimetatud kui „soojakulujaotur“) on olemuselt täiesti erinevad seadmed, mille suhtes kehtivad ka erinevad nõuded. Erinevalt soojusarvestist ei võimalda küttekulujaotur jagada küttekulu reaalse tarbimise alusel korteripõhiselt. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike üldkoosolek ei ole kunagi kinnitanud investeeringut küttekulujaoturite süsteemi. Soojusarvesti on mõõteseaduse mõttes mõõtevahend, mis fikseerib küttekulu mõõtes radiaatorist eraldunud soojusenergia hulka füüsikalistes ühikutes (nt MW/h). Soojusarvesti võimaldab mõõta vahetult radiaatoritest eralduvat soojusenergiat korteripõhiselt. Küttekulujaotur (allokaator) ei ole mõõtevahend mõõteseaduse mõttes. Küttekulujaotur ei ole allutatud kohustuslikule metroloogilisele
2-20-12410 kontrollile. Küttekulujaotur ei mõõda ühtegi füüsikalist suurust. Küttekulujaotur ei võimalda vahetult mõõta radiaatoritest eralduvat soojusenergiat. Küttekulujaotur on radiaatori pinna ja ümbritseva ruumi temperatuurivahe mõõtur, mis summeerib mõõtetulemuse ajas. Küttekulujaotur loeb nn soojusimpulsse, mida genereeritakse sõltuvalt radiaatori temperatuurist. Küttekulujaotur kinnitatakse vahetult radiaatorile ja see registreerib radiaatori pinna temperatuuri ühel väikesel osal radiaatorist. Jooksev näit muutub sõltuvalt sellest kui tugevasti ja kui kaua radiaatorilt eraldub soojust. Mõõtmistulemus edastatakse „soojusimpulssides“ andmekogumiskeskusesse automaatselt raadio teel ning korrutatakse koefitsendiga lähtudes radiaatori arvutuslikust küttevõimsusest. Saadud tulemuste proportsiooni alusel jaotatakse kogu hoone soojuskulu korterite vahel. Korteris tegelikult tarbitud soojust sel viisil tuvastada ei ole võimalik.
16.KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosolek ei otsustanud MESA küttekulujaoturite lahenduse kasutusele võtmist. KÜ Roosikrantsi 13 vastupidised väited ei ole tõesed. 05.06.2018 üldkoosoleku protokollist ja üldkoosoleku kinnitatud 2018. a majanduskavast nähtuvalt oli soojusenergia kulu jaotamise aluseks ruutmeetrite arv. Pealegi, KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜ Roosikrantsi 13 põhikiri kehtestas sama üldreegli, mis tuleneb KrtS §-st 40 ega sisaldanud regulatsiooni selle kohta, missugused konkreetsed kulutused tuleb jagada korteriomanike vahel üldreeglist erinevalt. Põhikirja p 6.1 lause viimane osa „kui üldkoosolek ei otsusta teisiti“ lubab küll üldkoosolekul ilma põhikirja muutmata otsustada kulude jaotamise pindalapõhisest arvestusest kõrvalekalduvalt, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas KrtS § 40 lg 2 sätestatuga. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib põhikirjas olla ette nähtud üldreeglist erinev kohustuste jaotuse alus ja tasumise kord, mitte erineva jaotuse aluse ja korra kindlaksmääramise kord. Seadusandja sellekohane tahe nähtub muuhulgas KrtS seletuskirjast, mis selgitab, et kui põhikirjas on ette nähtud kulude jaotus vastavalt tegelikule tarbimisele, siis tuleb põhikirjas ette näha ka see, kuidas toimub tegeliku tarbimise suuruse kindlaks tegemine. Seega tuleb põhikirjas ette näha nii see, kuidas jaguneb kulu korteriomanike vahel näitude erinevuse korral, kui ka see, kuidas jaguneb kulu, kui mõni korteriomanik näitu ei esita. Seda seisukohta toetab ka kohtupraktika.
17.KÜ Roosikrantsi 13 seisukoht, nagu olnuks KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosolekul otsustatud üleminek soojusenergia kulu jaotamisele MESA küttekulujaoturite lahenduse alusel, on ebaõige lisaks alljärgnevatel põhjustel. Nagu eelnevalt märgitud, siis seadusest erineva majandamiskulude jaotuse saab ette nähta ainult korteriomanike kokkuleppel või ühistu põhikirjas. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud põhikirja muutmist päevakorras ning üldkoosolekul põhikirja muutmist ka ei arutatud ega otsustatud. Protokollist nähtub, et küttekulude jaotamise põhimõtteid arutati päevakorrapunkti nr 4 all seoses 2018. a majanduskava kinnitamisega. Päevakorrapunkti nr 4 all on üldkoosolek hääletanud otsust sõnastuses: „Kinnistada 2018. a majanduskava“. Sellest, et päevakorrapunkti nr 4 arutamisel toodi välja, et kõikidesse korteritesse paigaldatakse soojuskulu mõõturid ettevõttelt MESA ning, et tänu soojuskulumõõturitele saab kulusid jagada reaalse tarbimise alusel korteripõhiselt, mis on läbipaistev ja mõistlik lahendus kõigile korteriomanikele, ei tulene, et 2018. a majanduskava kinnitamisega oleks korteriomanikud otsustanud ka kulude edaspidise jagamise lähtuvalt mõõtmise tulemustest. Seega on 05.06.2018. üldkoosoleku otsus nr 4 üksnes majanduskava kinnitamise kohta, mitte majandamiskulude jaotuse põhimõtete muutmise kohta. Veelgi enam, 2018. a majanduskava sisaldab endiselt viidet küttekulude ruutmeetripõhisele arvestamisele, mis on kooskõlas KÜ Roosikrantsi 13 põhikirjas sätestatud põhimõttega.
2-20-12410
18.MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates mh märkida üldkoosoleku päevakord. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud põhikirja muutmist päevakorras. Seega isegi, kui KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosoleku otsuses nr 4 oleks sisaldanud selgelt, et korteriomanikud otsustavad minna üle MESA küttekulujaoturite lahenduse põhisele küttekulude jaotusele (mida aga ei otsustatud), siis oleks selline otsus tühine. Nimelt sätestab kehtiv KrtS § 29 lg 1, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Nähtuvalt KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosoleku protokollist ja registreerimislehelt puudus 17 korteriühistu liiget, kelle hulgas ka avaldajad, kes sellist otsust heaks ei kiida.
19.KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosolekul esitasid avaldajad oma eriarvamused nii päevakorrapunktis 4 kui päevakorrapunktis 5. KÜ Roosikrantsi 13 vastupidine väide ei vasta tõele. See, et päevakorrapunkti nr 5 all on eriarvamuse esitajana üldkoosoleku protokolli kantud ainult P ei muuda olematuks fakti, et ka X oma eriarvamuse päevakorrapunkti nr 5 raames üldkoosolekul esitas.
20.29.06.2020 üldkoosoleku vaidlustatud otsused on vastuolus heade kommetega ja hea usu põhimõttega. Avaldajad on vastavad selgitused ja põhjendused esitanud juba avalduses. Tulenevalt KÜ Roosikrantsi 13 vastuväidetega 17.09.2020 kirjalikus seisukohas osundavad avaldajad täiendavalt järgnevale. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike üldkoosolek andis 2016. aastal KÜ Roosikrantsi 13 juhatusele ülesande uurida radiaatorite küttekulu mõõtvate andurite teemat sobiva süsteemi leidmiseks. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike üldkoosolekud on nii 2017. a majanduskavas kui 2018. a majanduskavas sõnaselgelt näinud ette investeeringu korteriomandi kulupõhiste soojusarvestite süsteemi aga mitte küttekulujaoturite süsteemi. Nähtuvalt KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 05.06.2018 üldkoosoleku protokollist (vt päevakorrapunkt nr 4) on KÜ Roosikrantsi 13 juhatus korteriomanikele esitanud tõele mittevastavat informatsiooni nagu saaks tänu soojuskulumõõturitele kulusid jagada reaalse tarbimise alusel korteripõhiselt ja nagu oleks see läbipaistev ja mõistlik lahendus kõigile korteriomanikele. Sellega on KÜ Roosikrantsi 13 juhatus korteriomanikke, sh avaldajaid eksitusse viinud.
21.Nagu nähtub KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosoleku protokollist (vt päevakorrapunkt nr 3), siis alles 29.06.2020 üldkoosolekul tutvustasid Mesa Eesti OÜ esindajad korteriomanikele küttekulujaoturite tegelikku tööpõhimõtet ja arvestuse metoodikat. Nagu nähtub protokollist, siis esitasid korteriomanikud seejärel Mesa Eesti OÜ esindajatele hulgaliselt erinevaid küsimusi (töökindlusest, ebavõrdusest jms) ja toimus arutelu küttekulu jaoturite alusel kulu jagamise ja süsteemi usaldusväärsuse teemadel. Sellest nähtub, et korteriomanikud olid küttekulujaoturite tegelike tööpõhimõtete ja tegeliku arvestuse metoodika osas seni teadmatuses. Korteriomanikud olid seni lähtunud KÜ Roosikrantsi 13 juhatuse antud ebaõigest ja eksitavast informatsioonist nagu saaks küttekulujaoturite abil kulusid jagada reaalse tarbimise alusel korteripõhiselt ja nagu oleks see läbipaistev ja mõistlik lahendus kõigile korteriomanikele. KÜ Roosikrantsi 13 juhatus andis alles 29.06.2020 üldkoosolekul korteriomanikele ülevaate küttekulujaoturite süsteemi juurutamisest (protokolli on ebaõigesti ja eksitavalt märgitud „kulupõhiste soojusarvestite juurutamisest“) ning esitles juhatuse enda koostatud võrdlust küttekulu jaoturite perioodil soojusenergia kulude jagamisest versus m2 põhise arvestusega.
2-20-12410
22.Eeltoodust tulenevalt on ainetud ja pahatahtlikud KÜ Roosikrantsi 13 väited nagu olnuks avaldajatel võimalik oma seisukohti öelda ja küsimusi tõstatada juba mitmeid aastaid enne soojakulujaoturite süsteemi juurutamist. Kuna KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike üldkoosolek ei ole kunagi otsustanud küttekulude ruutmeetripõhiselt jaotuselt minna üle MESA küttekulujaoturite lahenduse põhisele küttekulude jaotusele, siis on asjakohatud ning tulevad tähelepanuta jätta KÜ Roosikrantsi 13 väited ja põhjendused nagu ei kahjustaks MESA küttekulujaoturite lahendusel põhinev soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon avaldajate õigustatud huve. Pealegi on KÜ Roosikrantsi 13 väited ja põhjendused ka kohut eksitavad, sest avaldajatele kuuluvas korteris nr 4 ei ole õhksoojuspumpa ega mingit muud jahutusseadet, küttekehad ei ole blokeeritud, küttekehad on õhutatud, talvekuudel aknaid üldjuhul ei avata (Roosikrantsi 13 hoones toimub kõigi korterite õhutamine selleks paigaldatud värskeõhu klappide kaudu), küttekehade ventiilid ei ole MAX asendis ja korteris hoitakse elamiseks normaalset temperatuuri.
23.Tõele ei vasta ka KÜ Roosikrantsi 13 väited 2019. a toimunud veeavarii põhjustest. Veeleke ei tulenenud korter nr 4 pesumasinast ega olnud mingil muul moel korter nr 4 põhjustatud. Tegemist oli Roosikrants 13 kortermaja kõigi omanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osaks oleva põrandakütte kollektori lekkega. Avaldajad esitavad selle tõendamiseks kõnealuse lekke kõrvaldanud Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ töökäsu nr 50966. Kui Roosikrantsi 13 hoone kõigi omanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osa veeavarii tulemusena tekib korteriga nr 4 piirneval hoone välispinnal külmasild, siis põhjustab see korter nr 4 soojustarbimise tõusu.
24.Arusaamatud ja kohut eksitavad on KÜ Roosikrantsi 13 väited äripinna S2 ja korteri nr 15 küttekulude suurustest ruutmeetri kohta. Ruutmeetripõhise küttekulude jaotuse korral kohaldatakse KÜ Roosikrantsi 13 kõikide ruumide (sealhulgas korter nr 15 ja ka äripinna S2) küttekulude arvestuses sama ühikuhinda. Seoses äripinnaga S2 ja korteriga nr 15 osundavad avaldajad ka alakütmise mõjudele. Füüsikaseadustest tulenevad ja üldtuntud on asjaolud, et temperatuuride erinevused üksteisega piirnevate korterite vahel mõjutavad oluliselt korterite küttetarbimist ja, et hoones asuv alaköetud korter suurendab ümbritsevate korterite küttekulusid. Lisaks küttekehadelt eralduvale soojusenergiale kandub soojusenergia läbi korteri välispiirete. Kui vaadeldav korter on võrreldes vahetult temaga piirnevate korteritega alaköetud siis toimub sellises korteris soojusenergia tarbimine läbi siseseinte. Vastupidisel juhul, kui naaberkorterid on alaköetud, toimub soojusenergia loovutamine. Kortermaja siseseinad ei ole soojustatud ja nende soojusjuhtivus on seetõttu väga hea. Läbi korteri seinte, lagede ja põrandate kanduvat soojusenergiat ei ole võimalik otseselt mõõta ja seetõttu olenemata kasutusel olevast tehnoloogiat ei ole võimalik kindlaks teha kortermaja iga üksiku korteri tegelikku soojusenergia tarbimist.
25.Avaldajad toovad esile, et: 1) otse korter nr 15 all asuva korter nr 11 alakütmine on ilmselt üheks põhjuseks, miks korter nr 15 (pindala vaid 46 m2) küttekulu on nn MESA arvestuse järgi kõrgemate hulgas. Nähtuvalt avalduse lisaks 5 olevast tabelist on näiteks 2020. a aprillis korter nr 11 (pindala samuti 46 m2) küttekulu nn MESA arvestuse järgi ainult 11,05 eur (st on toimunud alakütmine), kuid samas on korter nr 15 küttekulu nn MESA arvestuse järgi 2020. a aprilli eest koguni 108,18 eur (!); 2) ka äripinnal S2 (pindalaga 25,6 m 2) toimub alakütmine. Äripinnal S2 asub Lillepallid OÜ C lillepood (vt Lisa 4 - väljatrükk infoveebist 1182.ee), milline ettevõtja on avaldajatele selgitanud, et hoiab kaupluses võimalikult madalat sisetemperatuuri tagamaks müüdava kauba (lillede) jaoks parimad säilitamistingimused. Samas suurenevad selle tõttu äripinnaga S2 piirnevate korterite küttekulud. Sealhulgas suurenevad
2-20-12410 seetõtu avaldajatele kuuluva korter nr 4 küttekulud, kuna äripind S2 asub otse avaldajatele kuuluva korter 4 all. Eeltoodu tõendab samuti, et MESA küttekulujaoturite lahendusel põhinev soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon ei ole KÜ Roosikrantsi 13 puhul mõistlik ning kahjustab nii avaldajate kui ka teiste korteriomanike õigustatud huve.
26.Vastupidiselt KÜ Roosikrantsi 13 ebaõigetele väidetele on avaldajad püüdnud teha KÜ Roosikrantsi 13 juhatusega igakülgset koostööd küttekulude õiglaseks jaotamiseks seaduslike põhimõtete alusel ega ole KÜ Roosikrantsi 13 vara kahjustanud. Avaldajatele ei saa kuidagi ette heita asjaolu, et nad ei ole hääletanud KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike üldkoosolekutel õigusvastaste otsuste poolt ning on õigusvastased otsused vaidlustanud. Avaldajatele ei saa kuidagi ette heita, et nad pole nõustunud tasuma alusetuid ja põhjendamatuid küttekulude arveid ning on nõudnud küttekulude jagamist seaduslike põhimõtete alusel.
Puudutatud isiku seisukohad
27.Puudutatud isik esitas 17.09.2020 seisukoha avaldusele. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning esitas avaldusele järgmised vastuväited.
28.29.06.2020 üldkoosolekul otsustatud põhikirja muudatusega täpsustati 2016 ja 2018 üldkoosolekul otsustatud soojakulujaoturite süsteemi paigaldamise järgselt jaotatava soojakulu jaotuspõhimõtteid. Roosikrantsi tn 13 korteriühistu otsustas 2016 üldkoosolekul investeerida korteripõhiste soojakulujaoturite süsteemi. 09.05.2016 toimunud üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 4 all on sõnastatud otsus järgnevalt (Lisa 1 esialgse õiguskaitse taotluse seisukoha juures): „Paigaldada kõikidele radiaatoritele automaatsed küttekulu mõõtvad andurid. See teema vajab täiendavat uurimist (kuidas jaotada küttekulusid, kuidas tagada, et maja oleks soe jms.) Lähtuvalt EU direktiivist on sellise süsteemi paigaldamine paari aasta jooksul kohustuslik. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku panna hääletusele, kas me peaksime sellisesse süsteemi investeerima. Sealjuures andes juhatusele õiguse investeerida süsteemi, mis ei maksa rohkem kui 5000 EUR. Poolt 9 häält, vastu 0, erapooletuid 0 Otsus võeti vastu ühehäälselt.“ Korteripõhiste soojakulujaoturite süsteemi investeering kinnitati üldkoosolekul täpsustatud summaga nii 2017 kui ka 2018 majanduskavas (Lisa 2, Lisa 3 esialgse õiguskaitse taotluse seisukoha juures).
29.Roosikrantsi tn 13 korteriühistu kordas 2018 üldkoosolekul 2016 otsust investeerida korteripõhiste soojakulujaoturite süsteemi, täpsustades ka teenusepakkuja nime. Ülaltoodud 2016-2018 üldkoosolekute otsuseid ei ole vaidlustatud. Vastavalt kuni 2020 kehtinud põhikirja punktile 6.1 „Elamu kommunaalkulusid kannavad Ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosa üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.“. 2018 aasta üldkoosolek on otsustanud teisiti, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 05.06.2018 üldkoosoleku otsuse alusel võeti peale testimisperioodi MESA küttekulujaoturite lahendus 2018 aasta lõpus kasutusele. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 võeti vastu uus põhikiri koos erinevate muudatustega. Sealhulgas kirjutati täpsemalt lahti soojusenergia kulude jaotamise alus uue põhikirja punktis 7.6.
30.KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 esitas avaldaja eriarvamuse korter 20 omaniku, KÜ juhatuse liikme W, esindusõiguse osas, kuid mitte otsuse sisu ja uue põhikirja sõnastuse osas. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 (2020 majanduskava kinnitamine) avaldaja eriarvamust ei esitanud.
2-20-12410
31.KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole vastuolus heade kommetega või hea usu põhimõtetega. Lähtuvalt ülaltoodud KÜ üldkoosoleku otsustest ja mitmeid aastaid enne korteripõhiste soojakulujaoturite süsteemi juurutamist oli kõigil korteriomanikel võimalik oma seisukoht öelda ja küsimused tõstatada. Avaldajad neid võimalusi kasutanud ei ole. Vaidlusaluste 2020 üldkoosoleku päevakorrapunktide hääletamise osas ei saa üheselt väita, justkui oleks otsuste poolt hääletanud uuest soojusenergia kulude jaotamise regulatsioonist nö „võitjad“ ja otsuste vastu hääletanud nö „kaotajad“. Näitena äripinna S2 omanik Hr. O, kelle küttekulud on uue regulatsiooni tõttu oluliselt madalamad, hääletas siiski selle vastu, ning korter 15, kelle küttekulud on uue regulatsiooni tõttu oluliselt kõrgemad, hääletas siiski poolt. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 ajal olid kohal ka MESA esindajad, kes vastasid erinevatele korteriomanike küsimustele.
32.KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Samas küttekulud, nagu ka kulud elektri ja vee eest, ei ole majanduskavas välja toodud ning majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid küttekulude eest ei tehta. Seetõttu puudub ka päevakorra punkt 5 alusel võetud otsuse igasugune vastuolu avaldajate huvidega. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Antud juhul ongi korteriühistu astunud samme, et tarbitud soojusenergiat mõõta igas korteris vastavalt reaalselt konkreetses korteris toimuva tarbimise mahu alusel ja see on igati mõistlik ja seadusjärgne lahendus.
33.Soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon ei kahjusta avaldajate õigustatud huve. MESA küttekulujaoturite lahenduse eesmärk ei ole kohelda korteriomandeid ebavõrdselt, vaid eesmärk on teadvustada korterivaldajatele nende otsuste mõju korteromandi, sealtkaudu kogu hoone, kütteenergia tarbimisele (näitena küttekehade ventiilid MAX asendis või liigne tuulutamine lahtise aknaga talvekuudel). Lisaks on tegu juba sadades Eesti korterelamutes juurutatud lahendusega. MESA Eesti OÜ tegutseb Eestis juba aastast 1998 ning emaettevõte Saksamaal on tegelenud küttekulu jaotamisega aastast
(http://mesa.ee/#Ettev%C3%B5ttest). MESA küttekulujaoturite lahendusega on võimaldatud korterivaldajatel mõjutada korteriomandi küttekulusid oma teadlike otsuste kaudu.
34.Lisaks on võimalus kutsuda MESA tehnikud endale sobival ajal korterit ja küttekehasid üle vaatama, tuvastavamaks võimalikke probleeme ning andmaks nõu. Kõiki ülaltoodud võimalusi on välja reklaamitud kõigile korteriühistu liikmetele 2019 kui ka 2020 üldkoosoleku ja selle materjalide raames. Kõiki ülaltoodud võimalusi on välja pakutud korduvalt ka avaldajale, kuid need võimalused on avaldaja jätnud kasutamata jäiga vastuseisu tõttu. Lisaks märgati märts 2019 korteriga 4 piirneva hoone välispinnal jääd. Põhjust uurides kontakteerus maja haldur ka avaldajaga ning selle tagajärjel tuvastati korter 4 pesumasina survevoolikust tulenev veeleke, mis jõudis läbi konstruktsiooni hoone välispinnale, kus siis jäätus. Veeleke konstruktsioonis moodustab tavaliselt ka külmasilla. Kui kaua leke aset leidis, ei ole teada. Peale survevooliku lekke lahendamist pole jää moodustamist enam täheldatud.
35.Avaldaja seisukoht, et tema korteriomandi asukoha tõttu on küttekulud suuremad ei ole korrektne ning on vastuolus avaldaja enda poolt esitatud materjalidele. Näitena Hr. O omanduses oleva äripinna S2 paiknemine hoones (avaldaja poolt esitatud Lisa 6 - vaade Roosikrantsi 13 korterelamule) - kolm seina neljast väliskeskkonnaga ühenduses, üks seintest tervenisti klaasist koos välisuksega otse tänavale. Samas küttekulud on kõige väiksemad
2-20-12410 ruutmeetri kohta. Näitena korter 15 asukoht, hoone keskel ümbritsetuna teistest korteritest, ometi on küttekulud ruutmeetri kohta kõige kõrgemad. Seega Roosikrantsi 13 puhul ei määra korteriomandi paiknemine avaldaja poolt esitletud suurt mõju, vaid korteriomandite valdajate otsused korteriomandi kütmise osas (kas küttekeha ventiil peab ikka põhja keeratud olema jms.) omavad oluliselt suurt rolli korteriomandi küttekulude kujunemise osas.
36.KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muudatuses punkt 7.6.1. on kirjas, et MESA küttekulujaoturite lahenduse roll hoone küttekulude jaotamise juures on 70%, mitte 100%. Konstruktiivse koostöö ja suhtluse asemel on avaldaja otsustanud peale küttekulujaoturite lahenduse juurutamist keelduda sisulisest koostööst järjepidevalt nii KÜ juhatusega kui ka MESA tehnikutega. Avaldaja on 2019 aastal kahjustanud korteriühistu 05.06.2018 toimunud üldkoosoleku otsuse alusel korterisse 4 paigaldatud soojusmõõtureid (korteriühistu vara), mille tulemusel ei saa määrata korter 4 küttekehade soojusenergia osakaalu hoone soojusenergia hulgas. Samuti ei võimalda avaldaja ligipääsu korteriühistu seadmetele, tuvastavamaks kahjude ulatust ning teostamaks parandustöid.
37.KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, siis sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised. Antud juhul on koosolek kokku kutsutud kõiki nõudeid järgides ja selle üle vaidlust ei ole. Seega ei ole alust tuvastada otsuste tühisust. Samuti ei ole ülaltoodud otsused kuidagi vastuolus heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2). Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamist reguleerib KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab taotleda juhul, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Antud juhul ei esine ka kumbagi eeltoodud alust 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorra punktide 4 ja 5 all vastu võetud otsuste osas.
38.16.10.2020 menetlusdokumendis märkis puudutatud isik, et kuna avaldaja esitas oma täiendatud seisukohad 08.10.2020, siis puudutatud isik soovib täiendavalt selgitada avaldaja 08.10.2020 seisukohas toodud asjaolusid enne lahendi tegemist. Avaldajate seisukoht, et üldkoosolekul ei ole otsustanud soojakulujaoturite süsteemi paigaldamist, vaid justkui oleks otsustatud soojusarvestite paigaldamine, on eksitav ning ei vasta tõele. Puudutatud isik juhib tähelepanu, et 2016 üldkoosoleku otsuse sõnastuses on: „Paigaldada kõikidele radiaatoritele automaatsed küttekulu mõõtvad andurid. See teema vajab täiendavat uurimist (kuidas jaotada küttekulusid, kuidas tagada, et maja oleks soe jms.) Lähtuvalt EU direktiivist on sellise süsteemi paigaldamine paari aasta jooksul kohustuslik. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku panna hääletusele, kas me peaksime sellisesse süsteemi investeerima. Sealjuures andes juhatusele õiguse investeerida süsteemi, mis ei maksa rohkem kui 5000 EUR.“ ning 2018 üldkoosoleku otsuse sõnastuses: „Korteriühistu üldkoosoleku otsusega paigaldatakse kõikidesse korteritesse soojuskulu mõõturid ettevõttelt MESA. Soojuskulumõõturite paigaldamisel, toimuks edaspidi kulude mõõtmine ja jagamine. Tänu soojuskulumõõturitele saab kulusid jagada reaalse tarbimise alusel korteripõhiselt, mis on läbipaistev ja mõistlik lahendus kõigile korteriomanikele.“ ning 2020 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja p 7.6 sõnastuses: „7.6 Soojusenergia kulusid jagatakse vastavalt individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi mõõtmistulemustele. Tehnilise rikke korral toimub rikkeperioodil kulude jagamine korteriomandi reaalosa suuruse järgi. 7.6.1 Individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemist tulenevate kulude jaotamisel lähtutakse põhimõttest 70% muutuvkulud ja 30% püsikulud, mis põhineb individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi paigaldaja soovitusel.“ puudub sõna „Soojusarvesti“. MESA Soojuskulumõõturi puhul on iga radiaatori küljes on seade, millega mõõdetakse (Mõõtepõhimõte: kahe anduri süsteem) iga radiaatori tööd.
2-20-12410 Info saadetakse MESA keskseadmele, sellega toimub küttekulude jaotamine. Tegu on vastava valdkonna spetsialistide poolt soovitatud lahendusega.
39.Avaldajate väide, et kuna avaldajad ja veel mõned korteriomandite omanikud küsisid MESA Eesti OÜ’lt 2020 üldkoosolekul küsimusi, siis see tähendab justkui KÜ Roosikrantsi 13 juhatus andis alles 29.06.2020 üldkoosolekul korteriomanikele ülevaate küttekulujaoturite süsteemi juurutamisest ning seni lähtuti juhatuse antud ebaõigest ja eksitavast informatsioonist, on eksitav ja pahatahtlik. Ka avaldaja oma avalduses on välja toonud, et antud teemat on üldkoosolekutel käsitletud juba aastast 2018.
40.Avaldaja väide, et 2019. a toimunud veeavarii oli seotud Roosikrantsi 13 kortermaja kõigi omanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osaks oleva põrandakütte kollektori lekkega, ei ole tõene, kuna Roosikrantsi 13 põrandaküte kõigis korterites on ainult pesuruumides ja tualettides ning põrandaküte töötab elektriga. Veeavarii põhjuse osas puudutatud isik tugineb majahaldurilt saadud informatsioonile, kes omakorda sai vastava informatsiooni avaldajatelt.
41.Avaldajate seisukohad, et eelnevad korteriühistu otsused on tühised, ja et avaldajatel ei olnud võimalik oma seisukohti öelda ja küsimusi tõstatada, ei vasta tõele. Korteriomanikul on olnud võimalus osaleda isiklikult või esindaja kaudu kõigil üldkoosolekutel. Korteriomanikele on saadetud kõikide üldkoosolekute protokollid, kus on näha ka vastu võetud otsused ning lisamaterjalid. Seega avaldajatel on olnud võimalus tutvuda üldkoosoleku materjalidega omale sobival ajal ja kohas. Korteriomanikel, sh avaldajatel, on olnud võimalused oma seisukohti öelda ja küsimusi tõstatada. Samuti on avaldajatel olnud võimalused eelnevaid üldkoosoleku otsuseid vastavalt seadusele vaidlustada, kui avaldajate seisukoht oleks ka siis olnud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, või et avaldaja õigustatud huvid oleks muul moel riivatud. Korteriomanikud, sealhulgas avaldaja, ei ole neid võimalusi kasutanud ega eelnevaid üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.
42.Avaldajate seisukoht äripinna S2 alakütmise osas on paljasõnaline ning eksitav. Juhatus on uurinud äripinnal S2 (pindalaga 25,6 m 2) toimuvat väikeste keskküttekulude tõttu. Uurimise käigus on selgunud, et keskkütte vajadus antud äripinnal puudub, kuna väikesel pinnal on lillede hoidmiseks suured külmkapid, mis töötavad ööpäevaringselt ja 7 päeva nädalas ning seadmed kütavad väikese ruumi väga soojaks. Puudutatud isik on teadlik äripinna S2 valdajate soovist saavutada madalamat temperatuuri, kuid suurte külmkappide kondensaatoritest eralduvat soojust ei saa eraldi reguleerida. Vastavalt füüsikaseadustele soe õhk tõuseb üles, korter 4 alla. Seega ei saa väita, et korter 4-ga piirneval äripinnal S2 toimuks alakütmine. Saab väita, et äripinnal S2 köetakse peamiselt elektriga.
43.Avaldajate seisukoht, et KÜ Roosikrantsi 13 vara ei ole kahjustanud ja avaldaja on teinud igakülgset koostööd, ei vasta tõele. MESA seadmed paigaldati korteritesse august 2018. Avaldaja on 2019 aastal kahjustanud korterisse 4 paigaldatud soojusmõõtureid (korteriühistu vara), mille tulemusel ei saa määrata korter 4 küttekehade soojusenergia osakaalu hoone soojusenergia hulgas. Samuti ei võimalda avaldaja ligipääsu korteriühistu seadmetele, tuvastavamaks kahjude ulatust ning teostamaks parandustöid.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Avaldajad taotlevad Tallinn, Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020. a üldkoosoleku päevakorrapunktide 4 ja 5 all vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist või
2-20-12410 tühisuse tuvastamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk järgi hagita menetluses. Ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 on sätestatud, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut KrtS paragrahvis 29 sätestatud erisustega. TsMS § 614 lg-st 2 tulenevalt on nimetatud vaidluses menetlusosalisteks avaldajad ja korteriühistu. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg-test 1 ja 2 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus, hinnanud kirjalikus menetluses avaldajate ja puudutatud isiku seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
45.KrtS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus märgib, et avaldaja ei tugine asjaolule, nagu oleks vaidlusaluse korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid. Seega puudub kohtul alus tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisust KrtS § 29 lg 1 kohaselt.
46.Samuti puudub käesolevas asjas alus tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 regulatsiooni järgi. TsÜS § 38 lg 2 on sätestatud, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Nimetatud alustest võiks otsuste tühisuse hindamisel asjakohane olla üksnes avaldajate poolt väidetud vaidlusaluste otsuste vastuolu heade kommetega, sest muid TsÜS § 38 lg 2 ettenähtud asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.
47.Avaldajad väidavad, et vaidlusalused otsused on heade kommetega vastuolus ja tühised seetõttu, et KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosolekul võeti vastu KÜ Roosikrantsi 13 uus põhikiri ja kinnitati 2020. a majanduskava eelkõige nende korteriomanike häältega, kelle soojusenergia kulud uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 ja 2020. a majanduskavas sisalduva soojusenergia kulude jaotamise regulatsiooni tulemusena varasemaga võrreldes vähenevad kuni ca 2 korda (korterid nr 17, 20, 19, 3, 18, 5, 12, 14). Avaldajate hinnangul kasutasid need korteriomanikud otsuse tegemisel KÜ Roosikrantsi 13 liikmetena oma hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid KÜ Roosikrantsi 13 teiste liikmete, so avaldajate kahjuks. Kohus nimetatud avaldajate väidetega ei nõustu. Kohus märgib, et küttekulude vähenemine individuaalset mõõturite kasutamise tagajärjel on iseenesest õiguspärane ja aktsepteeritav tulemus, sest just sellel eesmärgil mõõtureid paigaldataksegi. Teistele korteriomanikele ei ole etteheidetav ja kohus ei näe midagi heade kommete vastast selles, kui korteriomanikud seaduses ettenähtud korras kokku kutsutud üldkoosolekul teevad otsuseid oma küttekulude vähendamiseks.
2-20-12410
48.Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, kui osadele korteriomanikele, sh avaldajatele olnuks kasulikum soojusenergia kulude jaotamisel endise soojusenergia ruutmeetripõhise jaotamise süsteemi säilimine. Vaidlusalused otsused on vastu võetud vastustaja põhikirjas ettenähtud korras nõutava häälteenamusega (vt tl 8-13) ning pole võimalik eeldada, et korteriomanike huvid otsuste vastuvõtmisel alati kattuksid. Korteriomaniku poolt oma hääleõiguse kasutamine seaduses ettenähtud korras kokku kutsutud üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks ei saa antud juhul olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtul puudub käesolevas vaidluses alus sekkuda korteriomanike pädevusse ja asuda vaidlusaluseid otsuseid hindama otstarbekuse seisukohast.
49.Avaldajad pole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust kaaluda vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste vastavust headele kommetele. Kohus ei näe midagi heade kommete vastast olukorras, kus korteriühistu on astunud samme, et tarbitud soojusenergiat mõõta igas korteris vastavalt reaalselt konkreetses korteris toimuva tarbimise mahu alusel. Riigikohtu 5. juuni 2019 otsuses nr 2-16-19017 p-des 26-27 on selgitatud, et „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kapitaliühingu juhtorgani otsus ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus otsustamine (K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, äärenr 1002). Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja leiab, et sama kohaldub ka tulundusühistu organite otsuste kohta." Kohtu hinnangul ei otsustatud Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosolekul midagi, mille sisu oleks vastuolus heade kommetega.
50.Kohus ei nõustu avaldajatega, nagu oleks KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosolekul vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 sisalduv soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon vastuolus KrtS §-ga 40, sest see ei olevat kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ning kahjustavat ülemääraselt avaldajate kui korteriomanike õigustatud huve. Tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tarbitud teenuse mahule on sätestatud KrTS § 40 lg 2 teises lauses ning kohtu hinnangul on tegemist mõistliku regulatsiooniga. Mh on 29.06.2020 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muudatuse punkti 7.6.1. kohaselt MESA individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi lahenduse roll hoone küttekulude jaotamise juures 70%, mitte 100% (mis põhineb individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi paigaldaja soovitusel).
51.Avaldajad ei ole esitanud andmeid oma küttekulude kohta pärast vaidlusaluste otsuste vastuvõtmist. Esitatud tõenditest nähtub, et korteriühistu 05.06.2018 üldkoosoleku otsuse alusel on ka avaldajate korterisse paigaldatud soojusmõõturid, kuid avaldaja pole võimaldanud neile ligipääsu (vt tl 31; 114-116). Seetõttu on avaldaja väited tema huvide väidetavast ülemäärasest kahjustamisest paljasõnalised. Avaldaja poolt esitatud fotod (vt tl 15, tl 103) ei tõenda, et avaldaja küttekulud oleksid vaidlusaluste otsuste tõttu suurenenud ainuüksi avaldajate korteriomandi asukoha tõttu või nagu tuleks avaldajatel lisaks iseenda kaasomandiga seotud
2-20-12410 soojusenergia kuludele kanda ka teiste korteriomanike kaasomandiga seotud soojusenergia kulusid.
52.Lisaks eeltoodule nähtub esitatud tõenditest, et soojusenergia kulusid jagamist vastavalt individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi mõõtmistulemustele on arutatud ja tehtud ettevalmistusi uuele süsteemile üleminekuks juba alates 2016 aasta korteriühistu üldkoosolekutest (vt tl 25-31). Ka avaldajad ise möönavad, et KÜ Roosikrantsi 13 liikmete korteritesse olid juba varasemalt testimiseks paigaldatud küttekulujaoturid MESA. Seega on korteriühistu kohtu hinnangul käitunud uuele süsteemile üleminekul igati vastutustundlikult ja ettearvatavalt. Asjakohatud on avaldajate väited varasemate üldkoosolekute otsuste tühisuse osas. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks puudub vajadus hinnata varasemate üldkoosolekute otsuste kehtivust. Samuti puuduvad andmed, et avaldajad oleks eelnevate üldkoosolekute otsuste kehtivust vaidlustanud. Paljasõnalised on avaldajate väited, nagu oleks KÜ Roosikrantsi 13 juhatus korteriomanikke, sh avaldajaid eksitusse viinud.
53.Kohus nõustub eelnevat arvestades vastustajaga, et vaidlusaluste otsustega kinnitatud soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon ei kahjusta avaldajate õigustatud huve ning sellise lahenduse eesmärk ei ole kohelda korteriomandeid ebavõrdselt. Puudub seaduslik alus vaidlusaluste 29.06.2020. a otsuste kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 1 on sätestatud, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused otsused ei ole vastuolus seadusega ega Roosikrantsi tn 13 korteriühistu põhikirjaga. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et avaldajate väitel jõustus KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020. a üldkoosolekul vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 põhikirja uus redaktsioon alles selle kohta korteriühistute registrisse registripidaja poolt kande tegemisest 10.08.2020. a. Asjaolu, et põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest, ei tähenda, et korteriomanikud ei võinud korteriühistu majanduskava kinnitamisel lähtuda samal üldkoosolekul varasemalt vastuvõetud muudetud põhikirjast (vt tl 8-11). Samuti andis korteriühistu põhikirja varasema redaktsiooni p 6.1. üldkoosolekule pädevuse otsustada kulude kandmise osas erinevalt proportsionaalsest ruutmeetripõhise jaotuse põhimõttest (vt tl 13 pöördel).
54.Kohtu hinnangul ei saa avaldajad vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda ka TsÜS § 38 lg 4 teises lauses sätestatud piirangu tõttu, mille kohaselt „organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.“ Kohus loeb asjas esitatud Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.2020. a üldkoosoleku protokolli alusel tuvastatuks, et üldkoosolekul osalenud avaldajad ei esitanud vastuväidet üldkoosolekul päevakorra punkti 4 ega päevakorra punkt 5 all vastu võetud otsuse suhtes. 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 esitas avaldaja eriarvamuse korter 20 omaniku esindusõiguse osas, kuid mitte otsuse sisu ja uue põhikirja sõnastuse osas (vt tl 8 pöördel). Käesolevas menetluses ei ole korter 20 esindusõiguse küsimus enam vaidluse all, seega ei ole avaldajad esitanud selliseid vastuväited 29.06.2020 vastuvõetud korteriühistu põhikirja muudatustele, mis andnuks avaldajale aluse nõuda vastava otsuse kehtetuks tunnistamist käesolevas menetluses esitatud argumentidele tuginedes. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 osas (2020 majanduskava kinnitamine) avaldajad mingeid eriarvamusi ei esitanud (vt tl 9). Paljasõnaline on avaldajate väide, nagu oleksid nad siiski esitanud 29.06.2020 üldkoosolekul oma
2-20-12410 eriarvamused nii päevakorrapunktis 4 kui päevakorrapunktis. Täielikult paljasõnaline on ka avaldajate väide, mille kohaselt „See, et päevakorrapunkti nr 5 all on eriarvamuse esitajana üldkoosoleku protokolli kantud ainult P ei muuda olematuks fakti, et ka X oma eriarvamuse päevakorrapunkti nr 5 raames üldkoosolekul esitas.“ Avaldajad pole nimetatud väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit, samuti ei ole avaldajad väitnud, et korteriühistu 29.06.2020 üldkoosoleku protokoll oleks võltsitud või et avaldajate väidetavate eriarvamuste protokollimisest oleks keeldutud.
55.Tulenevalt eeltoodut jätab kohus avalduse täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei pea kohus menetlusökonoomia kaalutlustel oluliseks anda hinnangut 2019. a toimunud veeavarii põhjustele.
56.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab avalduse rahuldamata ning vaidluse asjaolusid arvestades leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
57.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Puudutatud isiku 16.10.2020 menetlusdokumendi kohaselt on puudutatud isiku menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kokku summas 768 eurot, sh 1) Kohtuvaidluse dokumentidega tutvumine ja puudutatud isiku seisukoha koostamine 17.09.2020 – 3 tundi , tunnitasu 80 eurot +KM, kokku on tasu 288 eurot; 2) Avaldaja menetluskuludega tutvumine ja vastuväite koostamine – 1 tund, tunnitasu 80 eurot +KM, kokku on tasu 96 eurot; 3) Avaldaja 08.10.2020 seisukohaga tutvumine, kliendiga suhtlus – 1 tund; täiendava seisukoha koostamine – 3 tundi, kokku 4 tundi, tasu 384 eurot. Puudutatud isik kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.
58.Avaldajad on seisukohal, et KÜ ́l Roosikrantsi 13 puudus tegelik vajadus lepingulise esindaja menetlusse kaasamiseks ja seega ei ole KÜ Roosikrantsi 13 lepingulise esindaja õigusabikulud antud juhul TsMS § 175 lg 1 esimese lause mõttes üldse vajalikud ega põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt paluvad avaldajad kohtul hinnata, millises ulatuses on KÜ Roosikrantsi 13 õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses KÜ Roosikrantsi 13 seaduslik esindaja.
59.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 96 eurot/h koos käibemaksuga on iseenesest mõistlik. Kohus ei nõustu avaldajatega, et puudutatud isikul puudus tegelik vajadus lepingulise esindaja menetlusse kaasamiseks. Kohus märgib, et avaldajad on panustanud käesolevasse menetlusse ise märkimisväärselt palju ressurssi (sh avaldajate lepingulise esindaja kulu kokku 8262 eurot), mistõttu on aktsepteeritav, et ka puudutatud isik kasutas oma õiguste kaitseks lepingulise esindaja abi. Seejuures on puudutatud isiku kulud õigusabile rohkem kui 10 korda väiksemad
2-20-12410 kui avaldajate endi õigusabikulud. Hinnates puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu, leiab kohus siiski, et puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa kokku 4 h. Kohus võtab seejuures arvesse, et kohus ei olnud palunud puudutatud isikul esitada 16.10.2020 menetlusdokumenti ning see dokument ei olnud asja lahendamise suhtes määrava tähtsusega. Seega vähendab kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu 4 h võrra. Kokkuvõttes on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud summas eurot (4 h x 96). Kohus mõistab avaldajatelt solidaarselt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 384 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajatel tasuda puudutatud isikule käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
60.Kuna menetluskulud jäävad avaldajate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtulahendiga kindlaks määrata avaldajate menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
61.TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 617 lg 2 on sätestatud, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.