Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
A A hagi mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 023/2020/595 Hagihind 3500 eurot Hageja: A Ait (isikukood x, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, e-post [email protected]); Kostja: mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn, e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: J A (e-post xx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada A A hagi mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 023/2020/595 osaliselt.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-15278 kinnitati hageja ja kostja vaheline avaldus, milles paluti kinnitada pooltevaheline maksekäsk koos maksegraafikuga võla tasumiseks. Vastavalt kohtu poolt kinnitatud ja jõustunud lahendile kohustus hageja tasuma kostjale igakuiselt 30 eurot alates 31.07.2013 kuni 31.10.2031. Hageja sai kohtutäitur Priit Petterilt 15.04.2020 täitmisteate täiteasja nr 023/2020/595 alustamise kohta koos nõudega tasuda kostjale 3179,90 eurot. Hageja päringule täitemenetluse alustamise põhjuste kohta kohtutäiturile vastas täitur, et „Tsiviilasja nr 2-13-15278 põhinõue kokku oli 6391,16 eurot, millest olete sissenõudjale vabatahtlikult tasunud 3211,26 eurot. Täitmisele esitati tsiviilasja nr 2-1315278 põhinõude jääk summas 3179,90 eurot“.
2.Päringule selle kohta, mis põhjusel kostja täitemenetlust alustas, vastas kostja, et maksegraafik on täitmiseks ja suhelge edasi täituriga. Sisulisi põhjendusi või arvestust, kuidas võlg on kujunenud, kostja ei esitanud ega selgitanud, kuidas ja mis põhjusel ta täitemenetluse alustas. Kostja ei selgitanud oma vastuses ka seda, miks ta asus täitma nõuet osas, mis on ajatatud ja millisest õiguslikust alusest tulenevalt ta seda teeb. Vastavalt Pärnu Maakohtu määrusele kinnitas kohus maksekäsu koos maksegraafikuga võla tasumiseks. See omakorda tähendab, et kostja ei saa alustada hageja suhtes täitemenetlust nende nõuete osas, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks.
3.Kostja nõue hageja vastu on vastavalt ajagraafikule nii rahuldatud kui ka ajatatud. Kostja ei saa hageja vastu esitada täitmisavaldust nõuete osas, mille tasumise tähtaeg vastavalt jõustunud kohtulahendile ei ole veel saabunud. Seega puudus kostjal 14.04.2020 täitemenetluse alustamiseks ja selle jätkamiseks õiguslik alus. Kuna kostjal täitemenetlust alustades dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet ei olnud, ei ole kostjal hetkel nõuet hageja vastu, mida täitemenetluses täita.
4.Avaldusest kohtutäiturile nähtub, et hageja väidetav võlg kostja ees on kokku 3179,90 eurot. Kostja vastuse lisast nr 1 on aga näha, et hagejalt laekumata regressi summa on kokku 2889,29 eurot. Summad, mis on kostja enda dokumentides näidatud, erinevad. Endiselt puudub sisuline selgitus, miks esitas kostja täitmisele kogu nõude, mitte sissenõutavaks muutunud nõude, mis tal hageja vastu täitemenetluse alustamise hetkeks väidetavalt oli.
5.Pärnu Maakohtu määrusega kinnitati maksekäsk koos maksegraafikuga. Seega kostja ei saa alustada hageja suhtes täitemenetlust nende nõuete osas, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja arusaam selle kohta, et tal justkui oleks õigus pöörata sissenõue ka nõude sellele osale, mis ei ole muutunud sissenõutavaks, ei ole õige ega tugine seadusele. Hageja palub hagi rahuldada ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 023/2020/595 lubamatuks.
Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hagile vastu. 26.06.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-15278 koostas Pärnu Maakohus hagejale maksekäsu, millega ühtlasi kinnitas lisana maksegraafiku. Hageja kohustuseks jäi maksekäsu kohaselt alates 31.07.2013 kuni 31.10.2031 tasuda kostjale igakuiselt 30 eurot. Hageja tasus LKF-ile pärast maksekäsku vahemikus 31.07.2013 kuni 14.01.2020 1730 eurot. Hageja ei pidanud maksegraafikust korrektselt kinni, kostja kahjukäsitleja oli sunnitud hagejale saatma mitmeid meeldetuletusi, millel oli hoiatus, et kui hageja maksegraafikut ei täida, siis edastab kostja nõude täiturile. Pärast meeldetuletuste saamist jätkas hageja tavaliselt kohustuse täitmist. Paraku 2018 ja 2019 muutusid maksed väga kaootiliseks. Viimase makse enne nõude täiturile edastamist 14.04.2020 sooritas hageja 14.01.2020. Hageja tasus maksekäsust enne täiteavalduse esitamist vabatahtlikult 1 730 eurot.
7.Kohus selgitas määruses 2-13-15278 pooltele, et maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule (TsMS § 489 lg 7) ning kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina (TsMS § 489 lg 21). Ühtlasi rõhutas kohus kostjale, et kui võlgnik ei täida maksekäsku vabatahtlikult, siis esitage kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli hageja võlgnevus kostja ees täiteavalduse esitamise seisuga 700 eurot. Hageja oleks pidanud tegema kostjale täiteavalduse esitamise hetkeks 81 osamakset kogusummas 2 430 eurot. Reaalselt oli hageja tasunud 1 730 eurot.
8.Kostja on seisukohal, et maksekäsu täitmisele pööramisega kogu tasumata nõude osas on samuti seadusega kooskõlas ega riku hea tava ja mõistlikkuse põhimõtet. Võlgnevuse oluline vähendamine ning maksekäsu menetluses maksegraafikuga nõustumine osamaksetena tasumiseks, summas 30 eurot kuus, oli kostja poolt hagejale selge vastutulek. Hageja, jättes maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata, on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostjal puudus täiteavalduse esitamise hetkeks usaldus, et edaspidi asub hageja maksegraafikut järgima.
9.TsMS § 489 lg 21 kohaselt jääb maksegraafik endiselt maksekäsuks. Maksegraafiku kinnitamise kohta ei kohaldu kompromissi kohta sätestatu. Seega kehtib ka TsMS § 489 lg 7, mille kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Eeltoodust tulenevalt on kogu nõue sissenõutav ning pole seaduslikku takistust maksegraafiku kogu mahus täitmisele pööramiseks kui võlgnik maksegraafikut ei täida. Täitmisele pööramisel tuleb arvestada üksnes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Käesoleval juhul, jättes kokkulepitud ja väga humaanse maksegraafiku järgimata, oli hageja kaotanud kostja ees igasuguse usalduse, mistõttu nõude kogu mahus täitmisele pööramine oli igati põhjendatud. Maksegraafikuga ei looda erinevalt kompromissist uusi õigussuhteid (VÕS § 578 lg 2). TsMS § 489 lg 21 kohaselt jääb kohtu poolt kinnitatud maksegraafik endiselt maksekäsuks. Seega kehtib ka TsMS § 489 lg 7, mille kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Eeltoodust tulenevalt on kogu nõue sissenõutav ning pole seaduslikku takistust maksegraafiku kogu mahus täitmisele pööramiseks kui võlgnik maksegraafikut ei täida. Täitmisele pööramisel tuleb arvestada üksnes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
10.TMS § 221 lg 1 on kostja arvates kohaldatav siis, kui võlausaldaja pööras pahauskselt nõude täitmisele ehkki tasumine oli kokkuleppeliselt ajatatud ning võlgnik täitis nõuetekohaselt maksegraafikut või kompromissi. Praegusel juhul pole hageja pahauskselt kokkulepitud maksegraafikut täitnud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Asjas puudub vaidlus, et Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määrusega (tlk 5-8) tsiviilasjas nr 2-13-15278 kinnitati hageja ja kostja vaheline avaldus, milles paluti kinnitada pooltevaheline maksekäsk koos maksegraafikuga võla tasumiseks. Vastavalt kohtu poolt kinnitatud ja jõustunud lahendile kohustus hageja tasuma kostjale igakuiselt 30 eurot alates 31.07.2013 kuni 31.10.2031. Hageja sai kohtutäitur Priit Petterilt 15.04.2020 täitmisteate (tlk 9) täiteasja nr 023/2020/595 alustamise kohta koos nõudega tasuda kostjale 3179,90 eurot.
13.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 023/2020/595 lubamatuks, kuna hageja on tasunud võlgnevust 26.06.2013 määrusega ettenähtud graafiku alusel ning kostja nõue ei ole ülejäänud osas muutunud sissenõutavaks. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ning leiab, et kostjal esineb alus nõuda sundtäitmist, kuna 26.06.2013 määruse kohaselt kuulub maksekäsk viivitamatult täitmisele.
14.Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
15.Kohus märgib, et antud juhul on täiteasjas nr 023/2020/595 täitedokument Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määrus. Nimetatud määrusega on kohus kinnitanud kooskõlas TsMS § 489 lõikega 21 maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku võla tasumiseks. TsMS § 489 lg 21 kohaselt, kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikule ja selle kinnitamisele kohtu poolt ei kohaldata käesolevas seadustikus kompromissi kohta sätestatut.
16.Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus nõuda hagejalt Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määruse alusel võlgnevuse tasumist vastavalt määrusele lisatud graafikule, s.o graafikus nimetatud summades ja tähtaegadeks. Kohus leiab, et nimetatud graafiku alusel saab kostja nõuda üksnes neid summasid, mis on muutunud sissenõutavaks, s.o, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Kohus ei nõustu kostja arusaamisega sellest, et olukorras, kus Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määruses on märgitud, et makskäsk kuulub viivitamatult täitmisele, on kostjal õigus nõuda täitmist ka nende summade osas, mis ei ole graafiku järgi muutunud sissenõutavaks. Kohus märgib, et ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on seoses TsMS § 489 lõikega 21 selgitatud, et tegemist on olukorraga, kus võlgnik tunnistab võlga makseettepanekus nimetatud ulatuses, kuid võlgnik ja avaldaja on jõudnud kokkuleppele, et võlgnik tasub võla ositi. Sellest tulenevalt kinnitab kohtunikuabi maksegraafiku lisaks maksekäsu tegemisele. Maksegraafik kehtib neljanda lause järgi koos maksekäsuga täitedokumendina. Seega on olukorras, kus võlgnik on nõustunud võla tasumisega, avaldajal siiski võimalik
täitemenetlust alustada, kuid tulenevalt kinnitatud maksegraafikust ei saa kohtutäitur võlgnikult kogu summat korraga sisse nõuda, vaid peab lähtuma kokkulepitud tasumise tähtpäevadest, osamaksete suurusest ja tasumise korrast (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Villu Kõve jt, lk 210).
17.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal on õigus hagejalt nõuda täiteasjas nr 023/2020/595 üksnes nende summade tasumist, mis olid 14.04.2020 täitmisavalduse esitamise ajaks muutunud Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määrusele lisatud maksegraafiku alusel sissenõutavaks, s.o mille tasumise tähtpäev oli möödunud, kuid mida hageja ei olnud veel kostjale tasunud. Kohus on nimetatud asjaolusid pooltele selgitanud ka 17.08.2020 e-kirjas (tlk 34).
18.Pärnu Maakohtu 26.06.2013 määrusele lisatud maksegraafikust nähtuvalt pidi hageja tasuma kostjale vahemikus 31.07.2013 kuni 31.03.2020 81 osamakset summas 30 eurot, seega kokku 2430 eurot. Hageja on avaldanud, et hageja on nimetatud ajavahemikus tegelikkuses teinud kostjale ülekandeid summas 1730 eurot (tlk 37). Kostja nimetatud asjaolu ei vaidlusta (tlk 44). Seega on hageja sissenõutavaks muutunud võlgnevus kostja ees 14.04.2020 seisuga 700 eurot. Ülejäänud osas on hageja võlgnevus ajatatud ega olnud veel sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb TMS § 221 lg 1 alusel rahuldada osaliselt ning sundtäitmine tuleb täiteasjas nr 023/2020/595 lubamatuks tunnistada 700 eurot ületavas osas.
19.Kohus on käesolevas asjas 15.06.2020 määrusega kohaldanud hagi tagamist. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt ja tuvastas, et täitemenetlus on lubatav 700 euro ulatuses, tuleb kooskõlas TSMS § 386 lõikega 4 tühistada 15.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetlus täiteasjas nr 023/2020/595 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, 5 alusel on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.