Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Avalduse kohaselt xxxxx xx x korteriühistu põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liikmel kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on põhikirja punkti 4.3.2 kohaselt ühistul õigus nõuda kohustuse täitmist kohtu kaudu. Käesolevaks ajaks on korteriühistu põhinõude suurus ja hagi hind 1458,85 eurot perioodi 20172019 eest. Avaldaja täiendab, et Vee- ja kanalisatsiooniteenust pakub Tõrvandi piirkonnas Tartu Veevärk AS, kaugküttevõrgu operaator on SW Energia OÜ ning elektrivõrguteenust pakub Elektrilevi OÜ. Ettevõtete selgitustest nähtub, et kõikide eelpool nimetatud teenusepakkujate mõõtevahendid on taadeldud tähtajaliselt, mistõttu puudub kahtlus selles osas, nagu oleks mõõtmistulemused olnud ebatäpsed. Teenused, mille osas on arved koostatud, on soojusenergia (arvestatakse korteriomandi m2 kohta), üldelekter (üldelektri näit jagatuna korterite arvule) ning haldustasu, heakord, hooldustasu ja remondifond (arvestatakse korteriomandi m2 kohta). Asjast puudutatud isik leiab, et arve ei saa olla ühegi maksenõude aluseks. On palunud arve põhjendada ja põhistada. Arvet võib esitada aga on teada, et tegu on teenusarvetega ning nende aluseks on mingid näidud. Asjast puudutatud isikule pole selgitatud kuidas need näidud tekivad ja kuidas need jagatakse. Samuti, kas mõõtjad on taadeldud ja hooldatud. Asjast puudutatud isik on pöördunud KÜ poole palvega anda talle aru mis näidust mis näiduni üldse arvestus toimub ning kuidas, kuid vastust ei ole saanud. 18.06.2020 telefonitsi ärakuulamisel jäi asjast puudutatud isik eelosundatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik esitas maakohtus vastuväite, et arvetel märgitud summade kujunemine (vesi, küte, elekter jm) on ebaselge. Seejärel esitas avaldaja tõendid arvetel märgitud summade

tõendamiseks. Samuti andmed AS Tartu Veevärk, SX Energia AS ja Elektrilevi OÜ mõõtjate taatlemiste ja algnäitude kohta. Kohus leiab, et kõik arved (digitl 94-114) on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Asjast puudutatud isik ei ole arvetel märgitud summasid sisuliselt vaidlustanud. Vastavalt Xxxxxx xxxx, Xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx xkorteriühistu 27.06.2017.a põhikirja kohaselt on elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbeliste maksete aluseks kütte, üldelektri vesi- ja kanalisatsiooni tarnija poolt esitatud arved (KÜ põhikiri punktid 4.2.6.1.-4.2.6.11) (digi tl 34-41). Asjast puudutatud isiku taotlusel on (arvetel märgitud summade kujunemise jälgitavuse tagamiseks) kohtule esitatud andmete kohaselt tuvastatav, et Olme OÜ esitatud arvete kohaselt on arvestatud haldustasu 0,10 eurot ruutmeetri kohta, heakord 0,03 eurot ruutmeetri kohta ja hooldustasu 0,03 eurot ruutmeetri kohta, ilma käibemaksuta (digi tl 130- 155). xx xxxxxxxx xxxxx on esitanud arved asjast puudutud isikule arvestusega üldpinna, köetava pinna ja arvestusliku pinna suuruseks 33,10m2. Soojusenergia hind kujuneb SW Energia esitatud arvete alusel, mis jagatakse köetava pinnaga (digi tl 156-175). Andmed tarbitud vee kohta esitab korteriomanik iga kuu lõpus vastavalt oma veearvesti näidule. KÜ arvel on nähtavad nii näidud, tarbitud vee kogus, kui maksumus. Kohus leiab, et asjast puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal puudub kohustus korteriühistu ees, samuti seda, et kohustus on kohaselt täidetud. Avaldaja nõuab asjast puudutatult isikult võlgnevust perioodi eurot perioodi 2017-2019 eest 1458,85 eurot. TsMS § 231 lõikest 4, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest, eeldatakse et vastaspool on omaksvõtnud talle esitatud asjaolud. Kohus kohaldab käesolevas tsiviilasjas TsMS § 231 lg-t 4 ning eeldab avaldaja esitatud asjaolude omaksvõttu asjast puudutatud isiku poolt, sest asjast puudutatud isik tema poolt taotletud (arvetel märgitud summade päritolu kohta) kohtule esitatud andmeid sisuliselt ei vaidlustanud. Asjast puudutatud isik ei ole arvetel märgitud summasid seega sisuliselt vaidlustanud. Eeltoodu alusel mõistab kohus asjast puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1458,85 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.