Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Pühameeste Jahiseltsil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja liige. 31.10.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et hageja on arvatud juhatuse otsusega kostja liikmete seast välja, kuna hageja on rikkunud jahieeskirja, jahieetikat või -distsipliini. Hageja leiab, et nimetatud juhatuse otsus on vastuolus kostja põhikirjaga, kuna täidetud ei olnud põhikirjast tulenevad eeldused hageja väljaarvamiseks. Seda, et hageja oleks käitunud vastuolus kostja eesmärkidega, on kostja asunud väitma alles kohtumenetluses. Hageja lindistas 27.10.2019 vestlust, mille osapooled olid hageja, A S ja tema elukaaslane T M (kes ei ole kostja liige), J A ning S T. Tegemist ei olnud kostja organi koosolekuga. Vestlus oli suures osas tavapärane sotsiaalne suhtlus. Hageja avaldas salvestise üksnes A Tile, kes on kostja juhatuse liige. A. T lubas R K ka salvestise kuulamise juurde, st salvestise tegi R. Kle teatavaks hageja ise. Vestlus puudutas mh ühe kostja liikme rikkumisi jahidistsipliinis, mida hageja oma tegevusega ei saanud kuidagi mõjutada, hageja tegu ei puuduta kostja võimalust rikkumistele reageerida. Hageja tegu ei seondu jahikultuuri või -tegevuse arendamise takistamisega. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja juhatuse otsus, millega hageja arvati välja kostja liikmete hulgast. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Kostja heidab hagejale ette järgmist. 27.10.2019 külastas kostja juhatuse liige J A kostja liiget A Si, kus viibisid ka hageja ja S T. Külaskäigul arutasid J. A ja S. T probleemseid kohti kostja tegevuses, täpsemalt joobes jahilkäimise problemaatikat. Selle vestluse juures viibis ka hageja, vestluses sisuliselt osalemata. Keset vestlust hageja eemaldus, kuid jättis oma telefoni vestluse juurde laua peale. Sama päeva õhtul sai J. A teiselt juhatuse liikmelt teada, et hageja oli salvestanud tema vestlust S. Tiga ning mänginud selle salvestise ette ka juhatuse liige A Tile. Kuna A. Til viibis sel ajal külas R K, oli ka tema kutsutud salvestist kuulama. 30.10.2019 otsustas juhatus hageja liikmete hulgast välja arvata. Hageja otsustati välja arvata põhikirja p 3.7 alusel, so tegutsemine vastuolus kostja eesmärgiga. Kostja eesmärkidega ei ole kooskõlas liikme tegevus, millega salvestatakse salaja teiste liikmete vestlust ning asutakse seda naeruvääristaval kombel levitama, seda enam kui vestlus käsitleb kostja liikmete problemaatilist käitumist ja jahidistsipliini eiramist. Vestluse salaja salvestamise ja levitamisega rikkus hageja eetilisi norme ning käitus vastuolus eesmärgiga tõsta jahikultuuri taset ning arendada jahimeeste tegevust. Hageja käitus nimetatud eesmärgile isegi vastupidiselt, kitsendades juhatuse võimalusi võtta ette tegevusi vestluses kajastatud distsiplinaarrikkumiste piiramiseks (salvestamise ja sõnavõttude naeruvääristamise läbi üritas hageja takistada rikkumistele reageerimist). Kostja liikmete seas esineb konsensuslik arusaam, et hageja tegevus ei olnud kooskõlas kostja eesmärkidega.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab kostja juhatuse koosoleku protokolli (lk 32g-32h) alusel, et kostja juhatus otsustas 30.10.2019 arvata hageja kostja liikmete seast välja.
4.MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Tulenevalt MTÜS § 24 lg 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.
5.Hagejal kostja liikmena on õigus nõuda juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist tulenevalt MTÜS § 24 lg 3 ja 7. Pooled vaidlevad, kas juhatuse 30.10.2019 otsus oli kooskõlas kostja põhikirjaga.
6.Kostja põhikirja (lk 6-8p) p 3.7 kohaselt võib liikme seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei järgi põhikirja sätteid. Seltsist väljaarvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult teatada. Väljaarvatud seltsi liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist seltsi üldkoosoleku poolt. Seltsi liikme võib seltsist välja arvata, kui: liige on rikkunud jahieeskirja, jahieetikat või -distsipliini; liige pole tasunud majandusaasta lõpuks liikmemaksu; liige pole osalenud aasta jooksul ühelgi üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritusel, samuti pole osa võtnud ulukite hooldamistöödest; liige on kahjustanud ühingu mainet ja/või ei ole tegutsenud kooskõlas seltsi eesmärgiga.
7.Nähtuvalt kostja 31.10.2019 e-kirjast hagejale (lk 5p), teatas kostja juhatus 31.10.2019, et hageja on välja arvatud seoses distsipliini rikkumisega, mis seisnes jahikaaslaste eravestluse salaja salvestamises ja levitamises, millega hageja rikkus seltsi eetilisi norme ja käitus ebaeetiliselt. E-kirjas on välja toodud põhikirja p 3.7 alapunkt, mis puudutab jahieeskirja, jahieetika või -distsipliini rikkumist. Kohtumenetluses on kostja asunud seisukohale, et hageja on välja arvatud p 3.7 alapunkti alusel, mis puudutab tegutsemist vastuolus seltsi eesmärgiga. Põhikirja p 2.1 kohaselt seltsi tegevuse eesmärgiks on jahimeeste tegevuse arendamine, jahikultuuri taseme tõstmine, jahimeeste koolitamine, ulukite hooldamine, jahiturismiga tegelemine, jahisaaduste turustamine ning selle tegevusega seotud ürituste korraldamine. Kostja esitatud 08.09.2020 üldkoosoleku protokoll (lk 66-68) ei sisalda teavet kostja tegevuse eesmärkide kohta vaidlustatud otsuse tegemise seisuga, asjaolu, kuidas üldkoosolek on otsustanud kompromissivariantide üle, ei seondu kostja eesmärkide sisustamisega.
8.Pooled ei vaidle, et hageja salvestas 27.10.2019 salaja A. Si kodus toimunud jutuajamist ning mängis salvestise hiljem samal päeval ette kostja juhatuse liikmele A. Tile selliselt, et seda kuulis ka kostja liikmeks mitteolev R. K. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud tegevus on hinnatav tegutsemisena vastuolus kostja eesmärkidega. Kostja väljatoodust ei selgu, kuidas salvestise ettemängimine takistab kostjal reageerimast vestluses väidetavalt kajastatud teabele, et keegi kostja liikmetest on käinud jahil joobes olekus. Reageerimise võimalust ei saa mõjutada ka asjaolu, kuidas hageja salvestise esitamisel käitus. Veenev ei ole väide, et hageja eesmärk oli saata laialdane signaal, et distsipliini rikkumisele tähelepanu juhtivad inimesed pannakse nö löögi alla ning seeläbi normaliseerida arenenud jahikultuuriga vastuolus olevat käitumist, kuivõrd vaidlus puudub, et hageja esitas salvestise üksnes kostja juhatuse liikmeks
olevale A. Tile (mille juures juhtus viibima ka R. K), mitte ei edastanud salvestist näiteks kõikidele kostja liikmetele või avalikkusele. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et hageja tegu jahikultuuri taseme mõjutamisega ei seondu. Nimetatut toetab ka asjaolu, et ka kostja ise ei ole hagejale väljaarvamise otsustamisel jahikultuuri negatiivset mõjutamist ette heitnud. Juhatuse 30.10.2019 koosoleku protokolli kohaselt oli päevakorras „hageja - vestluse salvestamine salaja“ ning 31.10.2019 e-kirjas on hagejale ette heidetud ebaeetilist käitumist. Kohus on seisukohal, et kahtlemata on ükskõik kelle vestluse salaja salvestamine hinnatav moraalselt taunitava ning ebaeetilise käitumisena, kuid kostja põhikiri ei näe ette, et liikme võiks välja arvata mistahes ebaeetilise teo eest. Jahipidamise ning seeläbi jahieetikaga hagejale etteheidetav tegu ei seondu.
9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja juhatuse 30.10.2019 otsus hageja väljaarvamiseks ei olnud kostja põhikirjaga kooskõlas, kuna täidetud ei olnud ükski põhikirja p 3.7 sätestatud eeldus väljaarvamise otsustamiseks. Kohus rahuldab hageja nõude nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks vastuolu tõttu põhikirjaga MTÜS § 24 lg 1 alusel.
10.Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate faktiliste asjaolude kohta ettekanne jahieetikast (lk 59-65p), vabaühenduste sisedemokraatia uuring (lk 69-141) ning kompromissettepanek (lk 145-145p). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
11.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivule 300 eurot ning lepingulisele esindajale 3 301,18 eurot (sh käibemaks), millele lisandub esindaja kulu seoses kohtuistungil esindamisega.
13.Hagi esitamiselt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 300 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on lõiv tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: Toiming hagi koostamine koos seonduvate toimingutega (04.11-07.11.19 toimingud) hagi täpsustamisega seonduvad toimingud (18.11-06.12) suhtlus seoses menetlusse võtmisega ja kohtumäärustega tutvumine (27.0112.02) taotlusega tutvumine seonduva suhtlusega (20.02-17.03) kostja vastusega tutvumine koos seonduvate toimingutega (26.03-27.03) vastuse koostamine kostja vastusele koos seonduvate toimingutega (01.0408.04) suhtlus seoses eelistungi kooskõlastamisega (15.04-27.04) eelistungil osalemine koos ettevalmistamise ja seonduvate toimingutega (04.08-06.08) kompromisslepingu koostamine koos seonduva suhtlusega (18.08-15.09)
Aeg (h) 2,95 0,68 0,2
0,4 0,8 7,38 0,18 2,17 0,45
01.10 menetlusdokumendi koostamine koos vastaspoole taotlusega esialgse tutvumisega 08.10 seisukoha koostamine ja vastaspoole esitatuga tutvumine (08.1009.10) kohtuistungiks valmistumine (13.10)
KOKKU
0,95 2,43 1,05 19,64
15.Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt põhjendamatu. Sh on põhjendatud ajakulu vastamiseks kostja vastusele ning 08.10 seisukoha koostamiseks. Nimetatud dokumentide maht on vastavalt 11 ja 6 lehekülge. Eelistung kestis protokolli kohaselt 28 minutit, kuid põhjendatud on ka ajakulu ettevalmistumiseks, kuna istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Samal põhjusel on põhjendatud ka ajakulu põhiistungiks valmistumiseks, mis kestis protokolli kohaselt 21 minutit ehk 0,35 tundi.
16.Esitatu kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusteenust hinnaga 140 eurot tund (ilma käibemaksuta), mis ei ületa keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu.
17.Hageja lepingulise esindaja kulu kokku on seega 2 798,6 eurot (19,64 x 140 + 0,35 x 140). Vastavalt TsMS § 174 lg 10 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb esindaja kulu välja mõista koos käibemaksuga 20%, so 559,72 eurot.
18.Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 3 658,32 eurot (300 + 2 798,6 + 559,72). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3 658,32 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.