Omega Invest OÜ hagi L. J. vastu põhivõlgnevuse 4947,60 euro, intressi 720,67 euro, viivise 674,24 euro ja kahju 100 euro nõudes
Tsiviilasja hind
6442,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood: 10866568; Mustamäe tee 16,10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: A.-L. V. (OK Incure OÜ; Mustamäe tee 16,10617 Tallinn; e-mail: xxx) Kostja: L. J. (isikukood: xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx; xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt L. J. hageja Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4903,73 eurot, intress 720,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 337,79 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 43,87 euro, kahju summas 100 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 336,45 euro osas.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Toimetada käesolev otsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 510,60 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
2-19-131374 Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi L. J. vastu põhivõlgnevuse 4947,60 euro, intressi 720,67 euro, viivise 674,24 euro ja kahju 100 euro nõudes.
2.Hageja nõude aluseks on kostja ja OÜ Omaraha vahel 28.08.2018.a sõlmitud laenuleping nr S182147374, mille alusel väljastati kostjale laen summas 950 eurot, 31.10.2018.a sõlmitud laenuleping nr S182286698, mille alusel väljastati kostjale laen summas 780 eurot ning 12.01.2019.a sõlmitud laenuleping nr S192463304, mille alusel väljastati kostjale laen summas 3320 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu öeldi laenulepingud üles ja loovutati olemasolevad nõuded kostja vastu hagejale. Laenuleping nr S18214737 tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 25% aastas, laenulepingu nr S182286698 kohaselt koguintressi määraks 22% aastas ning laenulepingu nr S192463304 29% aastas. Hageja märkis, et tal on õigus nõuda viivist intressiga võrdses määras. Seega laenuleping nr S18214737 viivise määr on 0,069% päevas, laenulepingu nr S182286698 viivise määr on 0,061% päevas ning laenulepingu nr S192463304 viivise määr on 0,080% päevas. Hageja selgitas, et kuna tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
2-19-131374 märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 14.09.2020.a dokumentide hoiustamisega (TsMS § 327 lg 2 ja 3). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
4.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Kohus leiab, et OÜ Omaraha on sõlminud kostjaga eelnimetatud lepingud oma majandusvõi kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
6.Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse kokku 4947,60 eurot. Hageja selgitas, et laenuleping nr S182147374 alusel väljastati kostjale laenu summas 950 eurot. Kostja on kohustuse katteks teinud osamakseid summas 189,02 eurot, mille on arvestatud 76,09 eurot põhivõla, 112,86 eurot intressi ja 0,08 eurot viivise katteks. Hageja palus mõista eelnimetatud lepingu alusel põhivõlgnevuse summas 873,92 eurot. Kohus rahuldab eelnimetatud nõude osaliselt summas 873,91 eurot (950 – 76,09). Laenuleping nr S182286698 alusel väljastati kostjale laenu summas 780 eurot. Kostja tasunud 99,86 eurot kohustuse katteks, millest 43,15 eurot on arvestatud põhivõla, 56,66 eurot intressi ja 0,06 eurot viivise katteks. Vaatamata sellele, et hageja on arvestanud 43,15 eurot põhivõla katteks, esitas hageja nõude mõista kostjalt välja eelnimetatud lepingu alusel põhivõlgnevuse summas 780 eurot. Ka viivise arvestusest nähtub, et hageja on arvestanud laenulepingu nr S182286698 alusel sissnõutavaks muutunud viivist summalt 736,86 eurot. Kohus märgib, et hageja ilmselt eksis põhivõla arvestamisel, kuna õige summa peaks olema 736,15 eurot (780 – 43,15). Kohus rahuldab eelnimetatud nõude 736,15 euro ulatuses. Laenulepingu nr S192463304 alusel väljastati kostjale laenu summas 3320 eurot. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks 109,33 eurot, millest 26,33 eurot on arvestatud põhivõla ja 83 eurot intressi katteks. Hageja palus mõista eelnimetatud lepingu alusel põhivõlgnevuse summas 3293,68 eurot. Kohus rahuldab eelnimetatud nõude osaliselt summas 3293,67 eurot (3320 – 26,33).
7.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu nr S182147374 alusel kahju summas 100 eurot. Kohtu hinnangul tegemist on sissenõudmiskulu hüvitamise nõudega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus selgitab, et hagiavalduses ei ole märgitud kirjade saatmise tegelikku kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele meeldetuletuskirjade saatmise tasule.
2-19-131374 Märgitud ei ole toimingute tegelikku maksumust, vaid üldiselt selgitatud, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine ning sellest tulenevalt sõlmis ta võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, mille tõttu tekkis hagejal kahju summas 100 eurot. Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, millises summas on hageja pärast lepingu lõppemist tegelikult sissenõudmiskulusid kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, kohus leiab, et sissenõudmiskulu/kahju 100 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku (väidetav inkassofirma) vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele.
8.Hagiavalduse kohaselt tuleb viivist maksta krediidiintressiga võrdses määras. Laenulepingu nr S18214737 viivise määr on 0,069% päevas ja laenulepingu nr S192463304 viivise määr on 0,080% päevas. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kostja ja OÜ X vahel 28.08.2018.a sõlmitud laenulepingu nr S182147374 viivisemäär on 0,069 % päevas ja laenulepingu nr S192463304 viivise määr on 0,080% päevas, mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% kuni 8,05% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui
2-19-131374 tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,069% ja 0,080% päevas) lepingulised viivisemäärad on tühised VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus nr S182147374 ja nr S192463304 sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel. Kohus märgib, et laenulepingu nr S182286698 viivise määr on 0,061% päevas, mis on eelnimetatud seisukohtadega kooskõlas. Alates 2018.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas osaliselt. Lepingust nr S182147374 sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 09.07.2019.a kuni 02.03.2020.a eest summalt 873,91 eurot on 45,76 eurot. Lepingust nr S192463304 sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 21.06.2019.a kuni 02.03.2020.a eest summalt 3293,67 eurot on 185,50 eurot. Seega laenulepingust nr S182147374, nr S192463304 ja nr S182286698 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis on 337,79 eurot (45,76 + 106,53 + 185,50). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu hagejate menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 92% ulatuses (5962,19/6442,51), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 450 eurot, õigusabikulu summas 480 eurot ja kohtutäituri tasu 30 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 555 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 510,60 eurot (555*92%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-19-131374
13.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.