Ühinguõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1 (4)

kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetluse käik Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu esitas 30.01.2020 avalduse, milles nõudis JxxxExxx Gxxxxxxxxxxx majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse 477,30 euro ja viivise 24,11 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis hagi 31.01.2020.a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule kätte 02.09.2020 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollib avalduses esitatud asjaolusid niivõrd kuivõrd see on avalduse alusel võimalik. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikule korteriomand registriosa numbriga 2423235, asukohaga xxxxxx vald, xxxxxxxlevik,xxxxxxxxxxxxxx. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Puudutatud isik on jätnud tasumata arved (haldustasu ja remondifond) perioodil 01.07.2018-30.11.2019 summas 477,30 eurot. Avaldaja on eelnimetatud perioodil puudutatud isikule väljastanud arved tema korteri postkasti, millel on märkinud ära ka eelneva võlgnevuse. Puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 24.05.2018 ja 16.07.2018 toimunud üldkoosolekutel otsustasid korteriomanikud, et raamatupidamisteenus ostetakse sisse Demos-Audit OÜ-lt ning prügi ja koridori elektri arvestamine toimub varasema korra järgi, asutamistasu on halduskulude sees 0,30 €/m 2. 05.06.2019 üldkoosolekul kehtestasid korteriomanikud 2019.a majanduskava. Avaldaja on kohtule esitatud ülalnimetatud üldkoosolekute protokollid ning 2019.a majanduskava, millest nähtub haldustasu ja remondifondi maksmise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

2 (4)

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust 01.07.2018-30.11.2019 summas 477,30 eurot. Nõue on esitatud novembri 2019 arve alusel, mis on kohtule esitatud. Arvel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud üldkoosoleku otsuste ja majanduskava alusel. 30.11.2019 arvelt nr 10/11 nähtub, et november 2019 haldustasu ja remondifond oli kokku 31, 60 eurot ning sellele lisandus varasemalt tasumata arved summas 445,70 eurot. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 477,30 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil juuli 2018 – november 2019 maksmata arvete eest. Avaldaja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtajast hagi esitamise kuupäevani. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist summas 24,11 eurot. Kohus kontrollis viivise arvestust, mis on korrektne. Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 24,11 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 501,41 eurot, millest põhivõlgnevus on 477,30 eurot ja viivis 24,11 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub puudutatud isikute poolt avaldajale hüvitamisele. 3 (4)

Avaldaja taotles puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 210 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 210 eurot. Nimetatud kulu koosneb hagejale osutatud õigusabi eest 3h ulatuses, tasumääraga 70 eurot/tund. Kohtu hinnangul on nii tasumäär kui ka ajakulu mõistlikud ja põhjendatud, arvestades avaldaja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust. Lepingulise esindaja kulud tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka kinnistusraamatu väljatrükitasu 3 eurot, rahvastikuregistri andmete päringu tasu 5 eurot, Soome rahvastiku infosüsteemi väljavõtte tasu 15 eurot ning selle tõlkekulu summas 6 eurot. TsMS § 143 p 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus on avaldaja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et avaldajal on tekkinud järgmised tõlkekulud: Soome rahvastiku infosüsteemi väljavõtte tõlkekulu 6 eurot. Lisaks on avaldaja kandnud kulu 3 eurot kinnistusraamatu väljatrüki saamisele, tõendamaks, et puudutatud isik on korteri omanik, millega seotud kohustuste osas avaldaja nõude esitas ning 5 eurot Eesti rahvastikuregistri väljavõtte saamiseks ja 15 eurot Soome rahvastiku infosüsteemi väljavõtte saamiseks. Kohus leiab, et tegemist on asja läbivaatamisega seonduvad kulud, need on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 289 eurot, millest 50 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv, 210 eurot õigusabikulud ning 29 eurot asja läbivaatamise kulud. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.