Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-3402
Kohtuasi
Osaühingu TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS-i TREV2 Grupp vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6723 eurot 84 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (registrikood 11233807), lepinguline esindaja Maia Ploom
Kohtuistungi toimumise aeg
29. september 2020
Kostja (apellant) AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluses staadiumis.
2.Rahuldada AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-18-3402 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab asja lahendav maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (hageja) esitas 3. märtsil 2018 Harju Maakohtule AS-i TREV-2 Grupp (kostja) vastu hagi (täpsustatud 16. märtsil 2018), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5603 eurot 25 senti, sissenõutavaks muutnud viivise 98 eurot ja alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni edasiulatuva viivis 0,05% päevas.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11. juulil 2017 RMK Tartu puukooli teede ehitamiseks alltöövõtu lepingu nr 17047-01 (leping 1). Kostja on tööd vastu võtnud, kuid ei ole tasunud lepingu 1 alusel 5603 eurot 25 senti. Hageja nõudis 23. veebruaril 2018 kostjalt võla maksmist. Kostja vastas, et tasaarvestab enda nõude hageja vastu teisest töövõtulepingust tuleneva nõudega hageja vastu.
1.2.Hageja ja kostja sõlmisid 31. juulil 2017 alltöövõtulepingu nr 17_048_2 Rapla linnas Kastani ja Koidu tänavatel mulla- ja katenditööde tegemiseks (leping 2). Kostja väidab ekslikult, et tal on hageja vastu lepingu 2 alusel nõue, mida ta saab tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu lepingu 1 alusel. Hoopis hagejal on kostja vastu lepingu 2 alusel nõue. Hageja tegi lepingu 2 alusel lisatöid, mille tõttu võlgneb kostja hagejale 168 925 eurot 19 senti. Hageja arvestas sellest summast maha kulud, mida hageja pidi poolte kokkuleppe kohaselt ise kandma: materjalid (liiv, kruus), greider, roveri ja buldooseri rent, s.o kokku 78 976 eurot 42 senti, millele lisandub käibemaks. Seega võlgneb kostja lepingu 2 alusel hagejale kokku 89 948 eurot 77 senti. Kostja ei saa nõuda tööde mittetähtaegsest valmimisest hagejalt leppetrahvi. Töid tuli teha ajagraafiku kohaselt. Hageja ei saanud graafikus ettenähtud töid teha tähtaegselt, sest teised alltöövõtjad ei olnud enda töid lõpetanud.
1.3.Kostjal tuleb maksta põhivõlalt viivist. Kostja on 3. märtsi 2018. a seisuga viivitanud nõude täitmisega 35 päeva. Sissenõutavaks muutunud viivis on 98 eurot. Lisaks tuleb kostjalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni välja mõista edasiulatuv viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal hageja vastu lepingu 2 alusel nõue, mida kostja saab tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu lepingust 1. Hagejal ei ole kostja vastu lepingu 2 alusel lisatöödest tulenevat nõuet. Hageja ei ole enda nõuet tõendanud.
2-18-3402
2.1.Kostjal on lepingu 2 alusel hageja vastu 81 028 euro suurune nõue, sh: ˗ ˗ ˗ ˗ ˗
10 793,42 tonni liiva eest 21 587 eurot; 5942,6 tonni killustiku eest 44 572 eurot; buldooseri 137,65 tunni rendi eest 7984 eurot; greideri 77 tunni rendi eest 5775 eurot; roveri 55,5 päeva rendi eest 1110 eurot.
2.2.Kostjal tekkisid lepingu 2 alusel tööde tähtajaks tegemata jätmise tõttu kulud 10 687 eurot 50 senti, sh: ˗ ˗ ˗ ˗
2.3.Kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue. Lepingu kohaselt on kostjal õigus hagejalt nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Tööde valmimise tähtpäev oli 10. oktoober 2017. Hageja ei ole kõiki lepingulisi kohustusi täitnud. Leppetrahvi nõue on 18. juuli 2018. a seisuga 193 356 eurot 351 senti. Hageja ise põhjustas selle, et tööd ei saanud tähtaegselt valmis. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 28. juuni 2019. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5603 eurot 25 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 98 eurot ning alates 4. märtsist 2018 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise 0,05% päevas, kuid mitte üle põhivõla summa. Menetluskulud jäid kostja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 11. juulil 2017 RMK Tartu puukooli teede ehitamiseks lepingu 1, mille hind oli 39 628 eurot 20 senti (sh käibemaks); - kostja võttis lepingu 1 alusel tehtud tööd vastu, tal ei olnud töödele pretensioone, kuid ta on jätnud lepingu 1 alusel hagejale tasumata 5603 eurot 25 senti; - pooled sõlmisid 31. juulil 2017 Rapla linnas Kastani ja Koidu tänavate ehitustööde tegemiseks lepingu 2, mille hind oli 342 830 eurot 75 senti (sh käibemaks); - pooled sõlmisid 13. detsembril 2017 kokkuleppe, mille p 1 järgi oli kostjal õigus pidada kinni kõik materjalide ja masinate eest makstud ja/või tasumisele kuuluvad summad lepingu 2 alusel hagejale makstavatest summadest.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal kostja vastu lepingust 1 tulenev nõue 5603 eurot 25 senti ning õigus nõuda selle tasumisega viivitamise eest viivist.
3.3.Kuigi kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, välistavad kohtu ette toodud asjaolud tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning tasaarvestuse kehtivuse. Seega ei ole kostjal alust oma väidetavat nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Tasaarvestuse vastuväite korral peab kohus arvestama, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Juhul, kui on esitatud vastuväide, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ja seega tasaarvestuse kehtivuse.
2-18-3402
Pooltel tekkis vaidlus lepingu 2 alusel koostatud tööde aktil 4 märgitud lisatööde osas. Kuigi kostja väidab, et ta ei tea lisatööde tegemisest midagi, nähtub hageja ja kostja e-kirjavahetusest, et kostja edastas 16. augustist 2017 kuni 10. oktoobrini 2017 hagejale e-kirju, millede kohaselt muudeti esialgset projekti. Ehitustööde ehituspäevikust nähtub, et kostja oli teadlik lisatööde tegemisest, kuivõrd kostja on ehitustööde päevikud allkirjastanud. Kui lisatöödes ei oleks kokku lepitud, ei oleks kostja esindaja ehitustööde päevikuid allkirjastanud. Kostjal ei ole õigust tasaarvestada hageja nõuet enda 81 028 euro suuruse nõudega materjalide ja masinate rendi eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on 13. detsembril 2017. a kokkuleppe alusel tasunud hageja eest liiva, killustiku, buldooseri, greideri ja roveri rendi eest kokku 81 028 eurot. Väidetav nõude summa nähtub üksnes kostja avaldatust, mille kohta ei ole algdokumente esitatud ja mille kujunemine ei ole jälgitav. Samuti ei tulene kohtule esitatud asjaoludest, et tegemist on olnud sellise kuluga, mis on hageja poolt kostjale tasumata. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja tegi pinnase väljakaevamist kohtades, kus seda ei oleks projekti kohaselt pidanud tegema ning et omanikujärelevalve teostaja e-kirjast ei selgu, millal ja millises lõigus on lisaväljakaevet nõutud. Kostja etteheiteid on alusetud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on enne hagiavalduse kohtusse esitamist selliste etteheidetega hageja poole pöördunud. Samuti on põhjendamata etteheide, et hageja on kostjaga kooskõlastamata tarninud kostja karjäärist killustikku. Eluliselt ei ole usutav, et kostja karjäärist võetakse killustikku ilma tema nõusolekuta. Asjas esitatud tõenditest nähtub ka, et see tegevus on dokumenteeritud ja allkirjastatud. Kostjal tekkisid pretensioonid alles pärast seda, kui hageja esitas kostjale tasunõude. Pooltevahelisest suhtlusest ei tulene, et kostjal on hageja tehtud tööde osas pretensioone ja et ta juhtis nendele varem tähelepanu. Kui kostjal tekkis hageja tegevusest tulenevalt kahju, tuleb kostjal esitada vastav nõue iseseisvas menetluses.
3.4.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel ei oma tähtsust ja kohus neid lahendis ei käsitle.
3.5.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus mõistab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4240 eurot (riigilõiv 450 eurot, esindajatasu 3760 eurot, sõidukulu 30 eurot) koos VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivisega. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus eelmenetluses välja selgitamata, millistele nõuetele, sh millises järjekorras (või alternatiivselt) tugines kostja tasaarvestuse vastuväidet esitades ning millistele nõuetele, sh millises järjekorras (või alternatiivselt) tugines hageja, kui ta väitis, et kostjal ei ole tema vastu nõudeid. Maakohtu otsuse põhjendused on arusamatud. Kostja on kohtumenetluses läbivalt esile toonud, et tal oli hageja vastu 81 028 euro suurune nõue materjali ja tehnika eest (lisandub käibemaks); lepingu 2 tähtaja ületamisest tulenev
2-18-3402 10 687 euro 50 sendi suurune kulude hüvitamise nõue (lisandub käibemaks) ja leppetrahvinõue (ajas suurenev). Maakohus pidi ühemõtteliselt välja selgitama, millise nõudega kostja hagi esemeks oleva nõude tasaarvestas, kuid ei ole seda teinud. Samuti ei ole maakohus käsitlenud otsuses kostja leppetrahvinõuet ning arusaamatu on maakohtu järeldus, et kahju hüvitamise nõue tuleb esitada eraldi menetluses. Hageja tõi kostja tasaarvestusele vastu vaieldes esile, et hoopis temal on lepingust 2 tulenev tasunõue 84 870 eurot (lisandub käibemaks) lisatööde eest ja tasunõue 71 030 eurot 19 senti (lisandub käibemaks) lepingu 2 aktis 4 märgitud tööde eest, samuti lepingu 2 alusel ehitusaegse garantii tagastamise nõue 7190 eurot 80 senti. Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, millist hageja lisatööde nõuet maakohus täpsemalt käsitles.
4.2.Maakohtu järeldused on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Maakohus käsitles üksnes kostja materjalide ja masinate rendist tulenevat nõuet ning asus arusaamatult seisukohale, et kostja ei ole kulusid tõendanud. Selline seisukoht ei ole kooskõlas kostja 2. märtsi 2019. a nõudekirjaga hagejale, hageja 22. mai 2018. a kirjaga, poolte vahel vormistatud tehtud tööde aktidega nr 1–3 ja hageja seisukohtadega. Hageja tunnustas kostja nõuet materjalide ja tehnika eest summas 78 976 eurot 42 senti (lisandub käibemaks). Kohtule olid esitatud hageja koostatud arvestused materjalide koguste kohta ning poolte rakendatud ühikhinnad. Maakohus ei ole kordagi esile toonud, et kostja peaks enda tasaarvestuse aluseks olevaid nõudeid täiendavalt põhistama või tõendama. Ka muus osas jäävad maakohtu järeldused paljasõnaliseks ja arusaamatuks ega ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega.
4.3.Maakohus ei ole välja selgitanud ja tuvastanud tasaarvestusega seonduvaid asjaolud, sh millal muutusid hageja ja kostja menetluses esitatud nõuded sissenõutavaks. Maakohus ei ole eelmenetluses pooltele selgitatud vastavate asjaolude esitamise ja tõendamise vajadust ega nõuete sissenõutavaks muutumise küsimust pooltega arutatud. Kui maakohus oleks nõuetekohaselt tuvastanud, millal muutusid nõuded sissenõutavaks, oleks ta jõudnud järeldusele, et hageja nõue on kehtivalt tasaarvestatud ning lõppes sissenõutavaks muutumise hetkel. Hageja lisatööde tasunõue ei saanud muutuda sissenõuetavaks enne selle esitamist. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hageja jäi vastuses varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2-18-3402
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale lepingu 1 alusel tasu 5603 eurot 25 senti ja sellega tasumisega viivitamise tõttu viivist või on kostja hageja nimetatud nõude kehtivalt tasaarvestanud. Pooled on üksmeelel selles, et kostjal oli lepingu 1 alusel kohustus tasuda hagejale 5603 eurot 25 senti, kuid pooled on eri meelt selles, kas kostja on hageja nõude mõne oma nõudega hageja vastu kehtivalt tasaarvestanud.
8.Kostja tõi menetluses esile, et tal on hageja vastu järgmised nõuded: - lepingu 2 ja 31. detsembri 2017. a kokkuleppe alusel 81 028 euro suurune (lisandub käibemaks) nõue materjali müügi ja tehnika rendi eest; - lepingus 2 sätestatud tööde valmimise tähtaja ületamisest tulenev 10 687 euro 50 sendi suurune (lisandub käibemaks) kulude hüvitamise nõue; - lepingust 2 tulenev leppetrahvinõue (algselt 87 764 eurot 48 senti, 18.07.2018 a seisuga 193 356 eurot 35 senti). Kostja teavitas hagejat nimetatud nõuetest 2. märtsi 2018. a kirjas (I kd tl 120–121) ning tegi selles kirjas ka tasaarvestuse avalduse. Kirjas nähtuvast arvutusest saab järeldada, et kostja tasaarvestas hageja erinevad nõuded materjali müügi ja tehnika rendist tuleneva 81 028 euro suuruse (lisandub käibemaks) nõudega. Samas on kostja kohtule 4. veebruaril 2019 esitatud vastuses (II kd, tl 91–96) nimetanud endiselt nii seda kui ka oma teisi nõudeid hageja vastu. Sellest tulenevalt pidi maakohus kohtuvaidluse eelmenetluse staadiumis välja selgitama, kas kostja tasaarvestuse vastuväide puudutab üksnes 81 028 euro suurust nõuet materjali ja tehnika eest või esitab kostja hageja nõudele ka oma teiste nõuete kohta tasaarvestuse vastuväite (sh tegi kohtumenetluses tingimusliku tasaarvestuse avalduse kahju hüvitamise või leppetrahvinõudega juhuks, kui kohus peaks hagi hoolimata kostja esmasest tasaarvestuse vastuväitest rahuldama). Seda pole aga maakohus teinud. Maakohus on pooltele eelmenetluses kirjalikult üksnes üldsõnaliselt selgitanud, et pooled peavad esitama tähtaegselt kõik oma seisukohad, tõendid ja taotlused (II kd, tl 75–75 pöördel) ning ka 12. veebruari 2019. a kohtuistungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud tasaarvestuse aluseks olevate nõuetega seotud asjaolusid (II kd, tl 134–135). Kuigi maakohus on 17. mai 2019. a määrusega (III kd, tl 51–51 pöördel) menetluse uuendanud, sest tasaarvestamise nõude aluseks olevad asjaolud on jäänud välja selgitamata, ei nähtu ka 30. mai 2019. a kohtuistungi protokollist (III kd, tl 57–58), et maakohus oleks selgitanud välja, milliste nõuetega on kostja hageja nõude tasaarvestanud. Maakohus on pooltega arutanud üksnes lepingust 2 tulenevat hageja lisatööde nõuet. Selliselt on maakohus jätnud kostja vastuväited välja selgitamata ning TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded kohaselt täitmata. Samuti ei ole maakohus võtnud otsuses seisukohta kõigi kostja esile toodud võimalike vastunõuete kohta (sh leppetrahvinõue), mistõttu on kohtuotsus TsMS § 436 järgi nõuetekohaselt põhjendamata. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtule mõistetav, millistel kaalutlustel leidis maakohus, et kostja ei saa lepingust 2 tulenevat kahjunõuet hageja nõudega tasaarvestada ning peab selle nõude esitama eraldi menetluses.
9.Lisaks on maakohus vääralt järeldanud, et kostja ei saanud materjali ja tehnika rendist tulenevat 81 028 euro suurust nõuet (lisandub käibemaks) hageja vastu hageja nõudega tasaarvestada, kuna kostja ei ole oma nõuet hageja vastu tõendanud.
9.1.Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, maakohus ei ole nõuetekohaselt selgitanud välja kostja selle nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh mille alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt nimetatud summat ning kas nõue on põhjendatud.
2-18-3402 Kolleegium märgib, et kostja arusaam sellest, et tema nõue tuleneb lepingust 2 ja 31. detsembri 2017. a kokkuleppest on ekslik. Kuigi hageja vajas materjali ja masinaid lepingu 2 täitmiseks ja pooled sõlmisid 31. detsembril 2017 kokkuleppe, mille kohaselt oli kostjal õigus pidada materjalide ja masinate rendi kulud kinni lepingu 2 alusel hagejale makstavast tasust, ei tulene neist kummastki hageja kohustust tasuda kostjale materjali ja masinate rendi eest. Poolte esitatud asjaolud viitavad pigem sellele, pooltel olid muud (suulised) kokkulepped, mille alusel kostja müüs hagejale oma karjäärist materjali vastavalt kokkulepitud hinnale ning rentis või allrentis hagejale tööde tegemiseks vajalikke seadmeid kokkulepitud tingimustel. Need kostja nõude aluseks olevad asjaolud on maakohus jätnud tähelepanuta ja täielikult välja selgitamata.
9.2.Lisaks järeldas maakohus vastuolus asjas esitatud väidete ja tõenditega, et kostja ei ole oma nõuet tõendanud. Seda tehes jättis maakohus arvestamata kostja esitatud tõendid ning hageja 18. juuni 2018. a menetlusdokumendis (I kd, tl 178–180) sisalduva kinnituse, mille kohaselt võlgneb hageja kostjale materjalide ja masinate rendi eest 78 976 eurot 42 senti (lisandub käibemaks). Selles menetlusdokumendis on hageja tunnistanud, et kostjal on iseenesest nimetatud ulatuses nõue hageja vastu. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et ta ei nõustunud üksnes kostja nimetatud osade masinate renditundidega ja sellest tulenevalt on tema nimetatud summa väiksem. Seda arvestades tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, millises osas on pooled kostja nõude aluseks olevate asjaolude osas ühte meelt ning millises osas ei nõustu hageja kostja nõude aluseks olevate asjaoludega. Osas, milles hageja nõustub kostja nõude aluseks olevate asjaoludega, ei pea kostja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 231 lg 2 järgi tõendama. Arvestades hageja ringkonnakohtu istungil avaldatut, tuleb aga kostjal tõendada, et tal oli kokkuleppe alusel õigus nõuda hagejalt masinate renditasu suurema hulga tundide eest.
10.Kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et kostjal on hageja vastu materjali ja tehnika renti puudutav nõue, tuleb maakohtul välja selgitada, kas kostja sai selle nõude hagis esitatud hageja nõudega VÕS § 197 järgi tasaarvestada, st kas täidetud on tasaarvestuse materiaalsed ja formaalsed eeldused, sh tuvastada, millal muutusid hagis esitatud ja kostja tasaarvestuseks kasutatud nõuded sissenõutavaks.
10.1.Lisaks tuleb maakohtul välja selgitada, milline tähendus on materjali müügist ja tehnika rendist tuleneva 81 028 euro suuruse (lisandub käibemaks) nõude tasaarvestamisel poolte
31.detsembril 2017 kokkuleppel – kas kokkuleppest tulenes üksnes kostja õigus arvata lepingu 2 alusel tasumisele kuuluvatest summadest maha materjali müügi ja masinate rendi eest makstavad summad või tuli kostjale makstavad summad igal juhul hagejale lepingu 2 alusel tasumisele kuuluvast summast maha arvata. Kokkuleppe sisu väljaselgitamiseks tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel VÕS § 29 järgi tõlgendada poolte lepingut. Kuna maakohus ei ole seni eelmenetluses välja selgitanud kokkuleppe sisu ega juhtinud poolte tähelepanu lepingu tõlgendamiseks vajalike asjaolude esiletoomisele ja nende tõendamisele, tuleb maakohtul teha seda asja uuel läbivaatamisel. Kolleegiumi hinnangul on võimalik, et pooled leppisid 31. detsembril 2017 kokku jooksvas arves VÕS § 203 tähenduses, mille kohaselt tuli hageja lepingu 2 alusel kostja vastu tekkinud tasunõuded summeerida hageja kohustustega tasuda kostjale materjalide ja masinate eest. Kui pooltel oli jooksva arve kokkulepe, sai kostja kasutada materjalide ja masinate rendist tulenevat nõuet hageja vastu hageja teiste nõuete tasaarvestamiseks pärast seda, kui hageja lepingust 2 tuleneva tasunõude summeerimisel hageja kohustusega tasuda materjalide ja masinate rendi eest oli saldo negatiivne, st hageja pidi kostjale tasuma materjalide ja masinate rendi eest rohkem kui tal oli õigus nõuda kostjalt tasu lepingu 2 alusel.
2-18-3402
10.2.Kui maakohus tuvastab, et pooled olid leppinud kokku jooksvas arves, tuleb maakohtul mh tuvastada, kas hagejal olid lepingu 2 alusel kostja vastu väidetud suuruses nõuded, mida sai kostja materjalide ja masinate rendi eest nõutava tasuga tasaarvestada. Selleks peab maakohus asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, millised nõuded on hagejal lepingu 2 alusel kostja vastu ning kas need on kostja vastuväiteid arvestades põhjendatud. Selleks tuleb maakohtul tuvastada, kas ja milliste lisatööde tegemises leppisid pooled kokku, ning kas hageja on need lisatööd nõuetekohaselt teinud.
11.Eeltoodut arvestades on maakohus vaidlust lahendades jätnud olulises ulatuses TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded täitmata, mis võis endaga kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. Lisaks ei ole maakohtu otsust nõuetekohaselt põhjendatud. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohus teeb TsMS § 435 lg 1 järgi otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seejuures peab kohus otsust tehes TsMS § 438 lg 1 järgi hindama tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 442 lg 8 I lause järgi tuleb kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas, märkida kohtuotsuse põhjendavas osas. Samuti peab kohus sama sätte järgnevate lausete järgi otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, analüüsima kõiki tõendeid ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohtupraktika kohaselt ei saa kohus jätta ka poolte väiteid ja vastuväiteid tähelepanuta. Kuna praegusel juhul on suures osas poolte väited ja vastuväited ning asja lahendamiseks tähtsad asjaolud välja selgitamata ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab vaidluse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
12.Arvestades seda, et ringkonnakohus saadab ülalnimetatud menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, ei võta ringkonnakohus seisukohta apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite kohta. Pooled saavad oma väiteid kinnitavad asjakohased tõendid esitada maakohtule, kes otsustab nende vastuvõtmise.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.