Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS TREV-2 Grupp vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 6 723,84 eurot. Hageja: Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (registrikood 11233807, asukoht Tammeotsa talu, Nõgiaru küla, 61601 Nõo vald, Tartumaa)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (OÜ Catrex; Turu 5-6, 51004 Tartu; e- post: [email protected]) Kostja: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, asukoht Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn) Kostja esindaja; vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper (OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid; Lelle 24, 11318 Tallinn, epost [email protected]) Kohtuistungil 9. mail 2022. a
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS TREV-2 Grupp vastu võlgnevuse, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA kanda.
2.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega pärast käesolevas menetluses tehtud kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
3.Tagastada Osaühingule TAMMEOTSA TEHNIKA (arveldusarve nr xxxx) 21.03.2021. a tasutud täiendav riigilõiv summas 750 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (hageja) esitas 3. märtsil 2018 Harju Maakohtule ASi TREV-2 Grupp (kostja) vastu hagi (täpsustatud 16. märtsil 2018), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5603 eurot 25 senti, sissenõutavaks muutnud viivise 98 eurot ja alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni edasiulatuva viivis 0,05% päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11. juulil 2017 RMK Tartu puukooli teede ehitamiseks alltöövõtu lepingu nr 17047-01 (leping 1). Kostja on tööd vastu võtnud, kuid ei ole tasunud lepingu 1 alusel 5603 eurot 25 senti. Hageja nõudis 23. veebruaril 2018 kostjalt võla maksmist. Kostja vastas, et tasaarvestab enda nõude hageja vastu teisest töövõtulepingust tuleneva nõudega hageja vastu.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 31. juulil 2017 alltöövõtulepingu nr 17_048_2 Rapla linnas Kastani ja Koidu tänavatel mulla- ja katenditööde tegemiseks (leping 2). Kostja väidab ekslikult, et tal on hageja vastu lepingu 2 alusel nõue, mida ta saab tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu lepingu 1 alusel. Hoopis hagejal on kostja vastu lepingu 2 alusel nõue. Hageja tegi lepingu 2 alusel lisatöid, mille tõttu võlgneb kostja hagejale 168 925 eurot 19 senti. Hageja arvestas sellest summast maha kulud, mida hageja pidi poolte kokkuleppe kohaselt ise kandma: materjalid (liiv, kruus), greider, roveri ja buldooseri rent, s.o kokku 78 976 eurot 42 senti, millele lisandub käibemaks. Seega võlgneb kostja lepingu 2 alusel hagejale kokku 89 948 eurot 77 senti. Kostja ei saa nõuda tööde mittetähtaegsest valmimisest hagejalt leppetrahvi. Töid tuli teha ajagraafiku kohaselt. Hageja ei saanud graafikus ettenähtud töid teha tähtaegselt, sest teised alltöövõtjad ei olnud enda töid lõpetanud.
4.Kostjal tuleb maksta põhivõlalt viivist. Kostja on 3. märtsi 2018. a seisuga viivitanud nõude täitmisega 35 päeva. Sissenõutavaks muutunud viivis on 98 eurot. Lisaks tuleb kostjalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni välja mõista edasiulatuv viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas. Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal hageja vastu lepingu 2 alusel nõue, mida kostja saab tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu lepingust 1. Hagejal ei ole kostja vastu lepingu 2 alusel lisatöödest tulenevat nõuet. Hageja ei ole enda nõuet tõendanud.
6.Kostjal on lepingu 2 alusel hageja vastu 81 028 euro suurune nõue, sh:
793,42 tonni liiva eest 21 587 eurot; 5942,6 tonni killustiku eest 44 572 eurot; buldooseri 137,65 tunni rendi eest 7984 eurot;
greideri 77 tunni rendi eest 5775 eurot; roveri 55,5 päeva rendi eest 1110 eurot.
7.Kostjal tekkisid lepingu 2 alusel tööde tähtajaks tegemata jätmise tõttu kulud 10 687 eurot 50 senti, sh: omaniku järelevalve kulu 4408 eurot 20 senti; ajutine liikluskorraldus ja liiklusmärkide rent 4362 eurot 30 senti; talihooldus 945 eurot; ehitustööde aegse kindlustusperioodi pikendamine 972 eurot.
8.Kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue. Lepingu kohaselt on kostjal õigus hagejalt nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Tööde valmimise tähtpäev oli
oktoober 2017. Hageja ei ole kõiki lepingulisi kohustusi täitnud. Leppetrahvi nõue on 18. juuli 2018. a seisuga 193 356 eurot 351 senti. Hageja ise põhjustas selle, et tööd ei saanud tähtaegselt valmis.
9.14.03.2022. a menetlusdokumendis loobub kostja muudest tasaarvestuse vastuväidetest ning jääb materjalide ja tehnikaga seonduva tasaarvestuse vastuväite juurde (III kd tl 186187). Kohtu põhjendused
10.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
11.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 31.01.2017. a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 17_048_2 eritingimused, millise punkti 2.1.1 kohaselt on lepingu objektiks Rapla linnas Kastani ja Koidu tänavate ettevõtluspiirkonna taristu arendamisega seotud ehitustööd ning punkti 2.2.3 järgi on lepingu hind (käibemaksuga) 342 830,75 eurot (I kd tl 58-59). Hageja ja kostja vahel on sõlmitud ka 11.07.2017. a alltöövõtulepingu nr 17047-01 eritingimused, millise punkti 2.1.1. kohaselt on lepingu objektiks RMK Tartu puukooli teede ehitus ja punkti 2.2.3 järgi on lepingu hind (käibemaksuga) 39 628,20 eurot (I kd tl 5-6).
12.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
13.Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagejale 11.07.2017. a alltöövõtulepingu nr. 17047-01 eritingimused alusel tasumata 5 603,25 eurot, kuigi nimetatud lepingu alusel teostatud tööd on kostja poolt võetud vastu ning nende osas pretensioonid puuduvad.
14.Kostja vastuväite kohaselt on nõue põhjendamatu. Kostja on 12.12.2017. a tasunud arve nr TT 2017042 summas 14 737,80 eurot, s.o. ekslikult 736,89 eurot enam kui arvel olev summa.
Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud 12.12.2017. a maksekorralduse. Ülejäänud nõudele esitab kostja tasaarvestuse vastuväite, kuivõrd kostjal on hageja vastu nõue materjali müügi ja tehnika rendi eest summas 94 771,70 eurot.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja on esile toonud, et materjali osas on õiguslikult tegemist müügilepinguga (VÕS § 208) ning tehnika osas rendilepinguga (§ 339). Vastavate lepingute osas vorminõue puudub ning pooled sõlmisid need suuliselt (§ 11 lg 1). Hageja kinnitab suuliste kokkulepete olemasolu (III kd tl 146). VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 339 järgi kohustub rentnik maksma rendileandjale lepingueseme kasutuse eest tasu (renti). Kasutuslepingu esemeks oleva tehnika (all)kasutusse andjaks võib olla isik, kes ei ole omanik. Hageja tunnustab kostja nõuet materjali ja tehnika eest, välja arvatud osas, mis puudutab greideri töötunde (III kd tl 146147).
16.Puudub vaidlus, et hagejal on kostja vastu nõue summas 4 866,36 eurot (5 603,25 eurot736,89 eurot). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 02.03.2018. a on kostja teinud hagejale tasaarvestuse avalduse, milles kostja tasaarvestab hageja nõuded enda materjali müügi ja tehnika rendist tuleneva 81 028 euro suuruse (lisandub käibemaks) nõudega (I kd tl 120-121). Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu.
17.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
18.Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2020. a otsuse p 9 kohaselt on maakohus esimest korda asja läbi vaadates vääralt järeldanud, et kostja ei saanud materjali ja tehnika rendist tulenevat 81 028 euro suurust nõuet (lisandub käibemaks) hageja vastu hageja nõudega tasaarvestada, kuna kostja ei ole oma nõuet hageja vastu tõendanud. Tallinna Ringkonnakohus juhib otsuse p 9.2 tähelepanu sellele, et hageja on 18.06.2018. a menetlusdokumendis kinnitanud, et võlgneb kostjale materjalide ja masinate rendi eest 78 976,42 eurot (lisandub käibemaks) (I kd tl 178-180). Selles menetlusdokumendis on hageja tunnistanud, et kostjal on iseenesest nimetatud ulatuses nõue hageja vastu (III kd tl 125).
19.Hageja on ka 05.09.2021. a menetlusdokumendis kinnitanud, et kasutatud materjalide hulga ja maksumuse ning buldooseri ning roveri kasutamise tundide ja maksumuse osas vaidlust ei ole. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus seega üksnes greideri renditundide arvus, mis hageja hinnangul on 59 tundi ja kostja hinnangul 76 tundi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
vastuväited. Kohtule on esitatud vaidlusaluse greideri töölehed, millelt nähtub, et perioodil
23.– 30. november 2017. a on greider töötanud 56 tundi ja perioodil 1. – 4. detsember 2017. a on greider töötanud 20 tundi (IV kd tl 194-195). Kostja arvestuse kohaselt on hagejal tasumata greideri töötundide eest kokku 6 840 eurot. Kohtu hinnangul on kostja oma nõuet tõendanud ning nõue on sissenõutavaks muutnud. Kohtule on esitatud teostatud tööde aktid, millel kajastuvad materjali kogus ja maksumus. Seadmete tunnihinna (75 eurot/tund) vaidlus puudub. Akt nr 4 edastati hagejale 14.12.2017. a ning aktis kajastamata materjalide kogus ja ühikuhind edastati hagejale 30.01.2018. a nõudekirjaga. VÕS § 821 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt muutusid kostja nõuded hageja vastu sissenõutavaks vastavalt 13.01.2018. a ja 01.03.2018. a.
20.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal on sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu, hageja on tasaarvestuse avalduse kätte saanud ning ei ole sellele esitanud vastuväiteid, mis välistaks kostja nõude maksmapaneku. Seega on kostja kehtivalt tasaarvestanud hageja nõude kostja vastu enda nõudega hageja vastu. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 kohtuotsusega on täiendatud ja muudetud osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.06.2022 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.